Obsah (6)

§ 200§ 424§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 3. detsember 2021 1-18-

§ 200

lg 1 järgi, mille eest teda karistati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Kasele 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks 2 päeva.

K. Kase ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva.

§ 65lg 2 alusel mõisteti K.

Kasele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega mõistetud ärakandmata 2 aasta 2 kuu vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks loeti
3. juuli
4. Karistuse lõpptähtaeg on
5. märts
7. Tartu Vangla esitas materjalid K. Kase vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, ent ei toeta tema vabastamist. Ka prokuratuur ei toeta vabastamist.
8. Tartu Maakohtu
9. novembri
10. a määrusega jäeti K. Kask tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega ja ilma selleta on täidetud.
11. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist.
12. Süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus on elu jooksul olnud suur. Teda on korduvalt karistatud, kehtivaid karistusi on kaks. Praegu kannab K. Kask liitkaristust kelmuse, arvutikelmuse, kehalise väärkohtlemise, kuritegelikku ühendusse kuulumise, mootorsõiduki joobes juhtimise ning röövimise eest. Nii varasemaid kui ka viimaseid kuritegusid soodustavateks teguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine, halb probleemide lahendamise oskus, grupi mõju ja majandusliku kasusaamise soov. Ka praeguse vangistuse ajal ei ole isiku käitumine olnud korrektne. K. Kasel on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust töökohustuse eiramise eest. Samal põhjusel on süüdimõistetu suhtes korduvalt kohaldatud julgeolekumeetmeid, et ennetada järjekordseid distsipliinirikkumisi, vältida kaaskinnipeetavatele negatiivse eeskuju näitamist ning vangla julgeolekut ohustada võivaid suuremaid allumatusi vangla osakondades. Eelmainitu näitab ilmekalt, et K. Kask ei ole suutnud isegi range järelevalve tingimustes viia oma käitumist vastavusse kehtiva korraga. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et K. Kask suudaks seda teha vabaduses.
13. Positiivseks luges kohus, et K. Kask on vangistuses osalenud kahes sotsiaalprogrammis – „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Esimese programmi tagasiside kohaselt oli K. Kask passiivne, koduseid töid tegi kesiselt, tema eneseanalüüs on nõrk ning huvi alkoholiteemaga tegelemiseks madal. Programmi läbiviija arvates vajab K. Kask veel kinnistavaid vestlusi alkoholi tarvitamise teemadel. Teise sotsiaalprogrammi raames väljendas K. Kask, et ei saa vihatunnet täiesti ära kaotada, kuid tuleb õppida sellega toimetulemist, oli aktiivne ja oskas tuua häid näiteid rahustavate mõtete kohta. Soovitav on läbi viia kinnistavaid vestlusi viha juhtimise peamistel teemadel. Viimasest ITK-st nähtub, et K. Kasele on planeeritud veel rehabiliteerivaid tegevusi. Kohtu arvates suurendaks nende rehabiliteerivate tegevuste läbiviimine enne K. Kase vanglast vabanemist tõenäosust, et isik suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda.
14. Suurimaks murekohaks pidas kohus K. Kase alkoholitarvitamist. Ta alustas alkoholi tarvitamist väga noorelt ning tarvitas alkoholi tsüklitena. Probleeme alkoholi kuritarvitamisega ei ole K. Kask eitanud. Väidetavalt on ta pöördunud ka psühhiaatri poole ning suutis püsida 9 kuud kaine enne tagasilangust. Iseloomustuse kohaselt on K. Kask küll avaldanud sõnades motivatsiooni alkoholi tarvitamisest vabaneda, ent passiivne osalemine „Eluviisitreeningus“ ning madal huvi alkoholiteemade ja eneseanalüüsiga tegeleda ning konkreetsete eesmärkide puudumine näitab, et K. Kase sõnades avaldatud motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks võib olla kantud soovist ennetähtaegselt vanglast vabaneda.
