← Eesti

2-20-13668/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13668 Kohtuasi DBH Baltics OÜ saneerimismenetlus Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamine Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus (saneerimiskava kinnitamine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i Tallinna Moekombinaat (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja DBH Baltics OÜ (registrikood 12422657), seaduslik esindaja Ivars Plaudis-Lasmanis Võlausaldaja AS Tallinna Moekombinaat (pankrotis, registrikood 11474184), seaduslikud esindajad pankrotihaldur Kristo Teder ja pankrotihaldur Indrek Lepsoo Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Carmen Linnumäe Saneerimisnõustaja Urmas Ustav Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus muutmata.
  7. Jätta AS-i Tallinna Moekombinaat määruskaebus rahuldamata.
  8. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud AS-i Tallinna Moekombinaat (pankrotis) kanda. 2-20-13668 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kui ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määrust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  9. mai
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 24). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. DBH Baltics OÜ (avaldaja) esitas
  12. septembril 2020 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.
  13. oktoobri
  14. a määrusega algatas maakohus avaldaja saneerimismenetluse ning määras saneerimisnõustajaks Urmas Ustavi. Maakohus kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt
  15. detsembriks
  16. Avalduse kohaselt asutati avaldaja
  17. veebruaril
  18. Avaldaja põhitegevusalaks oli kuni
  19. maini 2014 rõivaste jaemüük ning pärast seda jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes.
  20. aastal avas avaldaja Baltikumi esimese poe Tallinnas Rocca al Mare keskuses. Teine suur üüripind on T1 kaubanduskeskuses (2096 m2). Avaldaja on maailma suurima moekaubaketi Debenhams toodete edasimüüja. Lisaks Debenhamsi toodetele müüb avaldaja ka teiste eksklusiivsete brändide tooteid.
  21. aasta aprillis kuulutati välja Debenhamsi suurima tootjafirma pankrot ning alates
  22. aastast alustati Debenhamsi ümberstruktureerimist. Majanduslikes raskustes olid ka avaldaja pakutavate teiste eksklusiivbrändide tarnijad. Tarnete viibimine mõjutas avaldaja majandustegevust. Avaldaja
  23. aasta eesmärk oli ümberstruktureerimine ning tavapärase käibe taastamine ja kasumi suurendamine. Kuid
  24. aasta keskmine käive oli oluliselt väiksem võrreldes
  25. a keskmise käibega (43% väiksem). COVID-19 pandeemilise leviku tõttu väljakuulutatud eriolukord ei võimaldanud käivet
  26. aastal tõsta.
  27. a aprillis ja mais olid kaubanduskeskused Eestis suletud, kuid avaldaja pidi jätkama endiselt oma kohustuste täitmist, sh maksma töötasu, üüri- ja kommunaalmakseid. Eeltoodud põhjustel on avaldajal tekkinud ajutised makseraskused.
  29. detsembril 2020 esitas saneerimisnõustaja avaldaja saneerimiskava maakohtule kinnitamiseks. Samuti esitas saneerimisnõustaja koos saneerimiskavaga maakohtule võlausaldajatele edastatud saneerimisteated, saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teate ja üleskutse seisukoha esitamiseks, hääletusprotokolli ja saneerimisnõustaja arvamuse koos tegevusaruande ja tasu taotlusega.
  30. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber seitsme võlausaldaja nõuded, mille suurus on kokku 1 700 810 eurot 36 senti, millest põhinõuete summa on 1 695 268 eurot 13 senti ning intressinõue 5542 eurot 23 senti. Võlausaldajate nõuded on järgmised: ROCCA al MARE KAUBANDUSKESKUSE AKTSIASELTS-i (Rocca al Mare keskus) nõue 285 501 eurot 35 senti, Tallinna Moekombinaat AS-i (TMK) nõue 20 267 eurot 21 senti, Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) nõue 173 491 eurot 80 senti (põhinõue ja kõrvalnõue kokku), Delta Urban SIA nõue 17 000 eurot, Cargomax SIA nõue 7663 eurot 5 senti, Kirk Investments SIA nõue 684 894 eurot 90 senti, Lawrence Asset Management AS-i nõue 511 992 eurot. 2 2-20-13668 3.
  31. Saneerimiskava vastuvõtmise hääletusel osalesid kõik seitse võlausaldajat. Üks võlausaldajatest, AS Tallinna Moekombinaat, hääletas saneerimiskava kinnitamise vastu, kõik ülejäänud võlausaldajad olid saneerimiskava kinnitamise poolt. Kokku on avaldaja saneerimismenetluses võlausaldajatel 1 695 268,13 häält. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletasid kuus võlausaldajat 1 675 000,92 häälega (2/3 häältest oleks olnud 1 130 178,75 häält). Kuna saneerimiskava vastuvõtmise poolt anti rohkem kui 2/3 häältest, siis on saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg-s 4 sätestatud nõue täidetud ja saneerimiskava vastu võetud. 3.
