Obsah (6)

§ 169§ 73§ 78§ 56§ 69§ 74

1-21-3740 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3740 (20231700577) Kohtukoosseis Märt Toming Kohtuistun

§ 169

järgi Üldmenetlus Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Samat Ermatov Ik: 37108050345, xx kodanik, xxxharidus; töökoht: puudub; elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ega väärteokaristusi ei ole. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Andres Tamm, kohtulikul menetlusel advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1. Samat Ermatov süüdi tunnistada

§-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Samat Ermatovile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud Samat Ermatovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Samat Ermatov temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Samat Ermatovile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.10.

2. Samat Ermatovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (seitsesada viiskümmend) eurot; 1 määratud kaitsjale Andres Tamm kohtueelsel menetlusel makstud tasust 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti osa tasust, s.o otseselt õigusabi osutamisele kulunud osa summas 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti ning kohtumenetlusel määratud kaitsjale Vahur Krinal makstud tasust 400 (nelisada) eurot ja 08 (kaheksa) senti osa tasust, s.o otseselt õigusabi osutamisele kulunud osa summas 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot, s.o kokku kaitsjatele makstud tasu 453 (nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 1329 (tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos näidatud kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Samat Ermatov, 1-21-3740, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Samat Ermatovile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjatele makstud tasu sõidule kulutatud aja eest, samuti hüvitatud majutuskulud ja sõidukulu kokku summas 515 (viissada viisteist) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti kui kulu, mida ei põhjustanud süüdistatav, jätta süüdistatavalt Samat Ermatovilt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.
3. CD plaat päringute vastustega, mis asub kriminaaltoimikus (tl 76), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse - Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. SÜÜDISTUSE SISU Samat Ermatovit süüdistatakse selles, et tema, olles vastavalt Harju Maakohtu 22.09.2010 otsusele tsiviilasjas nr xxx kohustatud maksma alates 01.04.2010 igakuiselt elatist tütre S-E M kasuks summas 2500 krooni ning vastavalt 23.10.2014 Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr xxx alates 01.11.2014 pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni S-E M (sündinud 15.05.2006) täisealiseks saamiseni 15.05.2024, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates
4. aasta juulikuust. Täitemenetluses sissenõutav rahasumma moodustas 03.05.2021 seisuga kokku 8142,65 eurot. Samat Ermatov on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse ning ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Ta ei ole teinud mõistlikke pingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Samat Ermatov pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat ning samuti ei ole ta võtnud ennast arvele Töötukassas. 2 Seega oma tahtliku tegevusega Samat Ermatov pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanemana teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest, mis on

§ 169järgi kvalifitseeritav kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ja kannatanu ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Harju Maakohtu 22.09.2010 määrusega nr xxx (kriminaaltoimik tl 7-9) on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt on Samat Ermatovil kohustus maksta alates 01.04.2014 tütar S-E M (ik: xxx) ülalpidamiseks H M arveldusarvele kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.05.2024 elatist igakuiselt summas 2500 (kakstuhat viissada) krooni, s.h tulumaks, ja vastavalt 23.10.2014 Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr xxx on ta kohustatud maksma elatist alates 01.11.2014 pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni S-E M (ik: xxx) täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15.05.

