Obsah (10)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 24§ 16§ 56§ 4

1-21-7363 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-7363 (21278000508) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistung

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Karistatus Aljona Timofejeva, isikukood: 47211152710; elukoht: XXX; XXX; XXX; emakeel: XXX; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 10.04.2021 – 11.04.2021 ja 05.09.2021 – 07.09.2021) kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (määratud korras) Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Aljona Timofejeva tunnistada süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Aljona Timofejevale mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Aljona Timofejeva karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 10.04.2021 – 11.04.2021 ja 05.09.2021 – 07.09.2021, s.o 5 (viis) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päev vangistust. 4.

§ 74

lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus Aljona Timofejeva suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 14 (neliteist) päeva vangistust. 1-21-7363 5. Ülejäänud osa karistusest, s.t 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Aljona Timofejeva ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Aljona Timofejeva peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Aljona Timofejeva kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Aljona Timofejeva kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 8.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 3.

detsembrist 2021, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 9.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine ajaks, mil Aljona Timofejeva kannab otsuse resolutsiooni punkti 4 järgi koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Aljona Timofejeva vabaneb selle karistuse kandmiselt. 10. Kohustada Aljona Timofejevat ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Aljona Timofejeva vanglasse saabumise aeg. 11.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Aljona Timofejevalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada Aljona Timofejevat loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Tartu Maakohtu 10.09.
3. a määrusega nr XXX arestitud Aljona Timofejevale kuuluv mootorsõiduk Ford Focus registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood XXX), mis asub tasulises parklas aadressil XXX, vabastada aresti alt ja tagastada Aljona Timofejevale kohtuotsuse jõustumisel.
4. Aljona Timofejevalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel osa sundrahast, s.o summas 438 eurot. 2 1-21-7363
5. Juhindudes KrMS § 306 lg 1 p-st 14 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Aljona Timofejeval tasuda menetluskulud kokku 438 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 12 osamakse katteks 36,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700049707 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-7363“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 364,80 eurot ja sundraha summas 438 eurot jätta riigi kanda.
7. Teavitada XXX Aljona Timofejeva XXX vajadusest ajal, mil ta kannab koheselt ärakandmisele kuuluvat vangistust. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu
8. mai
9. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus
10. Aljona Timofejevat süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises.

Ta juhtis 10.04.2021 kella 10.13 paiku XXX, Tartumaal mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,03 mg/l kohta.

1. Samuti juhtis ta 05.09.2021 kella 17.59 paiku Tartumaal, XXX juures mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,27 mg/l kohta. Sellega rikkus A. Timofejeva liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtuotsuse põhjendused
2. Esmalt tuvastab kohus sündmuste faktilised asjaolud ja kvalifitseerib teod (I), seejärel mõistab süüdistatavale karistuse (II) ning viimasena lahendab menetluskulude küsimuse (III). 3 1-21-7363 (I)
3. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on

§ 424lg 1 kohaselt karistatav.