  32. Saneerimiskavaga kujundatakse võlausaldajate nõuded ümber selliselt, et võlausaldajatele tasutakse kokku 30% nõudest viie aasta jooksul kvartaalsete maksetena. Saneerimisabinõudeks on seega kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete osamaksetena täitmine ning võlausaldajate nõuete osaline vähendamine. Avaldaja rahuldab võlausaldajate nõuded järgmiselt: Rocca al Mare keskuse nõue 285 501 eurot 35 senti rahuldatakse 85 650 euro 41 sendi ulatuses, TMK nõue 20 267 eurot 21 senti rahuldatakse 6080 euro 16 sendi ulatuses, Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) nõue 173 491 eurot 80 senti rahuldatakse 52 047 euro 54 sendi ulatuses, Delta Urban SIA nõue 17 000 eurot rahuldatakse 5100 euro ulatuses, Cargomax SIA nõue 7663 eurot 5 senti rahuldatakse 2298 euro 92 sendi ulatuses, Kirk Investments SIA nõue 684 894 eurot 90 senti rahuldatakse 205 468 euro 48 sendi ulatuses ja Lawrence Asset Management AS-i nõue 511 992 eurot rahuldatakse 153 597 euro 60 sendi ulatuses. Võlausaldaja AS-i Tallinna Moekombinaat seisukoht
  33. Saneerimiskavale vastu hääletanud võlausaldaja TMK esitas kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. TMK leidis, et tema õigusi on oluliselt rikutud ning tema nõuet vähendatud suuremas ulatuses, kui see oleks TMK kui pandipidaja staatust ja panditud vara väärtust arvestades põhjendatud. TMK-d on koheldud ebavõrdselt võrreldes võlausaldajatega, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud. Nõuete ümberkujundamine saneerimiskavas ei ole kooskõlas saneerimiskavas toodud pankrotihinnanguga. Pankrotihinnangus toodud järeldused on osaliselt valed ja see tõi kaasa TMK nõude vähendamise põhjendamatult suures ulatuses. TMK-l on üürileandja pandiõigus. Üürileandjate nõuded kuuluvad pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärku. Saneerimiskava pankrotihinnangus on ekslikult järeldatud, et arvestataval määral saaksid rahuldatud üürileandjate nõuded. Saneerimiskava punktis 26 on toodud, et avaldaja põhivara jääkmaksumus on 191 169 eurot 8 senti, investeeringud üüripindadele jääkmaksumusega 222 152 eurot ja tooted ning kaubad müügiks väärtusega 629 611 eurot. Isegi kui nõustuda saneerimiskavas toodud pankrotihinnanguga, mille kohaselt oleks pankrotimenetluses investeeringute (191 169,08 eurot) väärtuseks 0 eurot, poe sisustusesemete (222 152 eurot) väärtuseks samuti sisuliselt 0 (mis tundub äärmiselt ebatõenäoline) ja kauba müügist (629 611) õnnestuks saada vaid 1/3 (ca 200 000 eurot), siis on ka selle hinnangu kohaselt ilmne, et TMK saaks avaldaja pankrotimenetluses oma nõude oluliselt suuremas ulatuses rahuldatud kui 30%, mis on määratud saneerimiskava kohaselt. Arvestades TMK nõude suurust ja vara realiseerimisväärtust pankrotimenetluses, siis TMK saaks PankrS §153 lg-le 2 tuginedes oma nõude pankroti korral rahuldatud vähemalt 85% ulatuses. Saneerimisnõustaja seisukoht
  34. Saneerimiskava on koostatud eesmärgiga taastada avaldaja jätkusuutlik majandamine selliselt, et võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses. Avaldaja majandustegevuse ümberkujundamine kosmeetikatoodete müügile võimaldab avaldajal vabaneda võlgadest. Juba saneerimiskava koostamise ajal on 3 2-20-13668 avaldaja sõlminud ulatuslikult frantsiisi- ja koostöölepingud, sh e-poe avamiseks. Saneerimiskavas esitatud ettepanekud oluliste võlausaldajate nõuete ümberkujundamiseks on vajalikud, mõistlikud ja proportsionaalsed. 5.
