Obsah (9)

§ 237§ 329§ 330§ 331§ 462§ 436§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5113 Tsiviilasi XxxxXxxa OÜ ha

) § 442 lg 5 esimene lause sätestab muuhulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. 14.09.2020 määrusega määras kohus, et eelmenetlus lõpeb 14.09.2020. 17.09.2020 esitas kostja kohtule vastuhagi põhjendamiseks ja hagi vastusele täiendava tõendina Töötukassa 14.08.2020 otsuse temal osalise töövõime tuvastamise kohta (kostja 17.09.2020 5 menetlusdokumendi lisa 3). 23.09.2020 seisukohas palus hageja jätta vastu võtmata 17.09.2020 menetlusdokumendi lisa 3 ning tagastada 17.09.2020 menetlusdokumendi lisa 3 kostjale. Kohus selgitab, et pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendeid on kohtul õigus vastu võtta vaid

§ 237

lg-s 1 sätestatud tingimustel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p 10).

§ 237

lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendav tõend on esitatud hilinemisega.

§ 329

lg 1 ja

§ 330

lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus määras oma 14.09.2020 määrusega eelmenetluse lõppemise tähtajaks 14.09.2020.

§ 330

lg 3 kohaselt menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid

§-s 331 sätestatud juhul ja korras.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite

§-des 329 või 330 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole käesoleval juhul põhjendanud, miks oli kostjal mõjuv põhjus esitada hilinemisega 14.08.2020 otsus töövõime hindamise kohta. Otsusest nähtub, et see on tehtud juba 14.08.2020 so enam kui kuu aega enne seda, kui kostja esitas otsuse kohtule. Seega oli kostjal võimalus esitada otsus töövõime hindamise kohta kohtule juba varem eelmenetluse jooksul. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus tsiviilasja materjalide juurde võtmata kostja poolt 17.09.2020 esitatud tõendi- Töötukassa otsus osalise töövõime tuvastamise kohta 14.08.2020 (elektrooniliselt esitatud tõendi puhul selle tagastamist ei toimu).

1. Samuti on käesolevas asjas seni lahendamata hageja 17.09.2020 esitatud taotlus asendada jõustunud kohtuotsuses M T nimi tähemärkidega M.T ning mitte avaldada M T isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Taotlus on esitatud põhjusel, et kuna hagejal puudusid muud võimalused oma seisukohtade tõendamiseks, siis pidi hageja kohtule esitama 02.04.2020 hagiavalduse lisad 2 ja
2. Samas võib nende sisu kohtuotsuses avaldamine tuua kaasa uusi õigusvaidluseid hageja ning M T vahel. Lisa 7 (kokkulepe) punkti 4 kohaselt kohustuvad pooled (s.o hageja ja M T) hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama kolmandatele isikutele kokkuleppega, töölepingu täitmisega ja selle lõpetamisega seotud asjaolusid. Seetõttu palub hageja avaldada kohtuotsuses võimalikult vähesel määral 02.04.2020 hagiavalduse lisade 2 ja 7 sisu ning M T töölepingu lõpetamisega seotud asjaolusid. Kostja märkis, et nimetatud kompromisslepingu esitamisega on hageja juba rikkunud selles sätestatud konfidentsiaalsuskohustust.

§ 462

lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. 6 Õiguskirjanduses on selgitatud, et andmete piiramist võivad taotleda kõik kohtuotsuses nimetatud subjektid, kelle isikuandmeid töödeldakse, sõltumata sellest, kas tegemist on menetlusosalise, tunnistaja või muu lahendis viidatud isikuga. Taotleda saab vaid enda, mitte mõne teise menetluses osaleva isiku andmete varjamist (nt hageja ei saa taotleda oma ema või isa andmete varjamist) (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 1251). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja taotleda kellegi teise isiku andmete varjamist, mistõttu jätab kohus hageja vastava taotluse rahuldamata. Küll aga märgib kohus, et kohus ei ole käesolevas otsuses kostja õde nimeliselt märkinud, välja arvatud hageja 17.09.2020 taotluses, kus hageja on kostja õe nime esile toonud. Kohus jätab hageja 17.09.2020 taotluse rahuldamata.

1. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  01.10.2018 sõlmisid hageja XxxxXxxa OÜ ja kostja K L töölepingu nr BB- ADMIN1/18, mille kohaselt asus kostja hageja juures tööle värbamisspetsialistina (tl 4-6).  24.01.2020 oli hagejal kostjaga arenguvestlus, millel kostja ei maininud kordagi, et töö hageja juures põhjustab töötajale ärevushäireid, vastupidi kostjale meeldis ta töö ning ta soovis oma tööülesannete täitmist jätkata.  Lisaks kostjale töötas hageja juures ka kostja õde, kes ütles töölepingu erakorraliselt üles 28.01.2020 (tl 7, pöördel). Hageja ei nõustunud kostja õe erakorralise töölepingu ülesütlemisavaldusega ning soovis seda vaidlustada.  28.01.2020 kutsus hageja kostja kohvikusse vestlusele (tl 42).  28.01.2020 palus hageja kostjat, et kostja toimetaks tööarvuti kontorisse või kinnitaks, kuhu hageja võib arvutile järele tulla ise. Hageja nõudis kostjalt tööarvuti ja SIM-kaardi tagastamist (tl 8).  30.01.2020 teavitas kostja hagejat, et alates 30.01.2020 on ta töövõimetuslehel haigestumise tõttu (tl 9, pöördel).  30.01.2020 vastuskirjas palus hageja tagastada kontorisse kostja töötelefoni (tl 9).  06.02.2020 teavitas kostja hagejat töövõimetuslehe pikendamisest (tl 10, pöördel).  20.02.2020 teavitas kostja hagejat uuesti töövõimetuslehe pikendamisest (tl 11, pöördel).  27.02.2020 sõlmisid hageja ja kostja õde kompromissi töövaidluse lõpetamise osas (tl 12-13).  04.03.2020 esitas kostja erakorralise töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel, mille kohaselt oleks kostja viimane tööpäev olnud 04.03.2020 (tl 14-15). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks Oad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja ja kostja esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga (Riigikohtu lahend 3-2-180-04).

