Seega ei teki kostjale 1 kui füüsilisele isikule kohustusi 06.11.2018 üürilepingust ega 28.05.2019 kokkuleppest. Kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja 1 on sõlminud käenduslepingu (mida kostja 1 ei mööna), on selline tehing vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 järgi. Käesoleval juhul on üürilepingu punktis 5.18 märgitud kostja 1 vastutuse piiriks 4020 eurot. Sellises ulatuses kostja 1 kui käendaja poolt üle võetud vastutus ei vasta ilmselgelt olulisel määral kostja 1 olemasolevale või oodatavale varanduslikule seisundile. Juba üürilepingu sõlmimisel oli selge, et kostja 1 ei suuda sellises ulatuses põhivõlgniku kohustusi täita. Üürilepinguga on hageja ja kostja 2 kokku leppinud, et hagejal on üürilepingust tulenevate kostja 2 kui põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks pandiõigus lepingu objektil asuvatele ja lepingu objekti üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja pandiõigust realiseerinud ning seega keeldub kostja 1 väidetavast käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest. Kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja 1 on sõlminud käenduslepingu, ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt 1 käenduse alusel 4020 euro tasumist. Üürilepingu punktis 5.18 on märgitud, et kostja 1 käendab isiklikult üürilepingu täitmise summas 4020 € ulatuses enda isikliku varaga. Käendaja vastutuse maksimumsumma kujutab endast absoluutset maksimumsummat, mida võlausaldaja (hageja) saaks käenduse alusel käendajalt (kostja 1) nõuda põhivõlgniku (kostja 2) poolt käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral. See maksimumsumma piirab käendaja vastutuse seoses põhikohustusega seotud põhinõude, viiviste, sissenõudmisekulude jmt kohustuste täitmisega. Kostja 1 on hagejale viimase poolt esitatud üüriarvete katteks tasunud 20.09.2020 596,98 eurot 21.9.2020.a 390,49 eurot ja 24.9.2020.a 712 eurot. Kokku on kostja 1 kostja 2 üürilepingust tulenevate kohustuste katteks enne hageja poolt hagiavalduse esitamist tasunud hagejale 1 699,47 eurot. Kuna kostja 1 väidetava käendusega võetud vastutuse maksimumsumma on 4020 eurot ning kostja 1 on tasunud 1699,47 eurot, ei ole võimalik kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista 4020 eurot ning põhikohustuse täitmise nõude esitamisel kostja 1 vastu tuleb arvestada kostja 1 poolt juba tasutud summadega. Hageja nõuab kostjatelt viivise väljamõistmist. Hagiavalduse lisana 1 esitatud üürilepingu punkti 5.2 kohaselt kohustub oma maksekohustusega viivitav pool tasuma teisele poolele viivist 0,5 % tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kostjad leiavad, et hageja poolt rakendatud viivise määr on ebamõistlikult suur. Üürilepingus märgitud viivise määr 0,5% päevas, so 182,5 % aastas, on ebamõistlik. Kui kohus tuvastab, et kostjale 1 tulenevad kohustused käendusest, on igal juhul tegemist tarbijakäendusega. Üürilepingus fikseeritud määras (182,5 % aastas) viivise väljamõistmine kahjustaks kostjat 1 ebamõistlikult. Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi on põhjendatud, tuleb viivise nõude arvestamisel lähtuda mõistlikus, so seadusjärgsest 5
kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu.
lg 1 I lause järgi peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on seega hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud äriruumi üürileping
ja 292 lg 1 järgi.
lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 järgi saab võlausaldaja nõuda viivist protsendina kuni võla tasumiseni alates hagi esitamisest. Käendus
lg 1 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning lg 2 tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
lg järgi tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.