  35. TMK vastuväidete osas märkis saneerimisnõustaja, et isegi kui võlausaldajad oleks saneerimiskavas rühmadesse jaotatud, oleks saneerimiskava siiski hääletusprotokolli tulemuste alusel vastu võetud. TMK-ga samasse rahuldamisjärku kuulus ka Rocca al Mare keskuse üürileandja pandiga tagatud nõue. Rocca al Mare keskus, kelle nõude suurus on 285 501 eurot 35 senti, hääletas saneerimiskava kinnitamise poolt. Rocca al Mare keskuse hääled moodustasid enam kui 2/3 pandiga tagatud võlausaldajate rühma kuuluvate nõuete summast (kokku oleks kahe võlausaldaja nõuete summa olnud 305 768 eurot 56 senti). Võlausaldajate rühmi ei ole moodustatud otstarbekuse kaalutlustel. Üüripindadel asuva kauba jäägi ja kaupluste sisustuse kiirmüügiväärtus on eelduslikult nii marginaalne, et pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ei ole kvalitatiivselt käsitletavad pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest erinevalt. Saneerimiskavas on hinnatud, millised oleksid võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalused pankrotimenetluses ning järeldati, et saneerimise korral saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui pankroti korral. 5.
  36. Ettevõtja pikaajaline kogemus oma tegevusvaldkonnas ja pikaajalised koostööpartnerid muudavad saneerimiskava täitmise reaalselt teostatavaks. Saneerimiskava ei ole ebarealistlik, sest avaldaja äritegevus keskendub kulude vähendamisele. Saneerimiskava eduka elluviimise ohuks võib olla üürileandjatega kokkuleppele mittejõudmine. Uue suunaga majandustegevuse jaoks ei vaja avaldaja nii suuri üüripindu. Üüripindade vähendamine on võimalik ka selliselt, et üürileandja annab avaldajale nõusoleku üüripindade allüürile andmiseks. Sel juhul ei kaotaks üürileandja üürnikku ning mõlema poole huvide kaitse oleks tagatud. Kuigi turul valitseb endiselt majanduslikult ebakindel olukord, on avaldaja suutnud tagada rahavoo. 5.
  37. TMK ei ole arvesse võtnud, et suur osa üüritaval pinnal asuvast varast asub Rocca al Mare kaubanduskeskuses, seega ei ole kogu vara hõlmatud TMK pandiõigusega, vaid osa sellest kuulub Rocca al Mare keskusele. Saneerimiskavas on selgitatud, et investeeringuid ja sisustusesemeid ei ole võimalik realiseerida ning nende väärtus pankrotimenetluses on 0 eurot. TMK ei ole ka arvestanud, et saneerimiskava kinnitamisel tasutakse talle igakuiselt kokkulepitud üüri. Selleks on vaja avaldajal saavutada kokkulepped üürileandjatega allüürilepingute sõlmimiseks. Kuid isegi siis, kui TMK ei nõustu üüripinda vähendama või allüüri andmist lubama, ei ole saneerimiskava täitmine välistatud. Saneerimiskava kinnitamisel tasutakse TMK-le enne uute kokkulepete sõlmimist või üürilepingu lõpetamist igakuiselt üürimakseid. Tegemist on TMK tuluga, mida ta saab üksnes saneerimiskava kinnitamisel, kuid ei saaks pankrotimenetluses. Avaldaja pankroti olukorras tekiks TMK-l kahju hüvitamise nõue (hinnavahe hüvitamise nõue, VÕS § 135) avaldaja vastu, kuna avaldaja ja TMK vaheline üürileping on sõlmitud 10-aastase tähtajaga. Võttes arvesse praegust (13.01.2021 seisuga) kaubanduskeskuste ja poodide majanduslikku olukorda, ei ole kiiresti uue üürniku leidmine üüripinnale tõenäoline. Seega tekiks TMK-l avaldaja vastu potentsiaalselt ca 80 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue. Isegi kui eeldada, et pool avaldaja kaubajäägist asub TMK üüripinnal, saaks TMK kaubajäägi müügist ca 85 000 eurot (100 000*85%). Seega tõenäoliselt avaldaja pankrotiolukorras ei kata TMK nõude tagamiseks pandiõigusega koormatud esemed isegi 85% TMK nõudest. Võlausaldaja nõue jääks avaldaja pankrotimenetluses rahuldamata ca summas 25 000 euro ulatuses ehk suuremas ulatuses kui saneerimiskava kinnitamisel, mille kohaselt TMK nõue jääb rahuldamata 14 187 euro 5 sendi ulatuses. 4 2-20-13668 Maakohtu määrus ja põhjendused
  38. Harju Maakohus kinnitas
  39. mai
  40. a määrusega avaldaja saneerimiskava ning määras saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostama saneerimisnõustaja Urmas Ustavi. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasuks ajavahemiku
  41. oktoober 2020 –
  42. detsember 2020 eest 5000 eurot. 6.