1. Esmalt käsitleb kohus süüdistust, mis on esitatud 10.04.2021 teo osas. Politseiametnik K. S. sõnul (tl 3-4) teostas ta 10.04.2021 XXX juures asuva XXX juures COVID-patrulli. Ta märkas kella 10.13 poe ette parkimas sõidukit Ford Focus reg-nr XXX, mille juhikohalt väljus naisterahvas. Kuna viimase käitumine oli aeglane ja tundus kahtlane, otsustas ta isikut küsitleda. Naisterahvas väitis, et tarvitas hommikul viina ning kontrollides joovet indikaatorvahendiga, oli näiduks 1,29 mg/l kohta. Politseisõidukis tuvastati isikuks A. Timofejeva. Seejärel sõitsid nad Tartusse, kus said kokku patrulliga, kelle varustuses oli tõenduslik alkomeeter. Patrullpolitseinik T. E. mõõtis ajavahemikul 10.45-10.49 A. Timofejeva (J. K. – hiljuti nime vahetanud – tl 5) joobeks 1,03 mg/l. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST väljatrüki (tl 7) kohaselt on 10.04.2021 ajavahemikus kell 10.45 – 10.49 toimunud kahel mõõtmisel olnud A. Timofejeva alkoholijoobeks vastavalt 1,13 mg ja 1,16 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Arvestades laiendmääramatust 0,10 mg/l, oli A. Timofejeva alkoholijoobe lõplikuks tulemuseks 1,03 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (tl 8) kõrvaldati A. Timofejeva 10.04.2021 kell 10.13 mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (tugev alkoholilõhn suust). A. Timofejeva peeti kahtlustatavana kinni (tl 10-12).
2. A. Timofejeva selgitas selle episoodi kohta järgmist. Ta jõi 09.04.2021 õhtul koos XXX R. M. ja tema abikaasa N. alkoholi – tema ja N. jõid kahekesi kreemilikööri 0,5L „Vana Tallinn“ ja R. jõi üksinda viina 0,5L. Alkoholi tarvitamise lõpetasid 10.04.2021 kella 5 ajal hommikul. Kella 10.00 paiku tahtsid nad minna XXX poest peaparandust, piima ja jogurtit ostma. Poodi minekuks kasutasid nad A. Timofejevale kuuluvat sõidukit Ford Focus reg-nr XXX. Enne sõitma minekut ta alkoholi ei tarvitanud ning sõitmise ajal ei saanud ka aru, et oleks alkoholijoobes olnud. Ta arvas, et alkohol läheb kehast 5 tunniga ära. Parklasse jõudes läksid teised poodi, kuid tema juurde tuli politseiametnik ja lasi alkomeetrisse puhuda, mis näitas 1,1 mg/l kohta. Seejärel viidi ta Tartusse, kus paluti veel kord alkomeetrisse puhuda ning siis näitas alkomeeter 1,03 mg/l kohta. Alkoholi tarvitab enda sõnul harva, ainult kui on mingi pidupäev või sünnipäev ning siis joobki tavaliselt likööri (tl 13-15).
3. Sellega on üheselt tõendatud, et A Timofejeva juhtis 10.04.2021 kella 10.13 ajal mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis. Süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas samal kuupäeval kuni kella 05.00-ni kanget alkoholi. Seega on täidetud

§ 424lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

1. A. Timofejevat süüdistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ka 05.09.
2. Politseiametnik A. S. sõnul (tl 23-24) said nad paarimehega 05.09.2021 kella 17.30 paiku patrullis olles väljakutse aadressile XXX, Tartumaa, mille sisuks oli see, et naaber filmis, kuidas arvatavasti joobes juht sõidukis Ford Focus reg-nr XXX riivas parklast välja sõites teist sõidukit. Kuna kõnealune sõiduk oli sündmuskohale jõudes lahkunud, suundusid nad sõidukit otsima ning leidsid selle tühjana XXX maja hoovist. Kell 17.59 märkasid nad kõnealust sõidukit lahkumas ja andsid peatumismärguande. Sõiduk jäi seisma ning juhiks osutus A. Timofejeva, kelle suust oli tunda alkoholilõhna ning kes tunnistas, et on tarvitanud enne sõidu algust alkoholi. Kõrvalistmel oli XXX. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510EE väljatrüki (tl 26) kohaselt on 05.09.2021 ajavahemikus kell 18.17 – 18.22 toimunud kahel mõõtmisel olnud 4 1-21-7363 A. Timofejeva alkoholijoobeks vastavalt 1,39 mg ja 1,43 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Arvestades laiendmääramatust 0,12 mg/l, oli A. Timofejeva alkoholijoobe lõplikuks tulemuseks 1,27 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (tl 8) kõrvaldati A. Timofejeva 05.09.2021 kell 18.00 mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (alkoholilõhn juhi suust). A. Timofejeva peeti kahtlustatavana kinni (tl 29-32).
3. A. Timofejeva selgitas selle episoodi kohta järgmist. 05.09.2021 hakkas ta oma kodus O. alkoholi tarvitama, kellega kahepeale jõid ära pool 0,7L šampust ja pool 0,5L likööri. Kella 15.00 ajal heitis ta magama ja O. sõitis taksoga Tartusse. Ärgates kella 16-17 ajal märkas ta, et tema sõidukit Ford Focus ei olnud maja ees. Nimelt oli keegi tuttav küsinud pojalt autovõtmeid ja sõidukiga ära sõitnud. Nad läksid pojaga autot otsima ja leidsid selle kohast, kus politsei ta hiljem kinni pidas. A. Timofejeva tahtis oma sõiduki oma trepikoja juurde viia, kuna tal oli hommikul vaja XXX viia, see sõit oli umbes 300 meetrit. Kell võis olla peale 16.00 kui ta sõitu alustas. Politsei pidas ta koheselt kinni. A. Timofejeva tunnistas kohe, et on alkoholijoobes, aga arvas, et 300 meetrit saab ilma probleemideta sõita. Pärast seda sündmust tundub talle, et tal on alkoholiprobleem (tl 33-36).
4. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24lg 1 järgi.