1. Seega oli ja on Samat Ermatov kohustatud viidatud jõustunud kohtulahendite alusel temale pandud kohustust täitma. Samas nähtub süüdistusest, et kriminaalmenetluse alustamise tingis asjaolu, et Samat Ermatov ei ole täitnud kohtuotsusega pandud kohustust täies mahus, vaid oluliselt väiksemates summades. Riiklik süüdistaja esitas kohtule kriminaaltoimikus leiduvad tõendid, s.o kannatanu H M kohtueelsel menetlusel esitatud konto väljavõtted alates maist 2010 kuni aprillini 2019 (kriminaaltoimik tl 2-6), millest nähtuvalt Samat Ermatovil tekkisid alates 2017 aasta augustist elatise maksmisel suuremad pausid, maksmine toimus läbi kohtutäitur Elin Vilippuse ning palju väiksema regulaarsusega ja summades kui kohus oli ette näinud. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus algatas 10.11.2017 Samat Ermatovi suhtes Harju Maakohtu 23.10.2014 otsuse nr xxx alusel täitemenetluse (kriminaaltoimik tl 40 pöördel), peale mida on isikule saadetud korduvalt teateid täitemenetluse kohta ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid (kriminaaltoimik tl 33-37). Kohtutäitur Elin Vilippuse 03.05.2021 vastusest prokuratuuri järelepärimisele nähtub, et kohtutäituri menetluses on nõue perioodi kohta juuli 2017 kuni november 2020 ning täitemenetluses on 03.05.2021 seisuga sissenõutav summa 8142,65 eurot, s.h täitekulu (kriminaaltoimik tl 65). Samat Ermatovil on täitemenetluses veel kaks toimikut (kriminaaltoimik tl 40, 42). Kannatanu H M ütluste (kohtutoimik tl 16 pöördel-17 pöördel) kohaselt Samat Ermatoviga kooselu lõppedes esimesed kuud viimane oma kohustust last ülal pidada täitis, kuid siis enam mitte. Kannatanul on raske meenutada, millal täpselt raskused elatisraha maksmisega hakkasid, see on olnud pikem protsess ja kõik materjalid on täiturile edastatud. On olnud perioode, kus ei ole üldse elatisraha, seda isegi aastaid. Ülekanded toimusid alles hiljuti ja pigem on see olnud väiksemates summades, täituri vahendusel on tulnud elatis mõne kuu kohta, ükskord isegi 5 eurot. Paar-kolm kuud on tulnud ülekandeid S. Ermatovi abikaasa konto pealt, 100 eurosed kanded ja päev enne ülekuulamist 200 eurot. Kannatanu peab last üksi üleval, töötab mitmel töökohal. Tema ütluste kohaselt ei ole S. Ermatov lapse vastu huvi tundnud, kuigi tal on kontaktid teada, kuna S-E Ermatov suhtleb S. Ermatovi vanema tütrega ja kontakte saab vahetada. Süüdistatav oli algusaastatel rääkinud kingitustest aga Sni need ei jõudnud. Pärast asja politseisse saatmist võttis süüdistatav tütrega ka ühendust sooviga kaotatud aega tagasi teha. Kannatanu teada töötab S. Ermatov Soomes tehes mingeid tööotsi, selle teadmise on ta saanud S. Ermatovi õe kaudu. Juba lahku mineku ajal käis S. Ermatov tema teada Soomes tööl aga ei tea öelda, kui tihedalt seal käib ja kui pikalt täpselt seal töötanud on. H. M on süüdistatavaga Facebooki kaudu ühendust võtnud ja küsinud, millal ja miks kohustust täitnud ei ole, millele on tulnud ülbed ning solvavad vastused ja seetõttu enam temaga ka ühendust võtnud ei ole. Samuti ei ole S. Ermatov huvi tundnud, kuidas ta lapse kasvatamisega üksi hakkama saab. Süüdistatav ei ole ka tütrega suhelnud, viimased kirjad temalt olid tütre ära 3 ehmatanud ja kannatanu ei oska öelda, millal tütar viimati, enne kohtuistungit, S. Ermatovit nägi. Kannatanu ütlusi S. Ermatovi abikaasa poolt tehtud ülekannete osas kinnitavad ka S. Ermatovi poolt prokuratuuri esitatud ja prokuröri poolt kohtule esitatud ekraanitõmmised (kriminaaltoimik tl 55 pöördel-56) ülekannete tegemise kohta 14.04.2021 ja 20.03.2021 J E poolt H Mle. Ekraanitõmmistelt ei nähtu üle kantud summasid. Kaitsja poolt esitatud ekraanitõmmistelt (kriminaaltoimik tl 77-78) nähtub, et J E kontolt on H Mle tehtud ülekanded kuupäevadel 26.05.2021 summas 100 eurot ja 23.08.2021 summas 200 eurot. Süüdistatava Samat Ermatovi kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 18-20) kohaselt on tal kolm last, kelledest kaks on alaealised, lisaks S-Eile maksab elatist ka S E. Pärast H Mga lahkuminekut, kui laps oli vanaema juures, siis käis igal nädalalõpul Soomest tulles lapsel külas ja tõi talle riideid ja kingitusi, kõik, mis ta tahtis. Rahaliselt läks põhja alates 2017 aastal, kui kohtumenetluse tagajärjel kaotas eluaseme ja menetlusega kaasnesid kohtukulud. 