15. Vabanemise korral puuduks K. Kasel kindel töökoht. Ta on küll erinevatel perioodidel olnud ametlikult tööga hõivatud, ent peamiselt töötas ta mitteametlikult. Sissetulekuks olid erinevad toetused ja ajutiste tööotsade eest saadud raha. Isiku varasem elukäik näitab, et ta ei suuda hoida tulusid ja kulusid kontrolli all. K. Kaske on korduvalt karistatud majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandud kuritegude eest, praegugi kannab ta karistust röövimise eest. Tasumata 2 nõudeid on tal 24 000, 27 eurot, vabanemisfondis 925,24 eurot. Telefonivestluses võimaliku tööandjaga selgus, et ettevõte tegeleb metsandusega mitmetes kohtades ning tööajad ja -päevad sõltuksid ilmaoludest. Kuna kriminaalhooldusametniku arvamuse koostamise ajal oli päevakorral elektroonilise järelevalve kohustusega ennetähtaegne vabanemine, siis sellest tulenevalt ei pidanud tööandja võimalikuks süüdimõistetule töökoha pakkumist töökorralduslikel põhjustel. Kuigi kohtuistungi toimumise ajal on süüdimõistetul võimalik vabaneda ka ilma elektroonilise valve kohustuseta, ei ole ükski tööandja teadaolevalt garanteerinud K. Kasele töökohta. Kinnipeetava ema võimaldaks pojale toidu ja tasuks eluasemekulud. Selline elukorraldus ei oleks K. Kase lähedaste suhtes õiglane ega aitaks kaasa süüdimõistetu õiguskuulekale eluviisile. K. Kask on varasemalt toime pannud just majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid, mistõttu aitaks kindel töökoht ja legaalne sissetulek tal aega sisustada ja elatist teenida. Töökoha puudumine tõstab riski hakata elatuma kuritegelikul teel.
16. K. Kase vabastamisel toetaksid teda õed ja ema. Küll aga ei ole kinnipeetava suhted lähedastega olnud alati head – ta on kasutanud ema suhtes vägivalda ning noorem õde ei toeta K. Kase soovi asuda elama ema juurde. Perekonnas on olnud palju probleeme K. Kase käitumisega. Tema suhtlusvõrgustikku on kuulunud alkoholilembesed inimesed, ta on pannud kuritegusid toime grupis, sh kuuludes kuritegelikku ühendusse. Lähedaste sõnul on ta teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav kinnitab, et muutub mõjutatavaks eelkõige alkoholijoobes olles. Vaatamata mõne lähedase toetusele, esineb oht jätkata suhtlemist kriminaalidega, mis võib uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendada.
17. Lisaks arvestas kohus, et K. Kask pani viimased kuriteod toime kriminaalhooldusel olles. Seega ei ole varasem kriminaalhooldus isiku käitumises soovitud suunas muutusi toonud. K. Kase käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuste määramine ei oleks uute kuritegude riski maandamiseks piisav. Positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. MÄÄRUSKAEBUS
18. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada K. Kask tingimisi enne tähtaega.
19. Garantiid, et isik ka tähtajalise vangistuse lõppedes jätaks uued kuriteod sooritamata, ei ole kellegi puhul võimalik anda. K. Kaske on võimalik õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada määrates ta kriminaalhooldusele ja anda võimaluse realiseerida kohtule antud lubadused.
20. Nõustuda ei saa kohtuga K. Kase töökoha puudumise osas. Tööandja selgitas kriminaalhooldusametnikule, et langid on mitmetes kohtades ning K. Kase töölevõtmine on võimalik.
21. Suurimat probleemi – alkoholi tarvitamist, on võimalik maandada täiendava kontrollnõude panemisega. Kohustus mitte tarvitada alkoholi aitab hoida ära uued kuriteod. Samuti tuleks määrata K. Kasele kohustus tööle asuda. See tagab sissetuleku, sisustab vaba aja, motiveerib alkoholist hoiduma, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, 3 ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
23. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
24. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus K. Kase ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud ja erinevaid kriminaalseid riskifaktoreid omava K. Kase karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus K. Kase vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
25. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.
2. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 30 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga riigi õigusabi tasu 32 eurot 40 senti (sh käibemaks 5 eurot 40 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Kase kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4