1. Kostja esitas 04.03.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, kuna töölepingu jätkamine oli kostja hinnangul seotud reaalse ohuga kostja tervisele. Kostja heidab hagejale töölepingu ülesütlemisavalduses ette, et hageja põhjustas kostjale ärevushäire järgmiste tegevustega:  hageja süüdistas kostjat laimamises ja usalduse kaotuse põhjustamises ning ähvardas politseisse teavitada omastamise süüdistuses, kui tööarvutit 10 minuti jooksul nõude esitamisest ei tagastata;  hageja peatas kostja ligipääsu töömeilile ja Dropboxile;  hageja keelas kostja kolleegidel kostjaga suhelda;  hageja tagandas kostja Facebooki lehe administraatori positsioonilt lehe moderaatoriks. 7 Kostja kinnitab, et kõik need põhjused olid reaalselt tema jaoks šokeerivad, hirmutavad, ärevust ja pinget tekitavad, mis põhjustasid ja süvendasid terviseprobleemi, millise perearst diagnoosis esmakordselt juba 30.01.2020 kui ärevushäire ja millist raviti kostjal pikaajaliselt, enam kui 10-kordsel meditsiiniasutusse pöördumisel. Kostja kannatas oluliste unehäirete all, isutus ja meeleolumuutused ning ärevus- kõik kokku tekitasid tugeva depressiooniseisundi (tl 55). Hageja on seisukohal, et ükski kostja ülesütlemisavalduses toodud rikkumine (mida hageja omaks ei võta) ei olnud selline, mida hageja ei oleks saanud kõrvaldada, kui kostja oleks hagejat hoiatanud. Lisaks eeltoodule on hageja hinnangul kostja poolt avalduses välja toodud muud väited väärad ja põhjendamata.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kui suurt hüvitist peab hageja kostjale maksma juhul, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.
3. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Kohus selgitab, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu (vt ka Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 11). Töötaja võib töölepingu TLS § 91 lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda. TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Võimatuse all tuleb mõista mitte ainult füüsilist võimatust, vaid ka sellist erakorralist olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.2015 lahend tsiviilasjas nr 32-1-111-14, p 14). TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
6. Kohus peab kindlaks tegema, kas kostja poolt hagejale esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses toodud asjaolud olid mõjuvateks põhjusteks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 13.
7. Esimesena põhjusena on kostja ülesütlemisavalduses märgitud, et hageja süüdistas kostjat laimamises ja usalduse kaotuse põhjustamises ning ähvardas politseisse teavitada omastamise süüdistuses, kui tööarvutit 10 minuti jooksul nõude esitamisest ei tagastata. Kostja on märkinud, et hageja juures on olnud kogu aeg rangelt „soovituslik“ täita oma tööülesanded ära ka puhkuste ja haiguslehtede ajal. Seega oli kostja jaoks täiesti normaalne ja tavaline arvuti ka 28.01.2020 kontorist kaasa võtta. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et tal oli õigus soovitada töövõimetuse ajal pigem puhata ja tööd mitte teha, kuid viis, mismoodi sellest kostjat teavitati, oli mitte heatahtlik ja mõistlik, vaid ähvardav, pahatahtlik ja põhjendamatult laimamises süüdistav. Igale seadusekuulekale inimesele on ootamatu ja tekitab hämmeldust ja ärevust omastamises politseisse pöördumisega ähvardamine, kui (seaduspäraselt) tema käes olevat asja 10 minuti jooksul ei tagastata. 8 Seda enam kui arvutil töötegemine oli töövõimetuslehe ajal tava ja praktika VÕS § 25 mõttes. Tööandjal oli kostja arvutile ligipääs tegelikult olemas. 28.01.2020 kirjas väitis hageja, et ta näeb kirjavahetusi tema laimamise kohta. Mingeid selgitusi süüdistuse kohta hageja kirjavahetuses ega arvuti üleandmisel ei andnud ja selline teadmatus ja põhjendamatus oli kindlasti kostja jaoks ärevust tekitav. Kui lähtuda hagiavalduses viidatud väidetavalt kostja õe arvutist leitud kahele e-kirjale (milliseid olevat veel mitmeid), siis töötajate omavahelist vestlust tööandja vastu suunatud laimuks kindlasti nimetada ei saa. Kostja hageja laimamises süüdistamine on täiesti alusetu. Kostja arvates väljendavad esitatud e-kirjad üleüldist hirmu ülemuse reageeringute suhtes, ühtegi hinnangut hageja isiku kohta ei ole ta andnud. Hageja on esile toonud, et väide, et töötajad pidid töövõimetuslehe ajal tööd tegema, ei vasta tõele. Kostja ütles 28.01.2020 kohtumise lõpus, et tuleb kontorisse ja võtab arvuti kuna tal on kodus igav ning seetõttu soovib kostja teha tööajatabeleid. Hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et laps on siiski kõige tähtsam. Hageja selgitas kostjale ka hiljem korduvalt, et töövõimetuslehel olemine välistab töö tegemise vajaduse ning see on aeg ravimiseks ja taastumiseks, mitte töö tegemiseks. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja edastas kostjale 28.01.2020 e-kirja, milles märkis, et kostjal tuleb toimetada tööarvuti kontorisse ning hageja hindab aega, mida kostja panustab lapse eest hoolitsemisele. Lisaks kirjutas hageja, et töö tegemine, ka kostja vabal tahtel, pole aus kostja ega tema lapse suhtes. Kui on edasilükkamatud tööülesanded, siis täidab hageja need ise. Hageja palus veelkord kostjal toimetada tööarvuti kontorisse või kinnitada, kuhu hageja võib sellele järele tulla (tl 8, 43, 46). Seega nähtub eeltoodud kirjast, et kostja ei pidanud töövõimetuslehe ajal tööd tegema, vaid hageja soovitas kostjal oma lapse ees hoolitseda ning hageja lubas ise täita kostja tööülesanded. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja nõudis arvuti kohest tagastamist ning kostja koheselt ei reageerinud hageja kõnedele ja teatele Messengeris. Sellest tulenevalt teatas hageja kostjale, et kui kostja arvutit ei tagasta, pöördub hageja politseisse. Eeltoodust ei saa kohtu hinnangul järeldada hageja pahatahtlikkust kostja suhtes ega kostja ähvardamist. Hageja on täiendavalt selgitanud, et kuna ükski hageja pakutud viis tööarvuti tagastamiseks kostjale ei sobinud ning hageja arvas, et kostja soovib käituda pahatahtlikult arvestades kostja õe töötüli hagejaga, siis helistas hageja politseisse nõu saamiseks. Samuti andis politsei hagejale teada, et kostja hoiatamine politseisse pöördumisest olevat hageja kui tööandja ainuvõimalik viis anda oma kostjale kui oma töötajale teada seaduserikkumisest. Mis puudutab kostja väidet, et hageja töötaja G O pommitas (alates 14:16) kostjat, et saada tagasi hagejale kuuluv sülearvuti, siis hageja selgitas, et tegelikult helistas hageja kostjale 14:11 ning kirjutas 14:16 kostjale Facebooki. Seejärel helistas G O kostjale vastavalt 14:48 ja 14:
8. 14:50 võttis kostja kõne vastu ning lubas tulla alla. Kuna kostja viivitas alla tulemisega, aga G Oil oli samuti laps autos, siis helistas G O kostjale uuesti (tl 44-45). Juhul, kui kostja oleks hagejale andnud koheselt mõistlikult teada, kuidas hageja saab oma töövahendid kätte, ei oleks hageja pidanud kostjale täiendavaid sõnumeid edastama ja kõnesid tegema. Laimamise osas on hageja selgitanud, et 28.01.2020 tagastas kostja õde oma tööarvuti hagejale. Kostja õe postkastist nähtus, et kostja on töösuhte vältel vahetanud oma õega hageja esindajat halvustavaid e-kirju, näiteks: 22.01.2020 kell 11:04 saatis kostja oma õele e-kirja sisuga: „Ok ma saatsin jälle Word dokumendi. Vaatame, kas tõmbab teema üles, et igaüks saadab isemoodi (tl 16).“ 27.08.2019 kell 11:37 saatis kostja oma õele e-kirja sisuga: „Seega, kas me lähme koos? [st kliendi juurde] Või ma kutsun siia ja siis on ülemus ka nagu krapsti kohal (tl 17).“ Kuivõrd kostja oli taolisi kirjavahetusi pidanud õega mitmeid, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud aru, mida hageja esindaja pidas silmas laimamise all. Seetõttu ei saanud hageja kommentaar laimamise kohta kostjal tekitada ka ärevushäiret. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtule esitanud logi temale tehtud telefonikõnedest perioodil 09.01.2020-31.01.
9. Antud tõenditest ei nähtu, kas eeltoodud kõik kõned on antud perioodil kostjale teinud G O. Hageja on tunnistanud, et tema töötaja G O helistas kostjale 28.01.2020 9 kell 14:11, 14:16, 14:48 ja 14:
10. Samuti on hageja selgitanud, mis põhjustel ta kostjale helistas. Lisaks nähtub, et G O saatis kostjale ka 28.01.2020 kirja kell 14:16 paludes kostjal tuua arvuti kontorisse 10 minut jooksul, kuna hageja oli kostja suhtes usalduse kaotanud ning hageja teatas kostjale ka, et teavitab politseid. Kohus märgib, et ähvardamisega (KarS § 120) rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades psüühilist vägivalda. Selle sisuks on konkreetses kannatanus ehk siis ähvarduse adressaadis ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine. Kohus ei leia, et G Oi poolt kostja teavitamine politsei poole pöördumise võimalusest oleks olnud kostjat ähvardav või kostjas hirmutunnet tekitav. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja peab korraldama töö tegemist ka siis, kui kostja on haigestunud ja hageja peab muutma töö protsesse, et oleks tagatud töö sujuv jätkumine. See, et hageja vajab selleks oma töövahendeid on loomulik ning ei viita hageja pahatahtlikule ja kostja suhtes halvustavale käitumisele. Lisaks on hagejal õigus juhtida kostja tähelepanu sellisele käitumisele, mis ei ole aktsepteeritav kolleegide ja juhtide suhtes. Täiendavalt on hageja selgitatud, et kostja väide, et hagejal oli ligipääs töötaja arvutile olemas, jääb arusaamatuks. Hageja on selgitanud, et tal oli ligipääs vaid kostja tööarvuti admin kaustale mitte tööalasele kasutajale. Kostja tööalastele failidele ei pääse ligi admin kasutajaga, selleks on vaja on kostja tööalast kasutajat. Kohus leiab, et hinnates poolte esitatud tõendeid ja seda, kuidas hageja on kostjaga suhelnud, ei ole tõendatud, et hageja vajadus oma tööd korraldada kostja haigestumise korral võis tekitada kostjas hirmu või ärevust. 13.
11. Teise põhjusena on ülesütlemisavalduses märgitud, et hageja peatas kostja ligipääsu töömeilile ja Dropboxile (tl 47). Hageja on eeltoodud väite osas selgitanud, et hageja peatas ajutiselt kostja ligipääsu töömeilile ja Dropboxile, sest töövõimetuslehel viibiv kostja peab hageja hinnangul keskenduma enda või oma pereliikme tervisele mitte tööle. Hageja palus kostjal oma tööarvuti hageja kontorisse toimetada, sest hageja korraldas kostja töö ümber kostja töövõimetuse ajaks. Kohus leiab, et kuna kostja oli töövõimetuslehel ja hageja teatas kostjale, et kostja tööülesanded organiseeritakse ringi ning palus kostjal oma haige lapse eest hoolitseda, siis eeltoodu tähendab, et kostja ei vajanud töövõimetuslehel tööalast arvutit ning hageja vastupidi vajas arvutist andmeid kostja tööülesannete täitmiseks kostja töövõimetuslehe ajal. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjat kohustanud täitma tööülesandeid ajal, mil kostja viibis töövõimetuslehel. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et kostja kasutuses olnud tööarvuti näol oli tegemist hageja varaga ning kostjal ei olnud töövõimetuslehel olles vajalik kasutada hagejale kuuluvat tööarvutit. 13.
12. Kolmanda põhjusena on ülesütlemisavalduses märgitud, et hageja keelas kostja kolleegidel kostjaga suhelda. Eeltoodu osas on kostja viidanud hageja ja kostja 30.-31.
13. kirjavahetusele SIM-kaardi tagastamise teemal (tl 48-50, 51-54). Sama kinnitab ka M M oma tunnistuses ja Facebooki kirjavahetuses kostjaga. Asjaolu, et kostja oma kolleegi M Mga lõpuks suhelda sai, tingis puhtalt tööasjade üleandmise vajadus, mitte hageja meelemuutus või hea tahte väljendus. Hageja on omakorda kostja eeltoodud väidete osas märkinud, et hageja ei ole kostja kolleegidel keelanud kostjaga suhelda ning vastupidi. Hageja eeldab, et kostja etteheide seisneb asjaolus, et kostja tahtis, et M M tooks talle tööpäeva keskel kostja isiklikud asjad ära, kuid hageja pakkus, et hageja toob kostjale ise tema asjad ära. Hageja selgitab, et M Ml ei olnud aega tööpäeva keskel teha isiklikke sõite, st viia kostja asjad kostjale. Samuti oli M M teadlik, et kostja õel on käimas töötüli ning soovis ennast 10 sellest kõigest eemale hoida. Hageja tahtis kostja lapse turvatooli ja prillid kostjale ise ära viia, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on G O ja kostja pidanud kirjavahetust perioodil 30.01.2020 (tl 4850), millest nähtuvalt teavitas kostja kell 12:11 G Oit sellest, et alates 31.01.2020 avatakse haigusleht kostja haigestumise osas. Antud kirja osas vastas G O kell 12:15 kostjale, milles tänas kostjat teavitamise eest ja palus muuhulgas kostjal toimetada kontorisse oma töötelefoni. Kell 12:37 teavitas kostja, et sissetulevad kõned on kostja teada ümbersuunatud ning kostja soovib anda SIM-kaardi kolleeg M M kätte, paludes tal ära tuua kostjale vajalikud prillid ja turvatool autost. Eeltoodud kirja peale teatas G O omakorda kostjale, et M M täitab oma tööülesandeid ja tal pole aega mööda linna ringi sõita ja kostja asju tarnida. Samas pakkus G O välja, et ta toob ise ära kostjale tema lapse turvatooli ja prillid ning võtab enda kätte töötelefoni SIM-kaardi. Kostja omakorda kirjutas G Oile samal päeva kell 15:02, et peale tööaega toimetab kostja M kätte SIM-kaardi. Kostja eeltoodud pakkumise osas vastas G O kell 15:14, et ta ei ole nõus vastu võtma SIM-kaarti Mlt, kuna peale tööpäeva lõppu läheb M koju, lisaks juhiti kostja tähelepanu asjaolule, et haige inimene peaks kodus olema ja mitte kokku puutuma tervete kolleegidega. Samuti teavitati kostjat, et SIM-kaardile saab tulla järele S O või kostjal on võimalik jätta SIM-kaart turvaümbrikus