2019 aastal töötas Soomes ja sellepärast ei kajastu Eestis ka tema sissetulekud. Soomes teenib umbes 1800 eurot, millest 800-900 eurot läheb üüriks ja millele lisanduvad veel kommunaalid, raha lastele ja endale elamiseks ning lõpuks ei jäägi väga midagi alles. Eestis töötuna arvele võttes tulid tööpakkumised 800 eurot kuus, käis ka võlanõustaja ja Kohtutäiturite Kojas, kuid ühtegi head lahendust talle ei pakutud, kui soovis vähemalt osaliselt maksta, aga seaduse järgi peab kõik maksma. Töötukassast tuli arvelt ära, kuna tuli üks pakkumine. See pakkumine talle aga ei sobinud, normatiivid olid teised, peab end nüüd uuesti arvele võtma. Pakkumine ei sobinud, kuna kohtutäitur võtab kõik käest ära ja endale jääb kätte 135 eurot kuus, millest saab ainult kaks päeva süüa. Hetkel elab juhuslikest töödest, alles eelmisel nädalal käis aitas katust ehitada. Ametlikult tööd ei tee, ei maksa makse, vahel saab töö eest 150 eurot, juuli kuus ei olnud ühtegi pakkumist, pidevalt jälgib tööpakkumisi. Ta ei tunne, et oleks kuriteo toime pannud. Kuna ei tööta, siis aitab abikaasa, saavad hakkama, väiksemale lapsele maksab 100 eurot, vanemale tütrele 100 eurot, igakuiselt. Sle maksab otse, mitte läbi täituri, viimati makstud 200 eurot (päev enne kohtuistungit) panid naisega kahekeksi kokku aga naisel on ka kohustusi, ei saa teda koguaeg aidata. S E ei ole osa praegusest leibkonnast, tema elab koos oma emaga, süüdistatava eelmise abikaasaga. Ajavahemikus 2017 kuni 2021 mai on maksnud vastavalt oma võimalustele, kohtutäitur võtab oma osa vahelt ära ja iga kuu ei olegi võimalusi maksta. 2017 jooksul, 2018, 2019 ütleb, et ei olnud võimalusi, et elatisraha võimalikult korrektselt ja suures ulatuses maksta. Internetist on tööd otsinud, aga tööle ei ole Eestis läinud, kuna arvestab sellega, et kohtutäitur arestib osa ära ning jääks elamisväärne summa alles. Soomes on teistmoodi, seal võetakse 1/3 ära. Ei ole nõus tööle minema, kui pärast kohtutäiturite maha võetud summasid jääb kätte 135 eurot, ei ela sellest ära. Kuna H M elab uue lapse isaga koos, siis arvab, et ta peaks toime tulema. Saab aru, et tema on S-Ei isa ja peab teda üleval pidama, aga temalt võeti ära suhtlus oma lapsega. Nad on Facebookis suhelnud aga tütar on küsinud raha klattimise kohta ja summadest, mitte rääkinud kokku saamisest ja suhte parandamisest. See oli ainuke kord kui on lapsega viimaste aastate jooksul suhelnud, sest enne ei antud tal lapsega suhelda. On maksnud 2018 lapse telefoninumbrit aga kui Tele2st küsis, siis laps seda ei kasuta, H M on kõik telefoninumbrid ära vahetanud ja seetõttu ei saa lapsega suhelda. Tanklates käib abikaasa autoga sõites, et sinna kütust osta. Tanklakaarti, krediitkaarti tal ei ole. Töötukassas ei ole olnud arvel alates 2010 aastast, kuna siis oli Soomes ära. Arvele võtmiseks ei näe põhjust, kuna Töötukassa ei maksa mitte midagi. Tal on ka üks terviserike, Eestis ei ole sellele abi saanud, seetõttu ei ole esitada ka ühtegi meditsiinilist dokumenti. Terviserike on seotud liikumisega ja mõjutanud tööl käimist, aga ei taha sellest kohtus rääkida, tuleb ise oma asjadega toime. Tööotsi teeb vastavalt oma võimetele. Omab tanklate sooduskaarte ja tanklast on bensiini ostnud oma poja ATV jaoks, mis on mänguasi ja mis maksis 230-240 eurot. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et elatise maksmisest kõrvalehoidumine tähendab elatise maksmata jätmist, kusjuures puuduvad mõjuvad põhjused, mis maksmist takistaksid. Kõrvale hoidumine võib väljenduda ka nt keeldumises tööle asuda, tulude varjamises, vara teise isiku nimele kirjutamises jne. 4 Maanteeameti vastuse (kriminaaltoimik tl 11-12) kohaselt Samat Ermatovi nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ja tema nimelt võõrandatud alates 01.04.2010 kuni 17.03.2020 ei ole. Maanteeameti väljatrüki (kriminaaltoimik tl 13) kohaselt on Samat Ermatov abikaasa J E omanduses oleva Renault Trafic kaubiku reg.märk xxx kasutajaks. Nii tõendist isiku maksustava tulu kohta (kriminaaltoimik tl 53), kui teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kriminaaltoimik tl 54), nähtub, et Samat Ermatovil puudusid 2019 aastal Maksu- ja Tolliameti andmetel sissetulekud. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt teabepäringule on Samat Ermatov olnud töötuna arvel 28.09.2009-07.06.
2. Süüdistatava enda ütluste kohaselt ei ole ta end Töötukassasse arvele võtnud, kuna sealt mingit raha ei maksta. Samuti ei ole ta ametlikult tööle läinud, kuna talle jääb väidetavalt kätte vaid 135 eurot pärast seda kui kohtutäitur oma osa maha võtab ja see ei ole ära elamiseks piisav. Sellest nähtub, et tal oleks võimalus tööle asuda, aga ta ise ei soovi seda, kuna väidetavalt pärast kohustuste tasumist kätte jääv summa on liiga väike. Siit tekib kohtul küsimus, et kui vähemtasustatav töö süüdistatavale ei kõlba, siis millest ta on 4 aasta jooksul elanud, oma elamiskulude ja söögi eest tasunud? Süüdistatava sõnade kohaselt on tal vaid väikesed tööotsad, mille eest saab teinekord 150 eurot, olenevalt tööst. Selline sissetulek on aga oluliselt väiksem kui tööpakkumises pakutud 800 eurone kuusissetulek, mille saamisest süüdistatav on keeldunud põhjendusega, et see on liiga väike, sest täitur võtab oma osa ära. Seega on süüdistatava poolt talle pakutava töö vastuvõtmisest keeldumise põhjuseks see, et tema saadava palga arvelt täidaks kohtutäitur temal lasuvat elatise maksmise kohustust, s.o kohustust, mida ta nii või teisiti täitma peaks. Sellest saab järeldada, et süüdistatav eelistab olla sissetulekuta selle asemel, et saada sissetulekut ja tasuda temal lasuvaid kohustusi, s.t ta ei ole nõus n.n ametlikult tööle minema, sest siis kuluks suurem osa tema sissetulekust temal lasuvate rahaliste kohustuste ja võlgnevuste tasumiseks. Selline suhtumine viitab kohtu arvates üheselt sellele, et süüdistatav ei soovi temal lasuvat kohustust täita ega ka senist elatise võlgnevust tasuda ning eelistab sissetulekut saada viisil, mis välistab tema sissetuleku suuruse tuvastamise ja kohustuste kohase täitmise. Seega keeldub süüdistatav ametlikult tööle minemast ja just eesmärgiga vältida temal lasuva elatise maksmise kohustuse täitmist. Pankadele tehtud järelepärimistele saadud vastustest nähtuvalt SEB Pangas (kriminaaltoimik tl 16-18) Samat Ermatovil rahalised vahendid puuduvad, liikumisi ajavahemikul 01.01.201613.03.2020 on minimaalselt, peamiselt konto kuutasud ja kuutasude eest on võlg 0.90 eurot. Hoiulaekad puuduvad ning ühel korral on maha läinud 7,17 eurot kohtutäitur Elin Vilippuse arvele. Swedbank’is (kriminaaltoimik tl 19-32) Samat Ermatov laenulepingut ja hoiulaeka kasutusõigust ei oma, arvelduskonto väljavõttest ajavahemikul 01.01.2016 kuni 13.03.2020 nähtub järgnev. Alates juulist 2017, kui elatisrahad Samat Ermatovi poolt enam regulaarselt ei laekunud, on sellele järgnevalt tehtud augustis sularaha sissemakseid summas 400 eurot, oktoobris sularaha sissemakseid kokku summas 830 eurot, et kanda erinevaid kulutusi ja tasuda teenuste eest, peale mida tegevus kontol peatub. Perioodil august 2018 kuni