lg 1 järgi on tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kostja 1 kui äriühingu juhatuse liige peab olema majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna teadlikum kui tavatarbija käenduskohustuse andmise ja lepingute allkirjastamise tagajärgedest. Seda, et kostjal 1 ei oleks olnud võimalik üürilepinguga tutvuda enne allkirjastamist, ei ole kostja 1 väitnud. Kohtule esitatud hageja ja kostja 2 vahel 06.11.2018 sõlmitud äriruumide üürilepingust nähtub, et lepingu allkirja kohal on märgitud „üürnik ja käendaja“, lepingule on allkirja andnud kostja 1 (digitaalne allkiri). Lepingu p 5.18 kohaselt üürilepingu allakirjutanud üürniku esindaja, R T, isiklikult käendab käesoleva üürilepingu täitmise summas 1800 euro ulatuses enda isikliku varaga. Hageja ja kostja 2 on lepingut 28.05.19 muutnud ja lisaks üürilepingu objekti muutmisele muudeti lepingu p-s 5.18 sätestatut. Muudetud lepingu p 5.18 kohaselt üürilepingu allakirjutanud üürniku esindaja, R T, isiklikult käendab käesoleva üürilepingu täitmise summas 4020 euro ulatuses enda isikliku varaga. Ka sellele lepingu muutmisele on kostja 1 alla kirjutanud (digitaalselt), olles samal ajal kostja 2 juhatuse liige. Kui kostja 1 kirjutas alla lepingu muutmisele kostja 2 esindajana, siis ei ole võimalik, et ta ei saanud aru sellest, et muudetud on käenduse piirmäära. Asjaolu, et lepingu muutmise tekstile ei ole lisatud eraldi reana „käendaja“, ei tee olematuks seda, et kostja 1 kui kostja 2 juhatuse liige ei oleks aru saanud, milles ta kokku lepib ja mida ta teise poolega lepingus muudab või et poleks leppinud kokku käenduse piirmäära muutmises. Hinnates 06.11.18 lepingu p 5.18 ja 28.05.19 tehtud lepingu p 5.18 muudatusi, millele on kostja 1 alla kirjutanud ja olnud samal ajal kostja 2 juhatuse liige, asub kohus järeldusele, et kostja 1 poolt käenduskohustuse võtmine on eraldi läbiräägitud, kuna lepingu p 5.18 ja selle hilisemas muudatuses on selgelt viidatud käendaja nimele, käenduse summale. Seega on käendaja (kostja 1) saanud eraldi läbi rääkida käenduse võtmises ja käenduskohustuse ulatuses. Asjaolu, et käenduskohustus sisaldub samas dokumendis, kus on reguleeritud hageja ja kostja 2 vahelised üürisuhted, ei tee käenduskohutuse võtmist tüüptingimuseks
Et käenduskohustus on samas dokumendis, kus on üürilepingu sätted, lihtsustab see käendajal (kostjal 1) tegelikult põhikohustusest aru saamist ja sellest, mis põhivõlgnikul (kostja 2) võlausaldaja (hageja) ees on. Seega asjaolu, et üürileandja pidas vajalikuks sõlmida üürileping tingimusel, et seda käendab teine isik (kostja 1) ja et see käendus sisaldub üürilepingu dokumendis, ei tee käenduse võtmist ehk käenduslepingut tüüptingimustel sõlmitud lepinguks 7
Seetõttu ei tõusetu küsimust ja õige pole kostja väide, et käendus poleks justkui
Tegemist on iseseisva kostja 1 kohustusega käendada kostja 2 kohustust, mis tulenevad üürilepingust, ja nii ei ole käenduskohustus tühine ka
Kostja 1 käenduse piirmäär on lepingus läbi räägitud ja 28.05.19 muudatuse kohaselt on see 4020 €, mis on allkirjastatud kostja 1 poolt, kus ta on samal ajal kostja 2 juhatuse liige. Seega leiab kohus, et hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud üürilepingule andis kostja 1 üürilepingu täitmise tagamiseks isikliku käenduse ning kostja 1 pidi juhatuse liikmena aru saama lepingus sätestatust. Kuna kostja 1 kui käendaja vastuse maksimumsumma on määratletud ja käendus on kirjalikus vormis, kostja 1 on füüsiline isik, siis on tegemist tarbijakäendusega ja see tarbijakäendus vastab