xxx postkasti kontori esimesel korrusel juhul, kui kostja tunneb ennast piisavalt tervelt, et ringi liikuda. Kohus märgib, et eeltoodud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks kostja suhtes ebaviisakas või vaenulikult meelestatud olnud. Eeltoodut ei lükka ümber ka kostja ja M M kirjavahetus (tl 60). Antud kirjavahetusest nähtub, et kostjal on palutud panna SIM-kaart postkasti. Lisaks on kostja esitanud M M selgituse (tl 58-59). Hageja on eeltoodud tõendi osas selgitanud, et M M ei tahtnud töötajaga kokku saada ja küsis hageja esindajatelt selles osas nõu. Hageja esindajad ütlesid M Mle, et ta ei pea midagi tegema, st M M ei pea töötajaga kokku saama, et töötaja saaks SIMkaardi tagastada. Kohus leiab, et M M selgitusega ei ole tõendatud kostja väide, et kostjal ei lubatud kolleegidega suhelda. M M ja kostja Messengeri kirjavahetusest nähtub, et M M on kostjale kirjutanud „S (st tööandja esindaja) ütles, et ma ei pea seda tegema […] Paluvad sul visata postkasti.“. Samuti ei nähtu kostja ja M M vahelisest Messengeri kirjavahetusest, et M Ml oleks keelatud kostjaga suhelda. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tal oli keelatud oma kolleegidega suhelda, kuna kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja suhelnud oma kolleegiga. 13.
14. Neljanda põhjusena on ülesütlemisavalduses märgitud, et hageja tagandas kostja Facebooki lehe administraatori positsioonilt lehe moderaatoriks. Kostja on esile toonud, et pärast 1-kuulist töövõimetuslehel viibimist tuli kostja jaoks järgmine tagasilöök- ta tagandati ettevõtte Facebooki lehe administraatori ametist moderaatoriks. Hageja põhjendus, et see tulenes uuendatud sisekorrareeglitest, on siinkohal asjakohatu- tööülesandeid ei saa anda, võtta, muuta töökorralduse reeglitega. Lisaks pole sellist dokumenti kostjale kunagi tutvustatud. Asjaolu, et kostja oli muudatuse ajal töövõimetuslehel, ei tee hageja sellist otsust seaduslikuks. Ka ei ole nimetatud positsioonide töö samaväärne, pigem näitab see kostja „väärtuse“ langemist tööandja silmis. Hageja on selgitanud, et asjaolu, et kostja on Facebooki lehel mitte administraator vaid moderaator, tuleneb hageja uuendatud sisekorraeeskirjadest, mille kohaselt kuulub hageja intellektuaalse omandi hulka ka hageja Facebooki leht ning oma intellektuaalse omandi kaitseks otsustas hageja ümber korraldada Facebooki lehe administraatori ja moderaatori positsioonid. Lisaks on hageja hinnangul tegemist täiesti ebaolulise ning otsitud asjaoluga ning ei ole eluliselt usutav, et kostjale põhjustas ärevushäire asjaolu, et kostja sotsiaalmeedia võrgustikus administraatori positsioonilt moderaatoriks tõsteti. Tehtud muudatuse tõttu ei muutunud kostja tööülesannete sisu oluliselt. Kostja oleks saanud jätkuvalt suhelda Facebooki lehe kaudu töötajatega, lisada sinna töökuulutusi ja olla osaline hageja Facebooki lehe igapäevatöös. 11 Hageja 29.02.2020 sisekorraeeskirjadest nähtub, et ettevõtte varaks loetakse ka intellektuaalset vara ja sellega ümberkäimist/kasutamist/ligipääsude jagamist ja kontrollimist korraldab tööandja vastavalt vajadusele ja oma äranägemise järgi ning intellektuaalseks varaks loetakse muuhulgas ka ettevõtte Facebooki leht (tl 21, pöördel). Hageja on täiendavalt selgitanud, et peamised erinevused Facebooki grupi administraatori ja moderaatori rolli vahel on järgmised: 1) administraator saab teha teise liikme administraatoriks või moderaatoriks või eemaldada administraatori või moderaatori ning 2) hallata grupi seaded (nt muuta grupi nime, kaanefotot ja privaatsusseadeid) (tl 98). Eeltoodust nähtub, et Facebooki grupi administraatori ja moderaatori ülesannete ning õiguste vahel ei ole tegelikult sisulist vahet. Hageja ei muutnud kostja moderaatoriks määramisega kostja tööülesandeid. Kostja Facebooki administraatori positsioonilt moderaatori positsioonile liigutamine ei saanud põhjustada kostjale ärevushäiret ja olla seetõttu põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Muudatuse põhjuseks oli asjaolu, et kui kostja töösuhe peaks kunagi lõppema, siis ei tekiks hagejal probleeme hagejale kuuluva Facebooki grupi kasutamisega.
15. Kohus leiab, et kostja poolt töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses esile toodud neli põhjust ei saanud kostja tervisele reaalset ohtu tekitada, millest tulenevalt oleks kostja olnud õigustatud töölepingut erakorraliselt üles ütlema.