märts 2019 on Samat Ermatovi poolt tehtud kontole kandeid seitsmel korral, selgitusega S Ei elatusraha, kokku summas 700 eurot. Ülekanded on tehtud Samat Ermatovi arveldusarvelt xxx, mis on vastavalt IBAN koodile Soome pangas olev pangakonto. Aprillis 2019 on samasisuline 100 eurone kanne tehtud J S S N poolt. Pärast nimetatud kandeid tegevust arvelduskontol ei ole. xxx OÜ kontol, millele omab Samat Ermatov kasutusõigust, ei ole kandeid tehtud alates mai kuust 2016 (kriminaaltoimik tl 29). Eeltoodu põhjal saab järeldada, et Samat Ermatov oli teadlik, et tema pangakonto on arestitud ning kandis sinna raha vaid selleks, et maksta osaliselt läbi kohtutäituri elatist. Kõik muu tegevuse pangakontol lõpetas. Samal ajal kasutas ta raha kontole kandmiseks enda nimel olevat Soome panga pangakontot, mis näitab, et tal olid välisriigi kontol rahalised vahendid, milliste olemasolu ja suurust ta kohtutäituri eest varjab ning ilmselgelt oli see konto avatud eesmärgiga neid vahendeid kohtutäituri eest peita. Seega kanti Swedbank ASs olevale kontole vaid neid rahalisi vahendeid, mis oli vaja koheselt edasi kanda, kuid n.ö üleliigseid 5 rahalisi vahendeid kontole ei jäetud, sest vastasel juhul oleks kohtutäitur need võlgnevuste katteks ära võtnud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on Samat Ermatovil kasutusõigus ka arvelduskontole xxx (kriminaaltoimik tl 30-32), mille omanikuks on S E (ik: xxx). Antud kontole on tehtud alates detsembrist 2017 ja kogu 2018 aasta jooksul sularaha sissemakseid summas 3030 eurot, Samat Ermatovi teiselt kontolt ülekandeid summas 170 eurot ja J E poolt ülekanne summas 150 eurot. Samuti on teinud ülekandeid erinevad eraisikud ja osaühing kokku summas 1240,90 eurot. Kontol olevat raha on muuhulgas kasutatud Soome Vabariigis Helsingis ja Espoos söögikohtades ning erinevate teenuste eest tasumiseks. O M on üle kantud kokku 450 eurot, selgitusega „S raha“. Samuti on kantud 300 eurot K L, selgitusega „Palju õnne Kätu!“. 2019 aasta algusest kuni 2020 märtsini on kontole tehtavad ülekanded väiksemad, summades 10-30 eurot, ning raha on kasutatud kauplustes ja toidukohtades tasumiseks. Arvelduskontol olevad tehingud näitavad selgelt, et S Ei nimele, kes sel ajaperioodil oli 7-9 aastane, väljastatud pangakaarti kasutas tegelikult Samat Ermatov, et välistada võimalust, et kohtutäitur nõuete katteks raha ära võtab. Kontole olid teinud kandeid ka eraisikud, tema abikaasa ja vahendeid kasutati igapäevaste kulutuste katmiseks, samuti pojale S E elatise maksmiseks ning vanemale tütrele sünnipäevakingituse tegemiseks, millest saab järeldada, et Samat Ermatov kasutas poja pangakontot igapäevaselt. Pangakontodele rahaliste vahendite kandmine sularahas aga viitab sellele, et süüdistataval on aastate vältel olnud pidev, kuid tuvastamata allikast pärit sissetulek ja piisavad rahalised vahendid, mida ta aga ei kasuta temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmiseks. Selline käitumine näitab kui kaugele oli Samat Ermatov valmis minema, et mitte oma vanemaks olemisest tulenevaid kohustusi täita, kasutades oma rahaliste vahendite varjamiseks oma alaealise poja nimele tehtud pangakontot. Samuti on Samat Ermatov teinud antud pangakontole ülekandeid oma teiselt arveldusarvelt xxx, mis omakorda näitab, et süüdistatav omab pangakontot vastavalt selle IBAN koodile ka Saksamaa pangas selleks, et oma rahalisi vahendeid varjata. Kohus leiab, et kohtule esitatud ja kohtulikul arutamisel vahetult uuritud tõenditega on tuvastatud, et kohustatud isik rikkus elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt ja pikema aja vältel. Antud juhul on süüdistuse kohaselt tegemist perioodiga alates juuli 2017 kuni tänaseni, s.o perioodiga rohkem kui 4 aastat, mis on kohtu hinnangul piisavalt pikk periood