  43. Maakohtu hinnangul tuleb kohtule esitatud saneerimiskava kinnitada. Saneerimiskava hääletamine viidi läbi koosolekut pidamata. Saneerimiskavast teavitati kõiki seitset võlausaldajat, kellele selgitati kirjalikult hääletamise tingimusi ning hääletamata jätmise tagajärgi. Saneerimiskavas ei jaotatud võlausaldajaid rühmadesse ning seega hääletati ühes rühmas. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vajalik, et seitsmest võlausaldajast annaks poolt hääle 5 võlausaldajat, kelle hääled moodustaks kokku vähemalt 1 130 178,75 häält. Vastavalt saneerimisseaduses toodule on võlausaldajate häälte arv võrdeline tema põhinõude suurusega. Hääletusprotokolli kohaselt hääletasid seitse võlausaldajat vastavalt saneerimisnõustaja poolt ettenähtud tähtaja sees õigeaegselt. Kuus võlausaldajat hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt ning nende häälte arv oli kokku 1 675 000,
  44. Üks võlausaldaja (TMK) hääletas saneerimiskava vastu. Saneerimiskava tuleb lugeda vastuvõetuks, kuna üle poole võlausaldajatest olid selle poolt ning nende nõuete suurus oli üle 2/3 kõigi nõuete suurusest. 6.
  45. Maakohus leidis, et saneerimiskavas toodud abinõud ja tegevused ettevõtjal makseraskustega toime tulla ning taastada ettevõtte igapäevane majandustegevus. Saneerimiskava vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on selle täitmine on tõenäoline. Saneerimiskava täitmisele aitab kaasa avaldaja pikaajaline kogemus valitud ärisuunal. Võlausaldajate huvide kaitseks on saneerimiskavaga kehtestatud avaldaja kohustus esitada iga kuue kuu tagant saneerimisnõustajale aruandeid kava täitmise kohta. Saneerimiskava kinnitamata jätmine võib kaasa tuua avaldaja pankrotimenetluse. Kava kinnitamine võimaldab rahuldada ka pandiga tagamata võlausaldajate nõuded, kelle nõuded jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid võrdselt, vähendades kõigi võlausaldajate nõudeid sama suures ulatuses. 6.
  46. Vastuseks TMK vastuväidetele, mille kohaselt teda on koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste võlausaldajatega, leidis maakohus, et TMK nõuet on vähendatud sama palju (30%-ni) kui teiste võlausaldajate nõudeid. TMK ja Rocca al Mare keskus on mõlemad avaldaja võlausaldajad, kellel on üürileandja pandiõigus renditud ruumides olevale avaldaja varale. Kuid see ei erista TMK-d teistest võlausaldajatest. Võlausaldajate renditud ruumides asuv vara ei ole selline tugev tagatis nagu on kinnisvara. Sisuliselt on tegemist kaupluse aastaid kasutuses olnud sisutusega, samuti kassa- ja muu tehnikaga, mida praegusel kaubandusele keerulisel ajal on pakkumises rohkem kui on nõudlust. Avaldaja turustatavate tootebrändide kollektsiooni jäägid sellele varale suurt lisandväärtust ei anna. Seetõttu on põhjendatud saneerimiskavas erinevate võlausaldajate rühmade moodustamata jätmine. 6.
  47. Maakohus nõustus TMK-ga, et avaldaja pankroti korral võib TMK rendileandjana saada oma nõude (20 267 eurot 21 senti) märkimisväärses ulatuses rahuldatud, võrreldes saneerimisel saadava summaga (6080 eurot 16 senti). Samas oleks äärmiselt ebaõiglane lahendada asi pankrotiga, mille puhul enamus võlausaldajaid ei saaks üldse oma nõudeid rahuldatud. See oleks vastuolus saneerimise eesmärgiga. Eelneva tõttu jättis maakohus TMK avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks rahuldamata. 6.
  48. SanS § 24 lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletasid vähemalt pooled kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Saneerimiskava hääletustulemusi arvestades on vastav nõue täidetud. Maakohus leidis, et nõuetekohane oli ka võlausaldajate saneerimisest teavitamine ning saneerimismenetluse 5 2-20-13668 nõudeid ei ole rikutud. Saneerimiskava vastab saneerimisseadusele. Avaldaja saneerimine on tõenäoline ning arvestades ümberkujundatavate kohustuste iseloomu ja suurust, avaldaja vara ja prognoositavaid rahavoogusid, on saneerimiskava täitmine realistlik ja teostatav. Kava täitmisele aitab kaasa avaldaja eelnev kogemus selles valdkonnas. 6.