16. Samas on kostja täpsustanud, et ülaltoodud asjaolud ja selle fooniks olnud töökliima tekitasid kostjas ärevushäire, depressiooni ja unetuse. Kostja ei ole kunagi väitnud, et sellise seisundini viisid teda tööülesanded. Ärevushäire tekkis kostjal tööandja käitumisest ja põhjendamatutest süüdistustest alates 28.01.2020 erikohtlemise tõttu (Facebooki lehe erinevad positsioonid). Olles 2,5/1,5 aastat eeskujulik töötaja, olid taolised ähvardused ja süüdistused väga karmid. Eriti raskeks tegi olukorra ka see, et talle ei selgitatud kordagi, mille tõttu kostjaga niimoodi käitutakse ning käitumine kordus nii tööarvuti kui SIM-kaardiga seonduvalt. Töökliima osas on kostja esitanud kohtule oma õe selgituse ja ka M M selgituse. Hageja on seisukohal, et hageja töökeskkond on üldiselt hea ega põhjusta hageja töötajatel ärevushäireid. Hageja palus oma töötajal L Rl kirjeldada hageja töökeskkonda. Kostja on hageja eeltoodud tõendi osas märkinud, et L Rt ei olnud tööl ei 27.01.2020 ega 28.01.2020 ning ta ei saa anda hinnangut sündmuste ja asjaolude kohta, mida ta ise pole näinud ega kuulnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kirjeldab M M töökliimat järgmiselt: „Viimasel ajal olid meil tööl pingelised suhted kolleegide vahel ja ka kolleegide ja ülemuse vahel. Gi sõnade järgi ei olnud me tema soovitud tulemusi saavutanud, meile tehti selgeks, et töötajad süüdi. Viimased pool aastat oli juttu et tuleb midagi muuta ja teha tööd teistpidi. Kuna aeg venis ja ülemus ei pööranud rohkem sellele tähelepanu töötas kontor oma tavapärases koormuses ja kõik tegid oma tööd. Suur aastalõpu projekt oli detsembris 2019 meil käes ja kõik pingutasid selle jaoks töötades 24/7, olles kätte saadavad nii firma klienditele kui ka töötajatele. Kõik olemasolevad kliendid olid teenindatud. Jaanuaris saime jõuluürituse, mis minu arvates tähendas ka seda, et saame kõikidest probleemidest koos üle, kuigi ees ootasid meid kõiki personaalvestlused“. Ülejäänud osa M M kirjast käsitleb tema enda olukorda ülemusega ning selgitusi sellest, kuidas toimus tööarvutite tagastamine ja kostja SIM-kaardi tagastamine ning kostjaga suhtlemise keelamine hageja poolt. Kostja õe kirjeldusest töökliima osas (tl 61-62) nähtub, et millised olid kostja õe tööülesanded, kuidas toimus suhtlemine hagejaga. Lisaks on kostja õde selgitanud, et üleüldised sisekorraeeskirjad puudusid, kuidas hageja jälgis enda töötajate poolt tööauto kasutamist, haiguslehe ja puhkuste ajal töötamist, milliseid väljendeid kasutas G O töötajate suhtes. Samuti kirjeldas kostja õde intsidenti kostja ja G Oi vahel paar kuud tagasi ja seda, kuidas esimeseks lahkujaks oli sekretär ning kirjeldas enda vestlust hageja esindajatega. L R seletuskirjast (tl 25-26) nähtub, et ta peab hageja töökeskkonda üsna avatuks ning toetavaks, meeskonna liikmed on abivalmid ning toetavad. Üldiselt püütakse probleemsed olukorrad ühiselt lahendada ning jagatakse omavahel kogemusi ning teadmisi. Nõrgemateks kohtadeks pidas L R kommunikatsiooni ning meeskonnatööd. Lisaks märkis L R, et töökeskkonnas esines konflikte. Samuti 12 selgitas L R kostja õe töölt lahkumisega seonduvat. Lisaks pidas L R omavahelist suhtlust juhiga avatuks ning toetavaks. Kohus märgib, et eeltoodud selgitused töökliima osas on vastukäivad. Kohus leiab, et tegemist on subjektiivsete selgitustega tulenevalt sellest, kuidas üks või teine töötaja sisekliimat ise tunnetas. Samas tuleb silmas pidada, et ükski ülalnimetatud töötajatest ei viibinud G Oi ega kostja jutuajamise juures so 28.01.2020, mis kostja hinnangul temas erikohtlemise tõttu ärevushäireid tekitas. Ülaltoodud selgitustest nähtuvalt olid M M ja kostja õde hageja töökliima osas pigem negatiivselt meelestatud, samas hageja kolmas töötaja L R pidas töökliimat pigem positiivseks, kuigi tunnistas, et töökeskkonnas esineb küll probleeme, kuid täpsustas, et probleemide olemasolu korral nendega ka tegeletakse. Kohus leiab, et kuna eeltoodud selgitused on subjektiivsed ja antud töötajate arvamused on kujunenud vastavalt sellele, kuidas nemad hageja juures töötades töökeskkonda tunnetasid enda kogemuste kaudu, ei ole eeltooduga tõendatud, et ka kostja osas oleks töökeskkond olnud halb ja kostjale seetõttu ärevushäireid tekitav. Lisaks on kostja esile toonud, et hageja aktsepteeris vahest vajalikke töötajate ärakäimisi- mitte üksnes kostja omi- samas oli kogu puhkuste kasutamine/muutmine hageja range kontrolli all. Õppimine ja õppepuhkuste kasutamine oli pigem töötajate “eralõbu” ning ka arstil tuli käia pigem vabast ajast. Eelnimetatut tõendavad kostja hinnangul 14.03.2019 hageja