§ 169sätestatud rikkumise mõttes näitamaks süüdistatava käitumismustrit.

Siinkohal on tähtis ka see, et elatise maksmata jätmine peab viima summaarselt olulise võlgnevuseni ning kohtutäituri vastusest päringule nähtub, et süüdistatava võlgnevus ajavahemiku juuli 2017 kuni november 2020 eest 03.05.2021 seisuga on 8142,65 eurot, s.h täitekulu (kriminaaltoimik tl 65), mis on kohtu hinnangul märkimisväärselt suur summa. Kohus leiab, et eelnimetatu iseloomustab süüdistatavat kui isikut, kes oma käitumisega näitab oma süsteemset allumatust kehtestatud korrale ja jõustunud kohtulahendiga pandud kohustustesse ning oma järjekindlat õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma last ülal pidada. Samuti on tuvastatud, et Samat Ermatov tegutses etteplaneeritult ja eesmärgipäraselt, s.t tegi kõik endast oleneva, et mitte oma ülalpidamiskohustust täita. Selleks kasutas Samat Ermatov nii oma alaealise lapse nimele avatud pangakontot, samuti arveldusarveid nii Soome kui Saksamaa pankadest. Kohtus leidis süüdistatav pidevalt vabandusi, miks ta ei saa või ei ole nõus tööle minema, tuues põhjuseks küll liiga väikese palga, väidetavalt konkurentsitiheda tööturu ja selle, et tal on kohtutäituri käes täitemenetlusi, ning kohtutäitur võtab teenitud palga suures osas käest ära. Kohtutäitur aga täidab kohtuotsust, mille kohaselt on süüdistataval täitmata kohustusi ning süüdistatava selline käitumine näitab otseselt tahtmatust oma võlgnevuste likvideerimisega tegeleda ning ülalpidamiskohustust täita. Ometi oli süüdistataval piisavalt sularaha, mida pangakontodele sisse kanda ja ka rahalisi vahendeid välisriikide pangakontodel, kust teha ülekandeid Eesti pangakontodele. Samuti selgitas süüdistatav, et tema tervis ei luba enam nii palju tööl käia kui varem, kuivõrd terviseprobleemiks on liikumistakistus, kuid Eestis ei ole ta terviseprobleemile abi saanud. Samas väitis süüdistatav seda, et ta ei taha sellest kohtus rääkida. Seega asus süüdistatav nagu põhjendama oma 6 kohtustute täitmata jätmist terviseprobleemiga, kuid ei soovinud seda probleemi avaldada. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna Samat Ermatov ega tema kaitsja ei esitanud selle n.ö õhku visatud ja töötamist takistavat või raskendavat terviseriket puudutava väite kinnitamiseks ühtegi süüdistatava terviseseisundit puudutavat dokumenti, on tegemist sisutühja väitega. Seega jättes oma väidetava õigustava asjaolu tõendamata, on tegemist tõendamata väitega, millega ei ole kohtul midagi peale hakata. Eelmärgitust tulenevalt, arvestades nii süüdistatava objektiivset käitumist, süüdistatava ütlustest tulenevaid asjaolusid ja süüdistatavale omaseks saanud põhimõtteid ning kohtule esitatud tõendeid rahaliste vahendite liikumiste kohta süüdistatavaga seotud erinevatel arvelduskontodel, samuti tööle asumisest keeldumist just põhjendusega, et sellisel juhul võtaks kohtutäitur elatise võlgnevuse katteks rahalised vahendid ära, saab tulla järeldusele, et süüdistatav on eesmärgipäraselt ja kindla teadmisega käitunud süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise suunas ja teadmises, et see ka saabub, mistõttu asub kohus seisukohale, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Seejuures on süüdistatav teadlik nii oma lapse vanusest, kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatisraha suurusest, oma kohustusest seda maksta, kui ka elatisraha teadvalt maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse suurusest, aga ka karistusõiguslikest tagajärgedest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Samat Ermatov, hoidudes teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 169

