KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1975 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tallin

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 kehtivus vaidemenetluse ajaks.

1. Tallinna Vangla palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata 6.
2. Tallinna Vangla selgitab, et teise üksuse juhi 31.03.
3. a käskkirjaga nr 5-3/21/442 määrati kinnipeetav X ajavahemikuks 01.04.-01.09.2021 tööle majandustöödele abitööliseks. Tallinna Vangla teise üksuse vanemvalvur Mihkel Niine 24.06.
4. a ettekande nr 1-21-6017 kohaselt andis vanglaametnik 24.06.2021 Xile korralduse minna tööle, kuna kinnipeetav on määratud teise üksuse koristajaks sisekoristustöödele. Kinnipeetav keeldus tööle minemast tuues ettekäändeks, et temale ei ole keegi tööle määramise käskkirja tutvustanud. Tallinna Vangla viis läbi distsiplinaarmenetluse ja karistas 23.07.
5. a käskkirjaga nr 5-2/21/471 Xi distsiplinaarkorras VangS § 67 punkti 1 ja VangS § 37 lõike 1 rikkumise eest isikliku televiisori kasutamise keelamisega seitsmeks päevaks. 18.08.2021 registreeriti Tallinna Vanglas Xi vaie 23.07.
6. a käskkirja nr 5-2/21/471 kehtetuks tunnistamiseks. Vaie on menetlemisel. 6.
7. Tallinna Vangla on seisukohal, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. VangS § 37 lõikest 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS § 29 lõikest 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 punktides 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lõike 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Vastavalt VangS § 37 lõikele 3 hindab kinnipeetava töövõimelisust arst. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole Xi rakendamiseks 3 koristustöödel takistusi näinud. Kinnipeetav oli tööle määratud, talle anti seaduslik korraldus tööle asuda ja tal oli seadusest tulenev kohustus korraldusele alluda. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt ei keeldunud X 24.06.2020 korraldust täitmast tervislikel põhjustel, vaid väites, et talle ei ole tööle määramise käskkirja tutvustatud. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et X oli käskkirjaga tutvunud ja töökohustusest teadlik, kuid keeldus haldusaktiga tutvumise kohta allkirja andmast. Terviseprobleemidele asus kinnipeetav menetluse käigus viitama hiljem, kuid ka siis ei selgunud, et konkreetsel kuupäeval olnuks kinnipeetava tervis osas selliseid kaebusi, mis tema tööle asumise välistanuksid, vaid ta tugines taas oma üldisele terviseseisundile. Kuna Xi tervislik seisund ei takista tal vanglas koritustöid tegemast, ei olnud korraldusele allumatusele õigustust. Osakonna üldkasutatavate ruumide koristamine ei eelda üldjuhul suuremat füüsilist pingutust kui elukambri koristamine, milleks kohustus tuleneb kinnipeetavale VangS § 67 punktist 4 ja Tallinna Vangla kodukorra punktist 1.13.
8. X tuleb igapäevaste toimetustega, sh kambri koristamisega iseseisvalt toime. Ta saab paremat kätt kasutada raskuste, sh veeämbri tõstmisel. Koristamisel ei pea anumat ka täielikult veega täitma, ta saab ise vastavalt oma füüsilistele võimetele ämbri raskust optimeerida. Vestlustes on X inspektor-kontaktisikule avaldanud, et soovib minna kutsekooli abikokaks õppima, et vabanedes asuda abikokana tööle. Ilmselgelt on abikoka ametis erinevateks toiminguteks kahte kätt oluliselt enam vaja, kui koristades ja ka köögis tuleb täidetud anumaid tõsta, aga kaebaja ei ole abikokaks õppimisel ja abikokana töötamisel enda füüsilises seisundis takistust näinud. X käib ka spordisaalis ja tema tervislik seisund ei ole olnud tal seal takistuseks sportmängudes osaleda ja vajadusel mõlemat kätt kasutada. Kui kinnipeetava tervislik seisund võimaldab tal spordisaalis sportida, siis saab ta edukalt ka osakonda koristada, sest suuremat füüsilist pingutust see ilmselgelt ei nõua. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, Xi süü on tõendatud ja teda võis distsiplinaarkorras karistada. Määratud karistus ei ole käsitletav topelt karistamisena ja karistust ei saa ka ebaproportsionaalseks pidada, sest X paiknes avatud eluosakonnas ja tal oli jätkuvalt võimalik osakonna päevaruumis ühiskasutatavat televiisorit vaadata. Käesolevaks ajaks on Xil karistus kantud ja isiklik televiisor kambrisse tagasi antud. Seega isikliku elektriseadme tagasisaamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus puudub ning töökohustusest vabanemisele Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 kehtivuse peatamine kaasa ei aita. Xi taotlusest ei nähtu samuti põhjusi esialgse õiguskaitse vajaduseks. KOHTU SEISUKOHT Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas peetud olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha 4 toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Vastustaja on esitanud taotleja vaide Tallina Vangla inspektor-kontaktisik Marju Kuuse 23.07.2021 käskkirjale nr 5-2/21/471 (lisa nr 3), mistõttu on taotlus lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (

§ 249

lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).

1. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja palub peatada Tallina Vangla inspektor-kontaktisik Marju Kuuse 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471, millega karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras televiisori kasutamise keelamisega seitsmeks päevaks, kuna kaebuse esitaja keeldus tööle minemast, kehtivus. Vastustaja käskkirja kehtivuse peatamisega ei nõustu ning leiab, et kaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esiteks on karistus käesolevaks ajaks täide viidud (karistus on kantud) ning kaebajale on televiisor juba kambrisse tagasi antud. Teiseks ei töökohustusest vabanemisele Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 kehtivuse peatamine kaasa ei aita.
2. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus ning kaebusel on eduväljavaated. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, millest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kaebuse esitaja on Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/471 määratud karistuse ära kandnud, millest tulenevalt puudub igasugune vajadus nimetatud käskkirja kehtivuse peatamiseks ja taotlus tuleb juba üksnes sel põhjusel jätta rahuldamata. Kaebaja on oma esialgse õiguskaitse taotluses viidanud tagajärgedele, mis võivad saabuda, kui kaebaja keeldub ka edaspidi tööle minemast. Ehk kaebaja peamiseks argumendiks on see, et teda ei tohiks karistada korduvalt ühe ja sama teo eest. Kohus selgitab, et kaebaja vastav põhjendus ei ole asjakohane. Nagu kohus ka juba kaebuse esitajale haldusasjas nr 3-21-1048 selgitanud, siis selleks, et vältida kaebaja korduvat karistamist tööle minemisest keeldumise eest oleks tal tulnud taotleda esialgset õiguskaitset haldusasjas nr 3-21-1467, kus kaebuse esitaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirja nr 5-3/21/442, millega määrati kaebaja tööle majandustöödele abitööliseks alates 01.04.2021-01.09.2021 (koos 02.06.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/223-3). Selleks, et vältida nimetatud käskkirja mittetäitmise eest distsiplinaarkaristuste määramist, tuli kaebajal taotleda Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirja kehtivuse peatamist, kuid kaebaja seda ei ole kohtule teadaolevalt teinud. Teisalt on viidatud käskkirja kehtivus käesoleva taotluse lahendamise ajaks lõppenud (käskkiri kehtis kuni 01.09.2021). Järelikult ei ole võimalik 5 kaebajat enam ka karistada nimetatud käskkirja alusel ning kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on igal juhul ära langenud ning kaebaja taotlus on ka sel põhjusel põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
3. Taotlus on põhjendamata ka seetõttu, et vaidel ja võimalikul hilisemal kohtukaebusel Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 tühistamiseks on kohtu hinnangul väga vähesed eduväljavaated. Nimelt nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et kaebaja keeldus tööle minemast väites, et talle ei ole töötamise käskkirja tutvustatud. See väide ei vasta tõele, mis nähtub haldusasjast nr 3-21-1467, kus kaebuse esitaja on vaidlustanud tühistamisnõudega Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirja nr 5-3/21/442, millega määrati kaebaja tööle majandustöödele abitööliseks alates 01.04.2021-01.09.
4. Selle kohtuasja materjalidest nähtub, et vaide esitas kaebaja nimetatud käskkirjale 03.05.
5. Seega oli kaebaja igal juhul tööle määramise käskkirjast teadlik 24.06.2021, milline sündmus oli aluseks Tallinna Vangla 23.07.2021 käskkirja nr 5-2/21/471 koostamisele. Terviseseisundile tugines kaebaja alles hiljem selgitusi andes. Kohus, analüüsinud Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud seisukohti ja tõendeid sh vangla arsti seisukohti, leiab, et kaebaja vastav väide, et ta ei saa töötada oma terviseseisundist tulenevalt, on paljasõnaline ning tõendamata. Kohus selgitab veel, et tulenevalt pikaaegsest kohtupraktikast saab kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul vastav tingimus ilmselgelt täidetud ei olnud. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-103-06 ja seal viidatud kohtupraktika). (p 18) Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. (p 26) (vt ka Riigikohtu 29.09.2015 lahend nr 3-3-2-2-15)
6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kõike eelpooltoodut arvestades rahuldamata jätta. Arvestades asjaoluga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebusel on vähesed eduväljavaated, puudub kohtul vajadus pikemalt kaaluda avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.
7. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse kiireloomulisena ning piiratud teabe tingimustes.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See tähendab muuhulgas, et uute asjaolude ilmnemisel saab kohus esialgse õiguskaitse küsimuse vajadusel ka

§ 249lg 1 lähtudes ümber vaadata.

(allkirjastatud digitaalselt) 6 Daimar Liiv Kohtunik 7