kirjast kuvatõmmis koolituspäeva kohta (tl 106), 19.06.2019 üldkoosoleku protokoll arstil käimiste ja lapsepäevade kasutamise kohta (tl 107), 09.12.2019-10.12.2019 poolte kirjavahetus õppepuhkuse mittelubamise kohta (tl 108), septembrikuise kalibreerimise koolituse edasilükkamise põhjendus (tl 109). Hageja on esile toonud ja esitanud tõendi selle kohta, et hageja töökliimat ja töökeskkonda on kontrollinud Tööinspektsiooni kontroll ja leidnud selle kõigile Tööinspektsiooni nõuetele vastavaks olemises (tl 90-91). Kostja on märkinud eeltoodud tõendi osas, et töökliimat ja töökeskkonda on kontrollitud pärast kostja haigestumist ja töölt eemaloleku ajal, mistõttu ei saa teha järeldust, et kõik oli korras ka enne seda. Hageja on täiendavalt selgitanud, et ettevõtte eripärast tulenevalt ongi aasta lõpp kiirem ja pingelisem periood, sest hageja teenindab aasta lõpus xxx oluliselt suurenenud kaubamahtudest tulenevaid tellimusi. Seetõttu on kalendriaasta lõpp olnud kiirem juba mitmeid aastaid ning kõik töötajad on sellest olnud teadlikud. Hageja alustab ettevalmistust aastalõpu projektideks juba septembris ning värbab iga-aastaselt nende projektide teenindamiseks ligikaudu 100 uut töötajat. Ka hageja koostatud ametijuhendis on kirjas, et „hooajati võib töö maht ja intensiivsus oluliselt suureneda või vastupidiselt väheneda“ (tl 92). Lisaks tuli hageja töötajatele vastu, nt võisid töötajad varem töölt lahkuda. Nii lahkus kostja korduvalt varem töölt, sest tal oli vaja last lasteaiast ära tuua ja kostja õde autoremonti sõidutada (tl 93-95). Samuti lubas hageja kostjal korduvalt kasutada puhkuste ajakavasse märkimata puhkust järgimata 14 päevast etteteatamistähtaega (tl 96-97, pöördel). Kohus märgib, et poolte esitatud tõendid töökliima osas on esitatud järgmistel kuupäevadel: 14.03.2019, 19.06.2019, 09.12.2019-10.12.2019, 10.06.2019, 10.09.2019, 23.09.2019, 22.05.2019, 22.02.2019, 01.06.2018 ja 28.10.
17. Kostja ülesütlemisavaldusest nähtuvalt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles järgmistel põhjustel: hageja süüdistas kostjat laimamises ja usalduse kaotuse põhjustamises ning ähvardas politseisse teavitada omastamise süüdistuses, kui tööarvutit 10 minuti jooksul nõude esitamisest ei tagastata; hageja peatas kostja ligipääsu töömeilile ja Dropboxile; hageja keelas kostja kolleegidel kostjaga suhelda ning hageja tagandas kostja Facebooki lehe administraatori positsioonilt lehe moderaatoriks. Kostja on märkinud täiendavalt, et tema ärevushäired ja töölepingu ülesütlemise põhjused said alguse 28.01.2020 hageja käitumisest ning ebaterve töökeskkond oli selle fooniks (soodustavaks asjaoluks), mitte põhjuseks. Kohus selgitab, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Kohus leiab, et poolte ülaltoodud tõendid töökliima osas ei tõenda kostjal ärevushäire tekkimist 28.01.2020, kuna on esitatud varasematel kuupäevadel ja antud tõenditest nähtuvalt olid pooltel erinevad arusaamised töökorralduse 13 osas. Samuti on Tööinspektsioon koostanud kokkuvõtte hageja töökliima osas 27.02.2020 ehk ajal, mil kostja juba viibis haiguslehel. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et asjaolud, kas hageja lubas kostjal ja oma teistel töötajatel tööajast arstil käia või muid asju ajada, sealhulgas varem töölt lahkuda, puhkust võtta, koolis käia ehk kõik see, kuidas hageja töö tegemist korraldas ei ole mõjuvaks põhjuseks ega õigusta käesoleval juhul kostja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist. Kui kostja ei olnud rahul töökorraldusliku poolega hageja juures, oleks eeltoodud asjaoludest tulenevalt kostjal olnud võimalik tööleping korraliselt lõpetada. Kostja on seoses oma ärevushäirega esile toonud, et ärevushäire tekkis kostjal hageja käitumisest ja põhjendamatutest süüdistustest alates 28.01.2020 ning kostja erikohtlemise tõttu. Lisaks eeltoodule on kostja kinnitanud, et tema poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduses toodud põhjused olid reaalselt tema jaoks šokeerivad, hirmutavad, ärevust ja pinget tekitavad, mis põhjustasid ja süvendasid terviseprobleemi, millise perearst diagnoosis kostjal esmakordselt juba 30.01.2020 kui ärevushäire ja millist raviti kostjal pikaajaliselt ja ka pärast töösuhte lõppemist. Kostja kannatas sügavate unehäirete all, isutus ja meeleolumuutused ning ärevus- kõik kokku tekitasid kostjal tugeva depressiooniseisundi. Hageja on selgitanud, et kostja väidetav tervisekahjustus, ärevushäire, ei teki reeglina ühe sündmuse tagajärjel vaid see