Nii on ebaõige hageja väide, et tegemist pole tarbijakäendusega ja samal ajal on vastupidine kostja 1 väide õige, kuid ebaõige on kostja 1 väide selles, et käenduskohustus pole kehtiv või et selle piirmäär ei ole 4020 €. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on 31.01.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid 8
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kostja 1 vastutab
lg 1, 2,
lg 1, 2 solidaarselt kostjaga 2 hageja ees kostja 2 kohustuste täitmata jätmise eest, mis kostjal 2 on tekkinud üürilepingu täitamata jätmise tõttu. Põhivõlg, viivis, üürileandja pandiõigus Vaidlus puudus selles, et kostja 2 jättis täitamata üürilepingust tulenevad üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustuse ja oli 06.10.2020 (see oli hagi esitamise aeg) seisuga hageja ees võlgnevuses 3301,39 €. Kostjal 2 oli nimelt tasumata arve nr xxx alusel 258,03 €, arve nr xxx alusel 500 €, arve nr xxx alusel 1073,91€, arve nr xxx alusel 378,63 €, arve nr xxx alusel 190,82 €. 15.03.2021 avalduses jäi hageja eeltoodud väidete juurde ning lisaks leidis, et tasumata on ka arve nr xxx alusel 1091,17 €, arve nr xxx alusel 1091,17 €, arve nr xxx alusel 1 056,36 €, kuid nende arvete xxx, xxx xxx alusel põhinõuet ei suurendanud (nõuet ei esitanud) vaid kõikide arvete tasumisega jätmise eest arvestas viiviseid 1749,33 € ja sellest arvestas maha garantiisumma 1340 €. Kostjad esitasid 16.11.20 kohtule koos vastusega maksedokumendid, millest nähtuvalt maksis kostja 1 (käendaja) arve nr xxx alusel II poole ehk 596,98 €, 21.09.20 arve nr 20112 II poole 390,49 €, makseteatise xxx alusel 24.09.20 712 €. Sellist maksmist kinnitavad hageja enda poolt esitatud hageja pangakonto väljavõtted. Seega tasus kostja 1 kostja 2 võlgu kokku 1699,47 enne hagi esitamist (06.10.2021), mis on käendaja poolt käenduskohustuse täitmine
Nii on õige kostja 1 väide, et selle osa võrra on tema oma käenduskohustust täitnud ja ebaõige hageja seisukoht, et ta saab endiselt nõuda kostjalt 1 käenduskohustuse täitmist lepingus sätestatud piirmäära 4020 € ulatuses. Kohus asub järeldusele, et kuna kostja 1 on käenduskohustust täitnud 1699,47 € ulatuses, siis saab hageja nõuda temalt käenduskohustuse täitmist
lg 1, 2, § 142 lg 1, 145 lg 1, 2 järgi 2320,53 € ulatuses, mis ei välista käendaja enda poolsest viivitusest tekkinud viivise maksmist (viimane võib ületada käenduskohustuse piirmäära).
lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
lg 1 I lause sätestab, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Selline kokkulepe on lubatav ka äriruumi üürilepinguste ja selle eesmärgiks ongi et hageja saaks oma nõudeid rahuldada vastava tagatisraha arvelt. Lepingu p 3.2 sätestab, et üürileandja käes hoiul olev garantiisumma ei anna üürnikule õigust viivitada kokkulepitud maksete tasumisega või muul moel rikkuda käesolevat Lepingut. üürileandja võib üürniku poolt käesoleva lepingu tingimuste rikkumise korral rahuldada oma rahalisi nõudeid garantiisumma arvel ning üürnik on kohustatud hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul arvates vastavasisulise nõude esitamisest taastama garantii mahus, mis on võrdne taastamise hetkel nelja kuu suuruse üüriga. Lepingu p 5.13 sätestab, et üürniku poolt võlgnevuste tasumisel loetakse tasutud summade arvelt esmajärjekorras tasutuks viivised, leppetrahvid ja kahju hüvitamise nõuded ning alles seejärel põhivõlgnevus. Seega olid pooled kokku leppinud
lg 1, 2 järgi selles, et hageja võib oma nõudeid rahuldada kooskõlas lepinguga ja
