KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2021.a, T

§ 371lg 1 p 9 alusel, kuna kohtule ei ole esitatud kõikide juhatuse liikmete poolt allkirjastatud hagiavaldust. 7. Ts

ÜS § 34 lg 2 sätestab, et juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.

1. Kohus märkis, et äriregistri kohaselt võivad Dagenhart OÜ-d (pankrotis) kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liikmed ühiselt. Dagenhart OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed on OM, RT ja VL. Kohtule esitatud hagiavaldus on allkirjastatud üksnes juhatuse liikme VL poolt. Pärast kohtu 01.juuni 2021.a puuduste kõrvaldamise määruses märgitud tähtaja möödumist ei ole kohtule kõikide juhatuse liikmete poolt allkirjastatud hagiavaldust esitatud. VL teatas, et OM ja RT ei anna hagiavalduse esitamiseks nõusolekut. Hageja määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.
3. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud. Kuigi Dagenhart OÜ (pankrotis) juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, on ka ühe juhatuse liikme poolt esitatud hagiavalduse menetlemine kohtus võimalik ja lubatav. Juhatuse liikmete ühise esindusõiguse nõue ei ole absoluutne. Nii on ühel ühise esindusõigusega äriühingu juhatuse liikmel õigus ja ka kohustus esitada äriühingu maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Antud asjas on sisuliselt sama olukord. Kuna Jüri Truuts täidab üksnes OM ja RT ülesandeid, eesmärgiga kahjustada kolmandat osanikku ja juhatuse liiget (VL) on selge, et ta peab oma tegevuse ja hagejale tekkinud/tekkiva kahju eest ka vastutama. Käesoleval juhul on tegemist äriühingu huvide kaitsmisega maksejõuetusmenetluses ning oma sisult ei erine antud asjas esitatud hagi pankrotiavaldusest.
4. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja hagejalt kostja kasuks välja mõista. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et PankrS § 13 lg 4 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada iga juhatuse liige sõltumata ühisest esindusõigusest. Hageja ükski hagi esitamise väidetav sisuline põhjendus ei kõrvaldaks esindusõiguse puudumist.
5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 2-21-7358 13. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et maakohus on võtnud hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 14.

§ 664

lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. 15.

§ 659

alusel koosmõjus

§ 639

lg-ga 1 kehtivad määruskaebuse esitamisele ja ringkonnakohtus menetlemisele esimese astme kohtu menetluse kohta käivad sätted. 16.

§ 637

lg 2 alusel ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

§ 338

lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt

§-s 336 sätestatule. 17.

§ 226

lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu.

§ 217

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.

1. Äriregistri B-kaardi andmetest nähtuvalt on hageja juhatus jätkuvalt kolmeliikmeline, koosnedes vaidlustatud määruse põhjendustes märgitud isikutest, ning osaühingut võivad kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liikmed ühiselt.
2. Eelnevast tulenevalt tuli maakohtu määrusele esitatav määruskaebus allkirjastada kas kõigi hageja juhatuse liikmete poolt ühiselt või kaebuse allkirjastanud juhatuse liikmel esitada teiste juhatuse liikmete volitused temale, millest nähtuks õigus esitada hageja nimel määruskaebus maakohtu 10.augusti 2021.a määrusele. Kaebusele ei ole teiste juhatuse liikmete volikirju lisatud, ka ei nähtu selle sisust, et neid antud oleks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et määruskaebus on allkirjastatud ainult juhatuse liikme VL poolt, ei vasta see sellel pädevate isikute allkirjade puudumise tõttu seaduses sätestatud vorminõuetele, mistõttu tulnuks maakohtul selle menetlusse võtmisest keelduda. Kuivõrd maakohus on määruskaebuse valesti menetlusse võtnud, tuleb see jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei saa määruskaebuse väiteid sisuliselt hinnata.
3. Ringkonnakohus märgib, et kaalus ka

§ 340

lg 1¹ alusel määruskaebuse käiguta jätmist ning sellel esinevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramist. See ei ole menetlusökonoomiliselt siiski mõttekas, arvestades, et hageja nimel hagi ja määruskaebuse esitanud juhatuse liige on väitnud, et teised juhatuse liikmed takistavad kostjalt kahju hüvitamise nõudmist. Väite õigsust eeldades ei ole kaebusel esinenud puudused ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldatavad ka täiendavat tähtaega määrates. 4 2-21-7358 Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus 21. Analoogia alusel

§ 168

lg-s 1 sätestatuga jäävad menetluskulud määruskaebuse läbivaatamata jätmise tõttu määruskaebuse esitaja kanda. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 ja §ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas kostja taotluse mõista hagejalt tema kasuks välja menetluskulud summas 1710,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
2. Taotluse kohaselt on kostjal olnud kaks lepingulist esindajat, kellele kulus kostja esindamiseks määruskaebusmenetluses kokku 9,4 tundi, keskmise tunnihinnaga 181,98 eurot (käibemaksuga) järgnevalt:

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

1. Kostja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt oli vajalik mitme lepingulise esindaja palkamine. Heas usus toimiv menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.novembri 2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist eriliselt keeruka tsiviilasjaga, arvestades, et ainsaks õiguslikuks vaidlusaluseks küsimuseks oli see, kas hageja nimel hagiavalduse allkirjastanud isik saab seda teha ilma teiste juhatuse liikmete vastavate tahteavaldusteta, 5 2-21-7358 arvestades, et hageja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Nimetatud põhjusel ei ole käesoleval juhul põhjendatud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine.
3. Taotlusest nähtuvalt on kostja lepinguliste esindajate keskmine tunnihind 181,98 eurot (koos käibemaksuga). Kohtupraktikas on erinevate tunnitasude suurusi peetud lubatavaks, kuid leitud samas ka seda, et ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 10,11).
4. Kostja taotluse lisas 1 toodud õigusabi toimingutest järelduvalt on kostja lepinguliste esindajate tunnitasud olnud 204 eurot (koos käibemaksuga) ja 222 eurot (koos käibemaksuga).
5. Arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu, asjaolu, et kostjal tuli vastata ainult hageja määruskaebusele, mis ei olnud õiguslikult ei keerukas ega ka mahukas dokument, menetlus on kestnud väga lühikest aega, kostja esitatud vastus on oma sisult samuti lühike ja õiguslikult lihtne ning asjas ei olnud vaja kohaldada välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku põhjendatud hinnaks 180 eurot (koos käibemaksuga).
6. Võttes arvesse määruskaebusmenetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15), peab ringkonnakohus määruskaebusega tutvumiseks ja selle analüüsiks, sellele vastuse koostamiseks ja sellega seoses menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 9,40 tunni asemel põhjendatuks ja vajalikuks ainult 2,5 tundi.
7. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 450 eurot (koos käibemaksuga) (2,5x180). Kostja taotlus jääb rahuldamata 1260,60 euro ulatuses (1710,60-450), samuti osas, milles ta soovib menetluskulude hagejalt välja mõistmist. Pankrotimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist reguleerivad

-i sätete suhtes pankrotiseaduses sätestatud erinormid. Menetluskulude hüvitamine toimub sõltuvalt pankrotivara suurusest pankrotiseaduse sätete alusel pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi ning seda on pädev tegema haldur (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.aprilli 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 12). 33. Arvestades, et kostja on esitanud

§ 177

lg 4 järgse taotluse, tuleb hagejal kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 34. Käesolev määrus on edasikaevatav

§ 178lg 1 ja § 643 lg 4 alusel koosmõjus §-iga 659.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6