kujuneb aja jooksul. Samuti on kostja töölepingu ülesütlemisel käitunud pahauskselt. Kostja ei ole teavitanud hagejat eelnevalt teda häirivatest asjaoludest töökeskkonnas, mis põhjustavad kostjale ärevushäireid. Seega on kostja rikkunud oluliselt töölepingu seadusest tulenevat töölepingu ülesütlemise korda, mille peamiseks mõtteks on anda töösuhte teisele poolele võimalus oma käitumist parandada ning öelda leping üles ilma ette teatamata koheselt juhul, kui esineb selline asjaolu, mille tõttu ei saa töösuhte jätkumist mõistlikult oodata. Toimiku materjalidest nähtub perearsti koostatud anamneesist (tl 56) kostja osas, et 30.01.2020 kurtis kostja oma perearstile, et tema väidetavad ärevushäired kestavad juba üle kuu (st ärevushäire tekkis 30.12.2019 või ka varem). Samas 24.01.2020 toimunud arenguvestlusel ei maininud kostja hagejale, et tal on terviseprobleemid, halb olla, ärevushäired või midagi sarnast, mis on tingitud töökeskkonnast või töötamisest. Lisaks on kostja avaldanud, et talle tema töö meeldis ja ta sai sellega edukalt hakkama. Kohus leiab, et kuigi tööl käimine võib olenevalt tööperioodist või töö iseloomust tekitada küll töötajas pingeid, ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud, et tema poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduses märgitud põhjused, mis olid tingitud hageja kui tööandja käitumisest, tekitasid kostjas ärevushäireid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt said kostja terviseprobleemid (ärevushäired) alguse juba varem kui 28.01.2020 ja lisaks ei avaldanud kostja ka 24.01.2020 hagejaga toimunud arenguvestluses, et kostjal on tööst tulenevalt tekkinud terviseprobleemid. Kostja oli juba alates 30.01.2020 töövõimetuslehel ärevushäirete tõttu. Ärevushäirete tekkimist seoses töösuhtega mainis kostja 04.03.2020 ülesütlemisavalduses. Seega oli kostja 1,5 kuud kodus haiguslehel ning tegi alles seejärel esimest korda hagejale teatavaks hagejapoolsed väidetavad olulised töölepingu rikkumised. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kuna kostja poolt esile toodud rikkumised olid kostja jaoks olulised rikkumised, ei saa kohtu hinnangul mõistlikuks pidada töölepingu TLS § 91 alusel ülesütlemisega viivitamist ligi 1,5 kuud. Juhul, kui kostja ärevushäire oleks olnud põhjustatud hageja käitumisest, siis ei oleks mõistlik isik viivitanud töösuhte erakorralise ülesütlemisega 1,5 kuud, vaid oleks töösuhte lõpetanud koheselt. Lisaks on hageja esile toonud, et hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja eesmärgiks oli öelda tööleping erakorraliselt üles ning survestada hagejat seeläbi sõlmima ka kostjaga kompromiss, mille alusel hageja kostjale õigusrahu huvides hüvitise tasuks, kuna kostja lõpetas töölepingu vahetult pärast seda, kui hageja ja kostja õde olid sõlminud kompromisslepingu töötüli lõpetamiseks. Kohus leiab, et tegemist on hageja paljasõnaliste väidetega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja kostja õe töölepingute ülesütlemine oleksid olnud seotud ja teineteisest sõltuvad. 14 Kostja on märkinud, et hageja ei ole oma käitumist ja suhtumist kostjasse muutnud ka pärast seda, kui kostja töölepingu erakorraliselt üles ütles. Hageja on viivitanud kostja osas kannete tegemisega töötamise registrisse (tl 63-66). Kohus märgib, et antud kirjavahetusest nähtuvad poolte erimeelsused töölepingu lõpetamise aluse osas, mis on ka käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu ei saa kohus lugeda hageja käitumist kostja suhtes pahatahtlikuks.
18. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja ei rikkunud kostjaga sõlmitud töölepingut, mis oleks kostjale andnud õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on sellest tulenevalt TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Kuna kostja poolt
19. märtsil 2020 TLS § 91 lg 1 ja lg 2 alusel töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis töölepingu lõpetamise aja kindlaksmääramisel tuleb juhinduda TLS § 107 lg-st
20. TLS § 85 lg 4 kohaselt kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja tööandjale korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kohus loeb kostja töölepingu lõppenuks alates
21. aprillist
22. Menetluskulude jaotus 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 162

lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta kostja kanda. 18. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2,

§ 177lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik Jõustus osaliselt TRK lahendiga 15