See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seega kätkeb uus joobes juhtimine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvus esineb siis, kui saab rääkida vähemalt kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii õiguslik (isik on varem süüdi tunnistatud) või faktiline (rikkumised tuvastatakse ühes menetluses) (RKKKm 3-1-1-7515 p 8). Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Seega ei ole oluline, kas isik on joobes juhtimise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (õiguslik retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks joobes juhtimist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). A. Timofejeva on 2021. aasta jooksul pannud toime kaks joobes juhtimise episoodi, mistõttu on tema tegude puhul tegemist nn faktilise retsidiiviga ning need teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisena.

11. Kohus on seisukohal, et A. Timofejeva pani mõlemad alkoholijoobes juhtimise episoodid toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A. Timofejeva oli mõlemal korral teadlik, et ta on eelnevalt suhteliselt hiljuti alkoholi tarbinud – esimese episoodi puhul oli alkoholi tarvitamisest möödas ligi 5 tundi, teise episoodi puhul üksnes loetud tunnid. Mõlemal korral tunnistas A. Timofejeva koheselt hiljutist alkoholi tarvitamist ka politseiametnikele. Kohtu hinnangul nähtub sellest üheselt, et ta pidas võimalikuks ja möönis ka ise, et võib veel joobes olla. Samuti teadis A. Timofejeva, et tema suhtes on 2021. aasta aprillis

§ 424lg 1 järgi kriminaalmenetlust juba toimetatud (tl 16).

Seega on täidetud

§ 424lg-s 2 sätestatud korduvuse subjektiivne koosseis.

1. Kohus ei tuvastanud A. Timofejeva tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
2. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse 5 1-21-7363 süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 14.

§ 424

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse kuni 4 aastat.

