Obsah (18)

§ 153§ 171§ 158§ 162§ 22§ 163§ 168§ 165§ 193§ 23§ 65§ 66§ 150§ 173§ 170§ 172§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7523 Tsiviilasi T Li pankrotim

§ 153lg 1 p 2 (tähtaegselt esitatud tunnustatud), nõuded: Nr.

Võlausaldaja Nõue (eurot) Jaotise % 1 OK Incure OÜ 3 759,99 47,96% 2 Holm Bank AS 680,35 8,68% 3 Swedbank AS 3 399,67 43,36% 7 840,01 100 KOKKU 2.2. III rahuldamisjärgus,

§ 153lg 1 p 3 (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud) nõue: Nr.

1 Võlausaldaja Omega Invest OÜ Nõue (eurot) Jaotise % 2 523,97 100% Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Vabastada Terje Eipre pankrotihalduri kohustustest T Li (pankrotis) pankrotimenetluses.
2. Jätta T Li (pankrotis) pankrotimenetluse kulud T Li (pankrotis) kanda.
3. Määrata pankrotihalduri Terje Eipre tasuks 1020 eurot koos käibemaksuga. 5.
4. Määrata T Li (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri Terje Eipre tasust 397 eurot ja lisanduv käibemaks 79,40 eurot (kokku 476,40 eurot), mis tasuda OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882) arveldusarvele EE231010220204462227 AS-is SEB Pank. 5.
5. Pankrotivara arvelt on haldur arvestanud tasu 256,40 eurot ja pankrotihalduri tasu puudujääv osa summas 287,20 eurot (sh käibemaks) tuleb T Lil tasuda pankrotihalduri büroole OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, büroo arveldusarve EE231010220204462227 AS-is SEB Pank.
6. Algatada T Li (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
7. Jätta T Li (pankrotis) pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku ja usaldusisiku kohustusi on selgitatud määruse põhiosas.
8. Kohustada T Lit (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast aruanne oma kohustuste täitmisest (usaldusisiku aruanne). Esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt
9. novembril
10. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12. Määrus saata haldurile ja võlgnikule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määruskaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. ASJAOLUD 2
13. Pärnu Maakohtu 12.06.2020 määrusega kuulutati välja T Li pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Terje Eipre. Kohus on võlgniku pankroti välja kuulutanud

§ 171

lg 11 alusel, kuna võlgnikul puudus vara, võlgnik esitas kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esinenud

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda.

1. Pankrotihaldur esitas 24.05.2021 kohtule parandustega jaotusettepaneku ja raugemisaruande tervikteksti. Jaotusettepanek pankrotimenetluses on kinnitatud 27.05.2021 kohtumäärusega.
2. Pankrotihaldur taotleb T Li pankrotimenetluse lõpetamist pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Halduri aruande kohaselt puuduvad pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt teha võlausaldajatele väljamakseid ning tasuda pankrotimenetluse kulusid ning pankrotimenetluse jätkamisel puudub sisuline otstarbekus, kuna pankrotivara laekumas ei ole. Halduri andmetel puudus pankrotimenetluse jooksul võlgnikul igasugune sissetulek töötasu näol. Võlgnikul on osaline töövõimetus. Võlgnik on olnud haige, aruande esitamise ajal lisaks lapseootel. Võlgnikule kuulub sissemakset tegemata asutatud osaühing XXXXXXXXXXXXXXXX Äriühingul turuväärtus puudub, äriühing ei tegutse ja äriühingul on maksuvõlg üle 5326 euro. Pankrotihaldur pole äriühingut varana käsitlenud. Võlgniku arvelduskonto algjääk oli 0,00 eurot. Menetluses on puudunud turuväärtusega pankrotivara. Krediidiasutustes võlgnikul raha deponeeritud ei ole. Panditud ja pantimata vara puudub. Võlgniku auto tagastamisest/müügist laekus pankrotivarasse 800,00 eurot. Ajutise halduri tasu katteks on antud riigilt menetlusabi summas 476,40 eurot koos käibemaksuga. Menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei ole halduri hinnangul vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Seega on pankrotimenetluses olnud rahalisi vahendeid kokku summas 1 276,40 eurot. Pankrotivara arvelt on välja makstud ajutise halduri tasu 1020 eurot (sh käibemaks). Massikohustused puuduvad pankrotimenetlused kulud moodustavad 2958,00 eurot, millest on kohtu poolt kinnitamata ja tasumata halduri tasu summas 1938,00 eurot. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervise halvenemine alates 2015 aasta suvest ning sellest tingitud töö kaotus. Võlgnik töötas 2019 aastal võimete piires nii kaua kuni võimalik. Töötasu vähenedes ei tulnud ta enam võlgnevuste tasumisega toime. Pankrotimenetluses on tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 10 363,98 eurot (teises järgus kolm võlausaldajat nõuete summaga 7840,01 eurot ja kolmandas järgus üks võlausaldaja nõudega 2523,97 eurot). Jaotiste alusel väljamakseteks pankrotimenetluses vahendid puuduvad. Haldur palub vabastada end pankrotihalduri kohustustest ja määrata pankrotihalduri tasuks 1938 eurot (sealhulgas käibemaks). Haldur taotleb pankrotihalduri tasu osa, mida ei saa hüvitada pankrotivara arvel välja mõistmist võlgnikult. Alternatiivselt halduri tasu hüvitamist menetlusabi korras riigivahendite arvelt ning ülejääva osa väljamõistmist võlgnikult. Taotluse kohaselt on pankrotihalduri töömaht 19 tundi, töötunni hinnaga 85 eurot, millele lisandub käibemaks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine
3. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab 3 sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 5. Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Pankrotimenetluses on puudunud realiseeritav vara. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kohtu kontrollitud andmetel on 24.08.2020 kohtumäärusega lõpetatud võlgnikule kuulunud äriühing XXXXXXXXX pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, määrus on jõustunud. Võlgnik menetluse kestel töötasu saanud ei ole ja pankrotivara laekumas ei ole. Menetluses on tehtud väljamakse üksnes ajutise halduri tasu katteks. Võlgniku pankrotimenetlus tuleb seega lõpetada raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

