) § 151 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. 11. Olen seisukohal, et
lg 2 p-s 2 nimetatud eeldused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on praegusel juhul täidetud ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 12. Kohus selgitas Sailmont OÜ-le 22.10.2021 kohtunõudes, et
lg 1 alusel lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul tekib üldõigusjärglus. Seal juures on üldõigusjärglus võimalik menetluse igas staadiumis. Üldõigusjärglase suhtes kehtivad kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need kehtiksid tema õiguseelneja suhtes (
Kuivõrd ühinemise tulemusena on PTD Services OÜ (kustutatud) üldõigusjärglasena käesoleva kohtumenetluse pooleks Sailmont OÜ, siis tuli Sailmont OÜ-l hiljemalt 04.11.2021 kohtule teatada, kas kaebaja soovib haldusasjas nr 3-211176 kohtumenetlusega jätkata või soovib ta kaebusest loobuda. Samuti tuli Sailmont OÜ-l esialgse õiguskaitse jätkuva soovi korral kõrvaldada taotluse puudus ehk tasuda riigilõiv.
lg-t 3, mis sätestab, et menetlusosaline peab kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest kohtumenetluse kestel. Kaebaja ei ole kohtule kättesaadav, ei ole vastanud 22.10.2021 kohtunõudele ega kõrvaldanud 11.10.2021 määruses toodud esialgse õiguskaitse taotluse puudusi. 14. Kohus teeb kaebaja tegevusetusest, st PTD Services OÜ kustutamisest teavitamata jätmine, üldõigusjärglase Sailmont OÜ uute kontaktandmete esitamata jätmine ja kohtule vastamata jätmine, järelduse, et kaebajal puudub praeguses asjas huvi kohtumenetluse jätkamise vastu. Kuigi
lg 2 p-s 2 ei ole võrreldes
lg 2 p-ga 3 sätestatud eeldust, et kohtudokumendi kätte toimetamata jätmine peab takistama asja lahendamist, on kohtupraktikas 2 Registrikood 12872202 3 siiski leitud, et
lg 2 p 2 kuulub kohaldamisele eelkõige olukorras, kus kohtunõudele või määrusele vastamine takistab asja edasist lahendamist, s.o ilma kaebajaga kontakteerumata ei ole haldusasja enam võimalik menetleda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2020 määrus asjas nr 3-19-1958 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul takistab 22.10.2020 kohtunõude kättetoimetamata jätmine minu hinnangul ka asja edasist lahendamist, sest kohtul ei ole võimalik välja selgitada kaebaja üldõigusjärglase tahet kohtumenetlusega jätkata. Kohus ei saa jätkata asja menetlemisega ilma kaebajalt vastavat teavet saamata. 15.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16.
lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja oli 97 eurot ületavas osas vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu Eesti Vabariigi kanda (
Praeguses menetlusstaadiumis ei saa vastustajal olla tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt taotleda. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine 17. Kuna kaebajale ei ole õnnestunud eeltoodud põhjustel kohtu 11.10.2021 määrust kätte toimetada ja kaebaja ei ole ka tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu, siis jätan esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (
Määruse kättetoimetamine 18.
lg 1 p 2 kohaselt toimetatakse menetlusosalisele kätte määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse.
MS) § 306–315, 317 ja 319–
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.