§ 424

lg 4 kohaselt ei jäeta lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

1. Seda liiki kuriteo puhul näitab teosüüd peamiselt alkoholijoobe määr. Mõlemal juhul ületas see kriminaalvastutuse eelduseks olevat määra arvestatavalt. Liiklustiheduse aspektist oli tegemist pigem madala liiklusega kohaga, kus on oht inimkannatanutega õnnetuse juhtumiseks väiksem. Teisel juhul on süüd suurendavaks asjaoluks reisijana lapse autosse lubamine.
2. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Timofejeva ei ole avaldanud kahetsust ja kohus ei lugenud seda välja ka tema olekust. Menetluse positiivne tulem on olnud see, et süüdistatav on hakanud teadvustama oma alkoholiprobleemi. Esimesel ülekuulamisel (tl 14) väitis ta, et tavaliselt tarvitab alkoholi väga harva, kui on ainult mingi pidupäev või sünnipäev. Teise sündmuse järgselt toimunud ülekuulamisel möönis ta: „Tundub, et mul on alkoholiprobleem“. Kohtuistungil väitis aga juba, et on vahepeal käinud XXX ja kirjutanud end vastuvõtule arsti juurde, kes aitab tal alkoholisõltuvusest vabaneda.
3. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosi osas märgib kohus järgmist. Esimese episoodi osas lõpetati 19.04.2021 kriminaalmenetlus ning A. Timofejevale pandi kohustused, mis oleksid pidanud teda toetama alkoholi tarvitamisest loobumisel. A. Timofejeva neid kohustusi täita ei suutnud, enamgi veel – ta pani toime uue samalaadse kuriteo. Kriminaalmenetlus uuendati (tl 21-22). Ainuüksi selle fakti tõttu ei ole võimalik prognoosi liiga heaks pidada. Samas on tegemist varem karistamata isikuga (tl 37-39). A. Timofejeva puhul on erandlik tema XXX olukord. Tartu Maakohtu määrusega (tl 65-67) on ta määratud oma XXX. XXX vajab pidevat järelevalvet ning kohus temaga sisulist kontakti ei saanud. Tal on kokku XXX ülalpeetavat ning ta on XXX (tl 58-60). Seega on süüdistataval oluline lisamotivatsioon edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduda – vangistuse kandmisel jääks mitmed ülalpeetavad perekondliku toeta. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimise vajadust ei tingi.
4. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus A. Timofejeva süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks 9 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada põhikaristust 1/3 võrra, s.o 6 kuu pikkuse vangistuseni. 19.

§ 68lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. A. Timofejeva peeti esmalt kahtlustatavana kinni 10.04.2021 ning vabastati 11.04.2021 (tl 10-12). Seejärel peeti A. Timofejeva uuesti kahtlustatavana kinni 05.09.2021 ning vabastati 07.09.2021 (tl 29-32). Järelikult on ta eelvangistuses viibinud kokku 5 päeva. Seega on A. Timofejeva lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 25 päeva vangistust. 20. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist.

§ 424

lg 2 järgi mõistatavat karistust ei ole võimalik täielikult tingimuslikult kohaldamata jätta. Kohus 6 1-21-7363 ei pea siinkohal õigeks ka prokuröri poolt taotletud varianti lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamise ajaga vangistuse reaalselt kantav osa kantuks. Esiteks on küsitav sellise lahenduse vastavus seaduse tekstile ja seadusandja tahtele. Teiseks ei võimalda seda süüdistatava isik. Kriminaaltoimiku pinnalt nähtub, et A. Timofejeva sisuliselt ei analüüsi oma tegevust. Ta läheb joobes sõitma väheolulistel põhjustel (lähedalasuvasse poodi või koju tooma autot, kuigi auto turvalisuse tagamiseks piisaks ka vaid võtmete enda valdusesse võtmisest), võtab autosse lapse, ei pea vajalikuks järgida alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtu hinnangul tuleb süüdistataval võimaldada kogeda, milliseks kujuneb tema elu, kui ta senise suhtumisega jätkab. Seetõttu tuleb tal mõistetud karistusest 14 päeva kohe ära kanda. 21. Ülejäänud 5 kuu ja 11 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Timofejeva ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kuivõrd A. Timofejeva puhul esinevad sellised riskid, mida kriminaalhooldus saaks edaspidi täiendavalt maandada, on põhjendatud tema karistusest tingimisi vabastamine

§-s 74 alusel tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohus määrab A. Timofejevale lisakohustusena käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel nii alkoholi tarvitamise keelu kui ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse. 22. Kuivõrd A. Timofejeva viibib vabaduses ning talle ei ole kohaldatud tõkendit, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus KrMS § 414 lg 1 kohaselt talle täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta osaliselt ärakandmisele mõistetud karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 75

lg 5 kohaselt peatub käitumiskontrolli täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks ning käitumiskontrolli nõudeid hakatakse uuesti kohaldama kui A. Timofejeva vabaneb talle mõistetud 14 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt. 23. A. Timofejeval on olemas kehtiv juhtimisõigus (tl 39) ning ta pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

§ 424

lg 2 näeb korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest obligatoorselt ette lisakaristuse kohaldamise, mille määramisel arvestab kohus samuti isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Lisakaristus peab mõjuma muuhulgas ühiskonna turvalisust tagavalt ning arvestades, et A. Timofejeva juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes korduvalt, on kohtul küllaldane alus eeldada, et ta võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke täitvaks A. Timofejevalt juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks.