  49. Saneerimiskava alusel rahuldatakse ka pandiga tagamata nõuded, mis jääksid pankrotimenetluse korral rahuldamata. Saneerimiskava ei riku võlausaldajate õigusi. Võlausaldajate huvide kaitseks on saneerimiskavaga kehtestatud kohustus esitada saneerimiskava kehtivuse ajal iga kuue kuu tagant saneerimisaruandeid. Saneerimiskava kinnitamata jätmine võib kaasa tuua avaldaja pankroti. Kui arvestada, et pankrotihinnangu kohaselt on pankroti korral tõenäoline rahuldada osaliselt rendileandjate nõuded ning pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid ei saa ilmselt üldse rahuldada, siis on saneerimiskavas välja toodud nõuete vähendamine enamikule võlausaldajatele oluliselt kasulikum. Seega saavad saneerimismenetluses võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. 6.
  50. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu seni tehtud töö eest ning määras, et saneerimiskava täitmise järelevalve eest tasutakse saneerimisnõustajale saneerimiskava kinnitamisest alates 150 eurot (lisandub käibemaks) kuus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  51. TMK esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata või alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa jätta saneerimiskava kinnitamata, tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata TMK
  52. detsembril 2020 esitatud vastuväited saneerimiskava kinnitamisele. TMK õigusi on saneerimiskava koostamise ja vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud ning TMK-d koheldakse kava alusel oluliselt kehvemini kui teisi võlausaldajaid. TMK nõuet on kava alusel põhjendamatult suures ulatuses vähendatud. TMK nõue on pandiga tagatud, kuid sellele vaatamata koheldakse teda ebaõiglaselt võrreldes nende võlausaldajatega, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud. Nõuete ümberkujundamine saneerimiskavas ei ole kooskõlas saneerimiskavas esitatud pankrotihinnanguga. Pankrotihinnangu järeldused on osaliselt väärad ning see on põhjustanud TMK nõude põhjendamatult suures ulatuses vähendamise. Kohtupraktikas on selgitatud, et saneerimismenetluse edukuse korral peaks võlausaldajad saama oma nõuded rahuldatud mitte oluliselt väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas vähemalt kava kinnitamata jätmist taotlenud võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava täitmisel nõuete rahuldamine mitte oluliselt väiksemas ulatuses sellest, mis neil oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, st tuleb anda pankrotihinnang. Pankrotihinnangus tuleb analüüsida, millises ulatuses oleks tõenäoliselt võimalik nõuded rahuldada pankrotimenetluses ettevõtte pankrotivara võõrandamisega. Seega peab pankrotihinnang arvestama ka üksiku võlausaldaja huve eraldi, praegusel juhul pandipidajast võlausaldaja huve. Avaldaja saneerimisavalduses on küll pankrotihinnang olemas, kuid see on vastuolus kavas toodud muude andmetega ning osa selle järeldusi on väärad. Saneerimiskavas ei ole arvestatud sellega, et TMK nõue on tagatud pandiga. TMK-l on üürileandja pandiõigus, millest TMK saneerimisnõustajat teavitas. Saneerimiskava p-s 71 on välja toodud, et kogu ettevõtte põhivara ning investeeringud asuvad üürileandja ruumides, mistõttu nimetatud vara on koormatud 6 2-20-13668 üürileandja pandiõigusega. Seega kuuluvad üürileandjate nõuded pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärku (pandiga tagatud nõuded). Saneerimiskava koostamisel ei ole TMK nõude pandiga tagatust arvesse võetud. Nõude pandiga tagatuse korral tuleks lisaks nõude suurusele välja selgitada ka panditud vara koosseis ja väärtus. Saneerimiskavas on ekslikult järeldatud, et sisuliselt on välistatud see, et üürileandjate nõuded saavad arvestataval määral rahuldatud. Saneerimiskava kohaselt on TMK nõue avaldaja vastu 20 267 eurot 21 senti. Saneerimiskava p-i 26 kohaselt moodustub avaldaja vara põhivarast jääkmaksumusega 191 169 eurot 8 senti, investeeringutest üüripindadele jääkmaksumusega 222 152 eurot ja müügiks olevatest kaupadest väärtusega 629 611 eurot. Isegi kui nõustuda saneerimiskavas toodud pankrotihinnanguga, mille kohaselt