6. Kohus ei pidanud käesolevas pankrotimenetluses pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

§ 158

lg 6 sätestatud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramist otstarbekaks. Seda põhjusel, et pankrotihalduri taotlusest nähtuvalt on haldur teinud toimingud, mida vastavalt asjaoludele käesolevas pankrotimenetluses teha on võimalik ning juba võlgniku pankroti väljakuulutamisel oli ilmne, et võlgnikul puuduvad tõenäoliselt vahendid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid. Võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, s.o olukorras, milles juba enne pankroti väljakuulutamist oli alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul vara ja vahendite puudumisel ei olnud võimalik pankrotimenetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldada ja nõuded teiste isikute vastu puuduvad. Lisaks pankrotimenetluse jätkamise perspektiivitusele on deposiidi laekumine kohtu hinnangul ka ebatõenäoline. Üksi võlausaldajatest ei ole pärast nõudeavalduste esitamist pankrotimenetlusest osa võtnud ja pankrotihaldur on märkinud, et temale võlausaldajaid, kes oleks valmis kulutuste katteks deposiiti raha tasuma, teada ei ole. 7. Vastavalt

§ 163

lg 4 märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud 9. Kuivõrd pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldab kohus

§ 193

lg 5 järgi halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661, § 127 lõike 1 ja Ts

MS § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021. 10.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lisaks tasule on halduril tulenevalt

§ 66

lg 1 õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja 4

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

11. Pankrotihaldur on esitanud kohtule vastavalt

23 lg 2 tööaja arvestuse andmed. Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei taotle. Haldur taotleb tasu määramist 19 tunni töö eest tasuga 85 eurot tund summas 1615 eurot, millele lisandub käibemaks 323 eurot. Tööülesannete täitmiseks kulunud aja aruande kohaselt on pankrotihaldur teinud tööd järgnevalt: võlausaldajatele nõudeavalduste esitamiseks teadete saatmiseks 0,5 tundi; võlausaldajate nõudeavaldustega tutvumiseks ja häälte määramiseks 2,5 tundi; võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamiseks, dokumentide koostamiseks, protokolli koostamiseks jms 2 tundi, osalemiseks I üldkoosolekul läks 0,5 tundi, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamiseks, nõudeavalduste läbivaatamiseks ning suhtluseks 3 tundi; nõuete kaitsmise koosolekul osalemiseks, protokolli vormistamiseks, dokumentide ja kaaskirja edastamiseks kohtule 1,5 tundi, võlgniku arvelduskontode väljavõtete kontrollimiseks, päringute tegemiseks ja saatmiseks, võlgnikuga pidevaks suhtluseks e-posti ja telefoni teel, võlgniku saadetud materjalidega tutvumiseks, vara realiseerimiseks jm 4 tundi; jaotusettepaneku koos raugemisaruandega koostamiseks, võlgniku dokumentide kontrollimiseks/suhtluseks ja esitamiseks kohtule 5 tundi.