1. Tartu Maakohtu 10.09.
2. a määrusega arestiti A. Timofejevale kuuluv sõiduk Ford Focus registreerimisnumbriga XXX. Kohus ei pea selle sõiduki konfiskeerimist vajalikuks. Kriminaaltoimikust nähtub esiteks süüdistatava väga halb majanduslik olukord ning teiseks on tal on vaja oma XXX sõidutada. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuseks tuleb kohtul arvestada kõiki süüdlasele kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Sõiduki konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Seega peab kohus sõiduki konfiskeerimise otsustamiseks prognoosima süüdlase võimalikku käitumist tulevikus. Oluline indikatsioon selle kohta on ka varasem karistatus analoogilise teo eest (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm
3. (Pikamäe) koos edasiste viidetega).
4. Eeltoodud põhjustel peab kohus kohaldatavat põhi- ja lisakaristust karistuse eesmärgi saavutamiseks küllaldaseks ja vabastab Tartu Maakohtu 10.09.
5. a määrusega arestitud 7 1-21-7363 sõiduki Ford Focus registreerimisnumbriga XXX, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel A. Timofejevale tagastada. (III)
6. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
7. A. Timofejeva kaitsjale vandeadvokaat Nikolai Kõivule on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu kogusummas 150 eurot (tl 68-71). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja tasutaotlus ja mõisteti see välja 214,80 euro ulatuses. Seega on A. Timofejeva kaitsjale makstud tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 364,80 eurot.
8. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu on tulenevalt

§ 4lg-st 2 teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on sundraha suurus käesolevas asjas 1,5 x 584, s.o 876 eurot.

1. Riigile hüvitatavad menetluskulud kokku on 1240,80 (364,80 + 876) eurot.
2. Kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel kas menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist või menetluskulude osalist vähendamist võimalusega tasuda need ühe aasta jooksul. A. Timofejeva selgitas 15.11.2021 toimunud kohtuistungil, et tema sissetulekuteks on XXX ja XXX, s.o kokku XXX eurot. Eluasemele kulub tal igakuiselt XXX eurot ning ta peab üksinda üleval XXX alaealist last ja ühte XXX XXX. Samuti käib tema suhtes täitemenetlus, kus tal on 16 000 euro suurune võlg. Prokurör taotlusele vastuväiteid ei esitanud ning tegi ettepaneku isiku raske majandusliku olukorra tõttu jätta pool sundraha ja kaitsjatasu riigi kanda. Kohus nõustub sellega ning arvestab asjaolu, et A. Timofejeva majanduslik olukord on raske: tema ülalpidamisel on mitmed temast täielikult sõltuvad isikud, ta on XXX ning tema sissetulekuks on üksnes riiklikud toetused. Seega jätab kohus kaitsjatasu summas 364,80 eurot ja pool sundrahast, s.o 438 eurot riigi kanda. Kohus annab A. Timofejevale võimaluse KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kogusummas 438 eurot igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
3. KrMS § 8 p 6 kohaselt on kohus vabaduse võtmise korral kohustatud tagama XXX. Selle kohustuse täitmiseks saadab kohus kohtuotsuse XXX. XXX tuleb korraldada A. Timofejeva XXX ja tema XXX oleva XXX elu ajal, mil süüdimõistetu kannab koheselt ära kandmisele kuuluvat 14 päeva pikkust vangistust. (allkirjastatud digitaalselt) 8