oleks pankrotimenetluses investeeringute (191 169 eurot 8 senti) väärtuseks 0 eurot, poe sisustusesemete (222 152 eurot) väärtuseks samuti sisuliselt 0 (mis tundub äärmiselt ebatõenäoline) ja kauba müügist (629 611 eurot) õnnestuks saada vaid 1/3 (ca 200 000 eurot), siis on ka selle hinnangu kohaselt ilmne, et TMK saaks avaldaja pankrotimenetluses oma nõude oluliselt suuremas ulatuses rahuldatud kui 30%, mis on nõude rahuldamise ulatuseks saneerimiskava kohaselt. Arvestades TMK nõude suurust ja vara realiseerimisväärtust pankrotimenetluses, saaks TMK tuginedes PankrS § 153 lg-le 2 oma nõudele pankroti korral rahuldatud vähemalt 85% ulatuses. Avaldaja saneerimiskava kohaselt kuuluvad kõik seitse võlausaldajat ühte rühma ning neid koheldakse kõiki ühtemoodi, s t, et nii nõuete vähendamise määr kui tasumise tähtaeg on kõigile võlausaldajatele ühesugune. TMK-d oleks tulnud kohelda erinevalt, arvestades tema nõude pandiga tagatust ja panditud vara väärtust. Pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad oleks tulnud paigutada eraldi rühma. Pandiga tagatud nõudega võlausaldajalt ei saa ära võtta õigust oma panti realiseerida. Saneerimiskava on ebarealistilik, sest põhineb lootusel, et avaldajal õnnestub ca 2000 ruutmeetri suuruse üüripinna osas üürileandjatega kokku leppida üüripinna vähendamine 50 ruutmeetrile. TMK ei ole selle muudatusega nõustunud. Saneerimiskavas on märgitud, et avaldajal on õigus saada TMK-lt 150 000 eurot, õige summa on ca 120 000 eurot ning seda üksnes juhul, kui üürilepingut jätkatakse täies mahus. TMK ei nõustu maakohtu hinnanguga, et saneerimiskava täitmine on realistlik. Alates
  54. a
  55. märtsist ei ole avaldajal T1 kaubanduskeskuses (milles TMK avaldajale kaubanduspinda üürib) majandustegevust toimunud. Viimati maksis avaldaja TMK-le renti üüripinna eest
  56. a veebruaris, pärast seda ei ole üüri tasutud. Praeguseks on avaldajal TMK ees kohustusi 67 419 euro 58 sendi ulatuses (sh saneerimiskavasse arvatud 20 267 eurot 21 senti). Need asjaolud võivad viidata avaldaja maksejõuetusele.
  57. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja ja saneerimiskavaga hõlmatud teiste võlausaldajate seisukohad.
  58. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
  59. Saneerimisnõustaja leidis, et TMK määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Saneerimisnõustaja hinnangul ei olnud praeguses asjas võlausaldajate rühmadesse jagamine põhjendatud. Isegi juhul, kui pandiga tagatud nõuete võlausaldajad oleks paigutatud eraldi rühma, oleks saneerimiskava võlausaldajate hääletuse tulemusena ikkagi vastu võetud. Rocca al Mare keskusele, mis oleks samuti kuulunud pandiga tagatud võlausaldajate rühma, oleks kuulunud 2/3 pandiga tagatud võlausaldajate rühma kuuluvate nõuete summast (305 768 eurot 56 senti) ja ka häältest. Seega ei oleks pandiga tagatud võlausaldajate eraldi rühma jagamine hääletustulemusi mõjutanud. 7 2-20-13668
  60. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet kaudu, võlausaldaja) leidis, et praeguses asjas on maakohus jätnud põhjendatult üürileandjad eraldi võlausaldajate rühma liigitamata. Kaubanduspinna sisustus on selline vara, mille koosseis ja väärtus võivad ajas muutuda ning langevad ajas oluliselt kiiremini kui kinnisvara väärtus. Kuna tegemist on isikupärase varaga, siis on sellist vara keeruline pankrotimenetluses võõrandada. Seega ei ole tegemist tavapärase tagatisega. Kuna üürileandja tagatiseks oleva vara realiseerimisväärtust on keeruline kindlaks määrata, on keeruline hinnata, milline oleks TMK nõude rahuldamise ulatus pankrotimenetluses. Enamik võlausaldajaid toetab võlgniku saneerimist, kui saneerimiskava täitmine ei õnnestu, saab kohaldada teisi meetmeid.
  61. Ülejäänud menetlusosalised määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
  62. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  63. Määruskaebuse väidete hindamiseks palus ringkonnakohus avaldajal, määruskaebuse esitajal ja saneerimisnõustajal esitada täiendavad tõendid, millest nähtuks, kui suur on kaebaja üüritud pinnal asuva pandiga koormatud vara väärtus.