lg 1, 2, § 308 lg 1 järgi tugineda lepingu p 3.2 ja rahuldada oma nõudeid garantiisumma arvelt ilma tasaarvestuse avalduse tegemist. Oma 15.03.2021 avaldusest nähtuvalt on hageja rahuldanud garantiisumma arvelt kõikidelt võlgnetavatelt üüri ja kõrvalkuludelt tekkinud viivisenõudeid, mis oli 08.12.2020 seisuga 1749,33 € ja mille tulemusel jäi viiviseks 409,33 €.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostjad väitsid, et tasusid menetluse ajal 248,83 €, millele vaidles hageja vastu. Kohus nõustub hagejaga, sest seda, et kostjad oleksid menetluse ajal tasunud hagejale 248,83 €, ei nähtu esitatud dokumentidest. Vastupidiselt kinnitasid kostjate esitatud maksedokumendid, et kostja 1 tasus hagejale raha enne hagi esitamist septembrist
Seetõttu ei oma tähendust kostja 15.12.2020 tasaarvestusavaldus, millega kostja 2 soovis teha garantiisumma arvel 1340 € ise tasaarvestust hageja novembrikuu üüri ja kõrvalkulude eest ja 2020.a. septembrikuu novembrikuu üüri ja kõrvalkulusid arve nr xxx järgi 378,63 €. Nimelt võis hageja lepingu järgi arvestada 08.12.20 ehk enne kostja tasaarvestuse tegemist garantiisumma lepingu p 3.2, 5.13 viiviste katteks. Teisisõnu on hagejal õigus esitada vastuväidet
Kostjad ei ole teinud ise viiviste arvestusi ega võlasumma arvestusi, seega asub kohus seisukohale, et hageja põhivõla nõue 3301,39 € ja sellelt arvestatud viivisenõue 15.03.2021 seisuga on 814,61 € on õige, põhjendatud. Nimetatud põhjendustel ei ole kohtul vaja anda hinnangut hageja esitatud üüri ja kõrvalkulude arvetele (06.10.20 dokumendid lisad, dok 4s). Kostja 1 leidis, et tal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna hagejal on õigus nõuda rahuldada pandieseme arvelt, millele vaidles hageja vastu.
lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel.
lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.
lg 1 sätestab, et üürileandja pandiõigus lõpeb asja eemaldamisega üüritud kinnisasjalt, välja arvatud juhul, kui eemaldamine toimus üürileandja teadmata või kui üürileandja vaidles asja eemaldamisele vastu. Hageja esitas kohtule fotod üüritud ruumidest, millest ei nähtu, et seal oleks mingeid vallasasju, ruumid on tühjad (08.04.21 dokumendi lisad, 28s). Kostjate väited, et fotod ei tõenda midagi, sest pole teada, millal need on tehtud, ei tähenda, et ruumides oleksid olnud kostjale 2 kuuluvad asjad. Kostjad pole väitnud ka seda, et ruumides oleks kostja 2 asjad ja need oleksid hageja valduses mingit moodi või hageja peaks neid kinni või mis seal peaks üldse olema. Hageja on esitanud tõendina kirjavahetuse kostjaga 2, et leppida kokku ruumide vastuvõtmine-üleandmine (e-kirjad 17.12.20-28.12.20), millest ei nähtu mitte kuskilt, et kostja 2 sooviks omi asju ära viia, milleks vajab teatud aega, või et seal on tema asjad või et hageja peaks kinni kostja 2 asju. Kuigi hageja on esitanud tõendina ruumide üleandmise vastuvõtuakti 30.12.20 (08.04.21 dokumendi lisa), millele pole kostja 2 allkirja, kuid on tunnistajate allkirjad, puudub kohtul alus kahelda selles aktis, millest ei nähtu samuti, et ruumides oleks mingeid vallasasju. Asjaolu, et kostja 2 esindaja ei saanud tervise tõttu tulle ruume vastu võtma (03.09.21 istungil esitatud tõend), ei võimalda järeldada, et ruumides olid kostja 2 vallasasjad. Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et hageja on tõendanud, et üüritud ruumides ei ole üldse mingeid asju, mis kuuluksid kostjale 2, mille arvelt oleks võimalik hagejal
Hageja pole väitnud, et ruumidest oleksid asjad ära viidud tema teadmata või ta oleks sellele vastu vaielnud. Eeltoodu alusel asub kohus järeldusele, et hageja vastav pandiõigus on lõppenud
Nii ei saa kostja 1 nõuda
lg 5 alusel, et hageja teostaks pandiõigust