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt puudub tal töine ja regulaarne sissetulek, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks mõnd muud legaalset, kontrollitavat ja püsivat sissetulekuallikat. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub küll asjaolu, et süüdistatava kasutada on erinevate riikide pankades avatud arvelduskontod, kuid kohtule ei ole teada nendel kontodel olevate rahaliste vahendite suurus ja päritolu. Seega ei ole kohtule teada, et süüdistataval oleks püsivat legaalset sissetulekut. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Kuivõrd käesoleva kohtuotsusega inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises ning elatise maksmise kohustus on süüdistataval veel aastaid, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada. Rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et kannatanu langeb varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja rahalise karistusega karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise karistuse mõju 7 väheseks ega oleks ka täidetav ning karistuse eesmärki poleks võimalik saavutada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Samat Ermatov on teadlikult jätnud elatise maksmise kohustuse täitmata pikema aja vältel. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja õiguskorda ning oma lapse heaolusse, mis on kogumis süüd suurendavaks asjaoluks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Samas on S. E siiski elatisraha maksnud, kuid väga väikeste summade kaupa ning alates mai kuust 2019 ei ole makseid üldse olnud. Küll aga on süüdistatav ise või oma abikaasa kaudu käesoleval aastal ja ka vahetult enne kohtuistungit neljal korral makseid teinud, mis aga ei ole võrreldavad igakuiste kohustuste täitmisega aastate jooksul ning selline kohustuste täitmine viitab sellele, et süüdistatav on püüdnud alates asja prokuratuuri jõudmisest ja enne kohtulikku menetlust ennast näidata paremast küljest. Samas moodustab makstud summa tühise osa aastate jooksul kogunenud võlgnevusest. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisest suuremana. Süüdistusakti kohaselt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, samuti ei tuvastanud neid ka kohus. Süüdistatav oma süüd täielikult ei tunnista, leides erinevaid vabandusi, miks tal piisavalt sissetulekuid kohustuste täitmiseks ei ole. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid ning süüteo kestuse pikaajalisust, tuleb süüdistatavale mõista karistus ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra mõningal määral ületavas määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist, käesoleva kriminaalasja puhul ka süüdistataval lasuvate rahaliste kohustuste täitmist. 8 Lisaks karistuse tingimisi kohaldamata jätmisele on võimalik mõistetav vangistus asendada üldkasuliku tööga

