Jaanika Pajuste (ik XXX) Saamata Jaotise nõue € % 104,63 2,54
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2/11 Tsiviilasi 2-21-841 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK
A. B. nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Pankroti väljakuulutamise hetkel oli A. B. teadaolevalt järgmine vara: 1) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS’s summas 23,09 €; 2) vanglasisesel isikukontol nõuete rahuldamise katteks deponeeritud summa 35,00 €; 3) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 4) pensionikontol nr XXX oli registreeritud 251,857 tk Swedbank Pensionifond K100 osakut ´a 1,19093 €, kokku 299,94 €. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ise ei otsusta neid pensioniosakuid tagasi võtta. Isik ei ole esitanud taotlust pensioniosakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 5) maksude ettemaksed - puudusid; 6) nõuded teiste isikute vastu – andmed puudusid; 7) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 8) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 9) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 10) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 11) muu materiaalne vara – andmed puudusid; 12) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus. 1.2. A. B. pankrotivara müügist laekumised A. B. pankrotivaras ei ole olnud realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad. 1.3. Andmed muude laekumiste kohta A. B. pankrotivarasse Võlgnik on XXX rakendatud tööle ning saab töö tegemise eest ka tasu. Perioodil 07.04.2021.16.11.2021. XXX töötamisest on võlgniku arveldusarvele kantud pankrotinõuete katteks 1 375,56 €. Muid laekumisi A. B. pankrotivarasse ei ole olnud. II Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
Vara välistamise nõuete rahuldamine (
146 lg 1 p 1, § 123) A. B. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2.2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (
146 lg1 p1, § 119) nõuded 4/11 Tsiviilasi 2-21-841 A. B. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2.3. Väljamaksed pankrotivarast
B. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 2.4. Väljamaksed pankrotivarast
lg 1 p 2¹ alusel
S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) A. B. pankrotimenetluses ei ole. 2.5. Massikohustused (
(s.o. perioodil 07.04.2021.-16.11.2021.) ei ole A. B. pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 4. 6. Pankrotimenetluse kulud (
(s.o. perioodil 07.04.2021.-16.11.2021.) on tekkinud A. B. pankrotivara arvel kantavaid pankrotimenetluse läbiviimise kulusid kogusummas 0,54 €. Tegemist on võlausaldajate jaotiste väljamaksel tasutud panga teenustasudega. Muud pankrotimenetluse läbiviimisel tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel.
lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.
lg 113 kohaselt võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr – ehk siis 1 752,00 €. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on teatanud kohtule ja võlausaldajatele 20.04.2021. esitatud menetlusdokumendis Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsioon, et taotleb tsiviilasjas 2-21-841 tasu
lg 11³ sätestatud toimingutasuna summas 800,00 €.
lg 1 kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
Pankrotihaldur taotleb töötasu määramist OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks, mistõttu tuleb halduritasule lisada käibemaks summas 160,00 €. Halduritasu ülekandel tuleb tasuda panga teenustasu kulu summas 0,16 €. Seega on pankrotihalduri tasuga seotud kulud kokku 960,16 €. Vastava väljamakse tegemiseks on rahalised vahendid pankrotivaras broneeritud. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
tsiviilasjas 2-21-841 kinnitatud võlausaldajate nimekirjale kuulusid A. B. pankrotimenetluses nõuded rahuldamisele järgnevalt: I. rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) 0,00 €; II. rahuldamisjärgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) 4 585,23 €; III rahuldamisjärgu nõuded (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 0,00 €. Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on pankrotimenetluses tehtud võlausaldajatele väljamakseid 2. rahuldamisjärgu võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks 10,31 % 5/11 Tsiviilasi 2-21-841 ulatuses kogusummas 472,95 €. Andmed jaotiste alusel igale võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded
lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded
lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Jaotusettepanekus Rahuldatud nr nõude summa nõude summa EUR EUR 1 Jaanika Pajuste (ik XXX) 116,66 12,03 Eesti Vabariik (Maksu- ja 2 4 468,57 460,92 Tolliameti kaudu, rk 70000349) 4 585,23 472,95 Protsent tunnustatud nõudest (%) 10,31 10,31 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded
lg 1 p 3 alusel Puuduvad IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
B. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole A. B. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
lg 2 p 5) Lõpparuande esitamise seisuga ei ole pankrotimenetluses realiseerimata pankrotivara. Lõpparuande esitamise seisuga ei ole halduril andmeid A. B. teistelt isikutelt saadaoleva vara või kindlalt sissenõutavate nõuete kohta (v.a. edaspidi töö tegemisel töötasu saamise nõue). VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi. Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); koostanud ja edastanud võlausaldajatele tutvumiseks esialgse võlausaldajate nimekirja; koostanud kirjalikult põhjendatud vastuväite võlausaldaja nõudele; koostanud ja edastanud kohtule kinnitamiseks võlausaldajate lõpliku nimekirja. 3) selgitanud andmeid võlgniku tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle; teinud pankrotivarasse kogunenud rahalistest vahenditest väljamakseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 5) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid. Muuhulgas valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku 16.11.2021., mille päevakorda oli planeeritud A. B. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 6) koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele; VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) Käesoleva lõpparuande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 6/11 Tsiviilasi 2-21-841 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded
lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded
lg 1 p 2 alusel Jrk nr Võlausaldaja 1 2 Jaanika Pajuste (ik XXX) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, rk 70000349) Jaotusettepanekus nõude summa EUR 116,66 Rahuldamata nõude summa EUR 104,63 Protsent tunnustatud nõudest (%) 89,69 4 468,57 4 007,65 89,69 4 585,23 4 112,28 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded
lg 1 p 3 alusel Puuduvad VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (
B. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid teiste isikute vastu. Pankrotihaldur ei kavatse A. B. pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid esitada. A. B. pankrotimenetluses ei ole teiste isikute poolt hagisid esitatud. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
lg 2 p 9) Lõpparuandes nimetamata kuludele täiendavaid kulutusi pankrotihaldur teinud ei ole. X Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
B. suhtes juba aastakümnete jooksul toimunud arvestatav hulk täitemenetlusi ning üldjuhul on need olnud suhteliselt edutud seoses isikul vara ja piisavate sissetulekute puudumisega. Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime rohkelt õigusrikkumisi, millega on kaasnenud rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajalised vabaduskaotuslikud karistused kindlasti ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms. sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades pean võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma võlakohustuste täitmisse (s.o.
mõttes muu asjaolu). Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Olen seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, 7/11 Tsiviilasi 2-21-841 tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 5. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid
6. Vastavalt
B. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu 7.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (
§ 150 nimetatud pankrotimenetluse kulud, sh. halduritasu) suuruseks 960,00 eurot.
¹ lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 € 24 % pankrotivarast.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 12. A. B. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid 8/11 Tsiviilasi 2-21-841 kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma
13. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A. B. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnik pankrotimenetluse jooksul olnud XXX rakendatud tööle ja saanud töö tegemise eest ka tasu kokku summas 1 375,56 eurot. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 10.09.2019 ja tema prognoositav vabanemise aeg on 20.12.2015. Tulenevalt
kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat, kuid tulenevalt
175 lg 51 võib kohus pikendada menetlust seitsme aastani menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat detsembris 2026 ja seitse aastat detsembris 2028 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A. B. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. 14. Kohus selgitab täiendavalt, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus otsustab selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 15.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 16.11.2021 korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.
lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab 9/11 Tsiviilasi 2-21-841 usaldusisik
lg 4 järgi,
lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 23.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 24.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 25.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 26.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 27.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. 10/11 Tsiviilasi 2-21-841 /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 11/11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.