  64. Saneerimisnõustaja ja avaldaja ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid ega seisukohti ei esitanud.
  65. Määruskaebuse esitaja vastuse kohaselt asub TMK-le kuuluval üüripinnal kaupluse sisustus (letid, stanged, tugitoolid (25 tk), seinastanged, turvakaamerad, kassasüsteemid jms). Määruskaebuse esitaja hinnangul on selle vara väärtus suurem kui saneerimiskava alusel tasutav 6080 eurot 16 senti. Võlausaldaja on valmis oma ca 20 000 euro suurust nõuet avaldaja vastu pandiesemega tasaarvestama, millest tulenvalt saab selle vara väärtuseks pidada vähemalt 20 000 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  66. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
  67. Saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab veenvalt põhjendama (Riigikohtu
  68. detsembri
  69. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-131-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Maakohus kontrollis, kas menetluses on SanS § 28 lg-s 2 sätestatud nõudeid järgitud ning ei tuvastanud nende rikkumist. Maakohus hindas saneerimiskava teostamise võimalikkust ja leidis, et selles kohaldatavad abinõud võimaldavad saneerimise tegelikkuses ellu viia. Maakohtu hinnangul on saneerimiskavas kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldud ning kõigi võlausaldajate nõudeid samas ulatuses vähendatud.
  70. Vastuseks määruskaebuse väidetele leiab kolleegium järgmist. 19.
  71. Määruskaebuse esitaja hinnangul koheldakse TMK-d koheldakse kava alusel oluliselt kehvemini kui teisi võlausaldajaid. 8 2-20-13668 Kolleegiumi hinnangul ei saa selle etteheitega nõustuda, kuna saneerimiskava kohaselt kujundatakse kõigi seitsme võlausaldaja nõuded ümber selliselt, et võlausaldajatele tasutakse viie aasta jooksul kvartaalsete maksetena 30% nõudest (saneerimiskava p-d 60-61, tl 59 pöördel). Seega koheldakse kõiki võlausaldajaid kava kohaselt võrdselt ning kõigi nõudeid vähendatakse sama suures ulatuses. Riigikohtu
  72. mai
  73. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-125-11, p-s 40 on selgitatud, et erinevaks kohtlemiseks tuleks lugeda seda, kui võlausaldajaid koheldakse erinevalt nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja või nõude rahuldamise protsendi vms osas. Praeguses asjas selliseid erinevale kohtlemisele viitavaid asjaolusid kolleegiumi hinnangul ei esine. 19.
  74. Teiseks leidis määruskaebuse esitaja, et pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad oleks tulnud jagada saneerimiskava hääletamiseks eraldi rühma, et tagada nende võrdne kohtlemine võrreldes teiste võlausaldajatega. SanS § 21 lg 2 kohaselt võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas. Saneerimisseaduse seletuskirja kohaselt1 on võlausaldajate rühmadesse jaotamise peamine eesmärk tagada ühesuguste huvide ja õigustega võlausaldajate võrdne kohtlemine. Rühmitamiseks annab alust asjaolu, kas ka saneerimiskava järgi koheldakse pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid erinevalt muudest võlausaldajatest. (vt ka Riigikohtu
  75. septembri
  76. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-16, p 14). Võlausaldajate rühmadesse jagamine on võimalus, mitte kohustus. Praegusel juhul on saneerimiskavas selgitatud, et võlausaldajate rühmadesse jagamine ei olnud otstarbekas, kuna vara väärtus (kaupluste sisustus), mida üürileandjate pandiga koormatakse, ei ole selline, mis seaks pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad teistest võlausaldajatest paremasse positsiooni. Kolleegium nõustub saneerimisnõustaja seisukohaga, et isegi juhul, kui praeguses asjas oleks pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad paigutatud eraldi rühma, ei oleks see mõjutanud kava kinnitamise hääletustulemust. Teise pandiga tagatud nõudega võlausaldaja Rocca al Mare keskuse häältest oleks piisanud saneerimiskava kinnitamiseks ka juhul, kui pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad oleksid hääletanud eraldi rühmas (hääletusprotokoll, tl 67). Seega ei ole saneerimiskava kinnitamisel selles osas seaduse nõudeid ja põhimõtteid rikutud. 19.