Sellised kostja 1 vastuväited on põhjendamatud ja õiged on hageja väited, et kostja 1 ei saa kohustuse täitmisest keelduda ja et hageja ei saa pandiõigust teostada. Kohus märgib hageja väitele, et pandiõiguse realiseerimine on vaid õigus, et päris nii see siiski pole, sest
lg 5 on lubatav, et käendaja keeldub kohustuse täitmisest, kuid käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid olemas. Vastavalt lepingu p 5.2 on viivise määr 0,5% päevas võlalt. Kostjad väitsid, et viivis on ebamõistlikult suur. Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijaüürilepinguga/eluruumi üürilepinguga. Kohus leiab, et viivise määr 0,5% päevas võlalt, mis on lepitud kokku hageja ja kostja 2 vahelises äriruumi üürilepingus, st ärilistes suhetes, ei ole ebamõistlikult suur määr ja kohtu hinnangul ei ole selline määr kuidagi vastuolus heade kommetega. Tegemist on kehtiva viivisemäära kokkuleppega
Kohus tuvastas, et kostja 2 põhivõlg on üüri ja kõrvalkulude tasumata jätmise eest 3301,39 € ja sellelt arvestatud viivised on 15.03.2021 seisuga kokku 814,61 €. Kuna kostjad ei ole märgitud võlga ega viiviseid hagejale tasunud, siis rikub kostja 2 lepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust
, § 292 lg 1, 100 järgi ja kostja 1 rikub käenduslepingust tulenevat käenduskohustuse täitmise kohustust
Lisaks on mõlemad kostjad viivituses ehk edasises kohustuse rikkumises
Kuna kostjad on seni viivituses, vastutab kostja 1 ka edasiulatuva viivise eest, sõltumata sellest, et ta vastutus on piiratud, sest kostja 1 viivitus on tingitud tema enda viivitusest, kuivõrd põhivõlga ei ole seni tasutud. Seega ei piira käendaja vastutuse maksimumsumma kostja 1 enda viivitusest tingitud viivise maksmist. Kohus tuvastas, et hageja saab käendaja vastu nõude esitada 2320,53 € ulatuses, arvestamata käendaja enda viivitust kohustuse täitmisel. Sellel põhjusel ei kuulu hageja nõue kostja 1 vastu täies ulatuses rahuldamisele ehk kuulub rahuldamisele osaliselt, kuid kostja 2 vastu kuulub hageja nõue rahuldamisele täies ulatuses. Hageja on soovinud, et kostjatelt mõistetaks solidaarselt välja viivised ja põhivõlg 4020 € ulatuses. Hageja arvestuse järgi olid viivised 15.03.21 seisuga 814,61 €, millele lisanduvad edaspidised viivised 0,5% päevas, kuid mitte enam kui 384 € ja mitte enam kui 480 € kostjalt 2. Nii saab hageja nõuda kostjatelt
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 65 lg 1, 2, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, § 271, § 292 lg 1 järgi kostjatelt solidaarselt põhivõla tasumist ja viivist järgmiselt: o kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista 2320,53 €, millest viivist 814,61 € ja põhivõlga 1505,92 € (2320,53-814,61) ning kostjalt 2 tuleb välja mõista täiendavalt põhivõlga 1795,47 € (3301,39-1505,62), o lisaks tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivist 0,5% päevas põhivõlalt 3301,39 eurolt alates 16.03.2021 kuid selliselt, et kostjalt 1 väljamõistev viivis piirduks 384 €-ga ja kostjalt 2 väljamõistetav viivis piirduks 480 €-ga. Menetluskulude jaotus, asja hind Tsiviilasja hind on 4500 €. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja 1 vastu osaliselt, kostja 2 vastu täies ulatuses. Nimetatud põhjusel leiab kohus, et nõudes kostja 1 vastu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 järgi ning nõudes kostja 2 vastu jätab kohus poolte menetluskulud kostja 2 kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Protokolli parandamise taotlus Kohus pidas asjas kohtuistungi 03.09.2021, mida soovis hageja parandada 08.09.21 esitatud taotluses. Kostjad vaidlesid taotlusele vastu. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.