§ 69lg 1 sätestatud alusel.

Puutuvalt võimalusse asendada mõistetav vangistus

§ 69

sätete alusel üldkasuliku tööga leiab kohus, et selliseks asendamiseks seadusest tulenev alus puudub, kuivõrd puudub selleks nõutav süüdistatava nõusolek. Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ja selle kestusest ning süüdistatava käitumisest nii enne temale inkrimineeritud süüteo ajaperioodi kui ka süüdistuses märgitud ajaperioodil. Süüdistatava õigusvastane käitumine on olnud jätkuv, järjekindel ja pikaajaline, mistõttu leiab kohus, et tuleb kaaluda, millisel alusel mõistetav karistus tingimisi kohaldamata jätta.

§ 73

sätete kohaldamise puhul on ainsaks süüdistatava kohustuseks katseajal hoiduda uue tahtliku kuriteo toimepanemisest,

§ 74

sätete kohaldamise puhul aga nii kontrollnõuete täitmine, kui ka uue kuriteo toimepanemisest hoidumine. Seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süüteo iseloomu ja kestust tuleks asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

§ 74

sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui kõrvalise ja järelevalvet teostava isiku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks kontrollnõudeid teadmises, et kui ta neid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Samas ei saa kohus süüdistatavale panna lisakohustusena elatise regulaarset ja kohast maksmist, kuivõrd elatise maksmine tuleneb jõustunud kohtulahenditest ning

§ 169näeb ette vastutuse selle kohustuse täitmata jätmise eest.

Seega ei tagaks käitumiskontroll süüdistataval lasuvate rahaliste kohustuste täitmist, kuid võiks olla täiendavaks tõukeks seda kohustust täita. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida seda, et süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, mis tähendab seda, et süüdistatav on senini hakkama saanud suhteliselt õiguskuulekalt kui mitte arvestada käesolevas kriminaalmenetluses menetlusesemeks olevat süütegu. Seega ei anna süüdistatava isikuandmed alust arvata, et süüdistatava õiguskuulekus oleks tagatud vaid käitumiskontrolli tingimustes. Seetõttu peab kohus võimalikuks siiski kohaldada

§ 73

sätteid lootuses, et teadmine, et kui ta katseajal paneb toime uue tahtliku kuriteo, s.h samalaadse, siis võidakse temale mõistetud karistus täitmisele pöörata ning karistus mõistetaks sel juhul juba liitkaristusena. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjatele makstud tasud kohtueelses ja kohtumenetluses. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks, mille suurus on tuvastatav menetlejale esitatud taotlustest ja mis oli vajalik. Samas nähtub kaitsjatasu taotlustest, et suure osa kulust moodustab kaitsjatele makstud tasu sõidule kulutatud aja eest, samuti on kaitsjale hüvitatud majutuskulu, praami kulu ja sõidukulud, kuivõrd kaitsjad on õigusabi osutanud väljaspool õigusteenust osutava advokaadibüroo asukohta. Selline kulu ei ole aga sõltuvuses süüdistatavale osutatud õigusabiga, vaid õigusteenuse osutamise kohaga ning kohtu arvates ei saa seda kulu süüdistatavalt välja mõista, kuivõrd selle kulu tekkimine ei sõltu süüdistatavast, vaid riigi õigusabi osutamise regulatsioonist. Seega saab süüdistatavalt menetluskuluna välja mõista kulu vaid osas, mis on vahetult seotud õigusabi osutamisega ning õigusabi osutamise kohta saabumisega seotud kulu osas tuleb tekkinud kulu jätta riigi kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Pigem saab kohtule esitatud tõenditest järeldada, et süüdistataval on tuvastamata päritoluga sissetulekuid, milliste suurus ja allikad ei ole kohtule 9 teada. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kuigi antud juhul on süüdistatava puhul tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, siis kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et antud süüteo puhul ei saa rääkida juhuslikust episoodist tema elus. Tegemist on pikema perioodi, s.o aastate vältel elatise maksmise kohustuse rikkumisega. Samuti on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust, kriminaaltoimikust nähtuvalt elatise võlgnevuse suurust ja jätkuvat elatise maksmise kohustust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10