  77. Kolmandaks leidis määruskaebuse esitaja, et kuna tema nõue oli pandiga tagatud, oleks ta saanud pankrotimenetluses oma nõude oluliselt suuremas ulatuses rahuldatud kui saneerimise korral. Kaebaja hinnangul ei ole nõuete ümberkujundamine saneerimiskavas kooskõlas esitatud pankrotihinnanguga. Pankrotihinnangu ekslike järelduste tõttu on kaebaja nõuet saneerimisel põhjendamatult suures ulatuses vähendatud (30%-ni nagu kõiki teisi nõudeid). Pankrotimenetluse korral oleks kaebaja saanud oma nõudele rahuldust vähemalt 85% ulatuses. Riigikohus on
  78. mai
  79. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 p-des 49-51 selgitanud, et saneerimismenetluse keskne mõte on pakkuda alternatiivi pankrotimenetlusele, võimaldades makseraskustes ettevõtjal saada riigilt ajutist kaitset võlausaldajate võlgade sissenõudmise vastu, et vältida ettevõtja pankrotti. Kaitse andmise tingimus on aga, et ettevõtja suudab selle tulemusena vähemalt osaliselt võlad tasuda ja oma tegevust normaalselt jätkata. Selle menetluse edukuse korral peaks ettevõtja võlausaldajad saama oma nõuded saneerimiskava alusel rahuldatud oluliselt mitte väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. Nii tulebki kohtul kontrollida, kas vähemalt kava kinnitamata jätmist taotlenud võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses Saneerimisseaduse seletuskiri, lk
  80. Kättesaadav elektrooniliselt aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952-e2b0-9eea83feb6b3/Saneerimisseadus 1 9 2-20-13668 sellest, mida neil oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses, st anda tuleb nö pankrotihinnang. Pankrotihinnangu raames tuleb hinnata, millises ulatuses oleks tõenäoliselt võimalik nõuded rahuldada pankrotimenetluses ettevõtja pankrotivara võõrandamise kaudu, arvestades mh menetluse kulusid. Seega tuleb juba kavas võrrelda olukorda, mis saaks kava kinnitamata jätmisel, st millised võimalused oleksid nõuete rahuldamiseks pankrotimenetluses. Lõpphinnangu andmiseks on kohtul üsna suur kaalutlusruum. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele. Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral. Praeguses asjas saneerimiskava p-des 65-74 esitatud pankrotihinnangu (tl 60) kohaselt ei ole avaldaja makseraskuste ületamine võimalik ilma võlausaldajate nõudeid ümber kujundamata. Avaldaja pankroti väljakuulutamine kahjustaks kõiki võlausaldajaid, kuna sel juhul saaksid enamus neist väiksemal määral oma nõuetele rahuldust. Avaldaja on teinud suuri investeeringuid üüripindadesse Rocca al Mare keskuses ja T1 keskuses. Investeeringuid ei ole võimalik müüa (rendipindade väljaehitamise kulud 1 044 939 eurot, tl 23) või nende pealt muul viisil kasumit teenida kui majandustegevuse jätkamisega. Pankroti korral oleks investeeringute väärtus 0 eurot. Pankrotianalüüsis on ka selgitatud, et poodides oleva sisustuse eest (üürileandja pandiõigusega tagatud vara) ei ole võimalik saada nende pankrotimenetluses kiirmüügi korral nende tegelikku jääkmaksumust. Pigem tuleb see vara utiliseerida, millega kaasnevad täiendavad kulud. Seega on avaldaja vara olemust ja väärtust arvestades pankroti korral välistatud, et üürileandjate nõuded saavad arvestataval määral rahuldatud. Ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamine oleks pankrotimenetluse korral üldse välistatud. Kaebaja (määruskaebus ja
  81. novembril 2021 esitatud täiendav seisukoht) esitatud selgituste kohaselt lõpetas avaldaja T1 keskuses müügitegevuse juba
  82. märtsil
  83. Kaebaja
  84. novembril 2021 esitatud seisukoha kohaselt asuvad TMK avaldajale üüritud ruumides üksnes kaupluse sisustuselemendid. Kaebaja hinnangul on nende väärtus suurem kui TMK-le saneerimismenetluses tasutav summa. Kaebaja ei ole selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud, seega on panditud vara väärtus tõendamata. Avaldaja ise on hinnanud, et üüripinnal asuva panditud vara väärtus on nullilähedane. Kolleegiumi hinnangul saab eelnevatest asjaoludest järeldada, et praeguses asjas on avaldaja eripärasid arvestades kõigi võlausaldajate õigused saneerimise korral paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse puhul on tõenäoline, et ka pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ei saaks oma nõudeid suuremal määral rahuldatud kui saneerimismenetluses, mistõttu kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et TMK õigusi ei ole saneerimiskava kinnitamisel rikutud ning TMK määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud
  85. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.