1. Kohus leiab, et pankrotimenetluse toimingute ajaline maht on veidi üle paisutatud. Tegu on füüsilise isiku pankrotimenetlusega, milles pankrotivara (v.a omandireservatsiooniga sõiduki kokkuleppel tagastamisel saadud 800 eurot) on puudunud algusest peale. Kokkulepe sõiduki tagastamiseks oli ajutise halduri aruande kohaselt olemas juba enne pankroti väljakuulutamist ning haldur sellega üksnes nõustunud kui mõistlikuga. Läbi pankrotimenetluse ei ole võlgnikul olnud töötasu ega ole pankrotihaldur teinud toiminguid vara realiseerimiseks. Kuna võlgnik pole menetluse jooksul töötasu saanud, ei ole haldur pidanud tegelema ka töötasust summade eraldamisega pankrotivara hulka. Pankrotihalduri tasuarvestuse kohaselt on võlausaldajate esimese koosoleku eelselt nõudeavalduste läbivaatamiseks ja häälte määramiseks läinud halduril 2,5 tundi ning nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamiseks (nõudeavalduste läbivaatamine ja suhtlus) 3 tundi. Võlausaldajate esimese koosoleku protokolli kohaselt olid koosoleku toimumise ajaks nõudeavaldused esitanud 2 võlausaldajat, nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt esitati nõudeavaldusi kokku
2. Pankrotitoimkonda ei moodustatud ja koosolekutest ei ole ükski võlausaldaja osa võtnud. Kõik neli pankrotimenetluse võlausaldajat on professionaalsed laenuandjad, kelle nõudeavalduste läbivaatamine või suhtlus nendega ei saanud olla pankrotihaldurile eriliselt töömahukas. Eeldades, et pankrotihalduri suhtlus füüsilisest isikust võlgnikuga on olnud ajamahukas, peab kohus pankrotihalduri põhjendatud ajakuluks pankrotimenetluses 10 töötundi. Pankrotihalduri tunnitasu 85 eurot on mõistlik ega ületa

§ 23lg 3 sätestatud piirmäära.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri tasuks 850 eurot. Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb (

§ 65lg 1).

Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb on käibemaksukohustuslane ja

§ 65

lg 11 tulenevalt lisandub seega halduri tasule käibemaks 170 eurot ja büroole välja maksmisele kuulub 1020 eurot. 13.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri ja pankrotihalduri tasud kokku 2040 eurot (

§ 150lg 1 p 2, 3).

12.06.2020 määrusega määras kohus kindlaks ajutise halduri tasu 1020 eurot, mõistis selle võlgnikult välja ja andis võlgnikule ajutise halduri tasu kandmiseks menetlusabi 476,40 eurot (sh käibemaks). Aruandest nähtuvalt on pankroti haldur arvestanud, et pankrotivara arvelt on pärast ajutise halduri tasuvälja maksmist võimalik hüvitada pankrotihalduri tasu 256,40 eurot (800+476,40-1020). 5 14. Et võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja ja millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotivara arvelt ja riigi vahenditest hüvitatavat summat ületavas osas tuleb pankrotihalduri tasu tasuda võlgnikul. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine 15.

169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 171

lg 1 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Samuti ei ole halduril vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele. Seega tuleb algatada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 16.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandest nähtuvalt võlausaldajad ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur toetab võlgniku taotlust määrata võlgnik usaldusisiku kohustusi täitma. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Isik, kelle usaldusisikuks määramist kohtul oleks võimalik kaaluda, seega ka kaasnevate kulutuste põhjendatust hinnata puudub ning kohtu hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi täita. Seega peab kohus põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 17. Kohus selgitab järgnevalt võlgnikule võlgniku ja usaldusisiku kohustusi tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. 17.1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

17.2. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

17.3. Võlgnikul usaldusisiku ülesannetes tuleb pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt määruse resolutsioonis märgitud jaotistele (

§ 172lg 2).

Võlgnikul tuleb teha väljamaksed II rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajatele. III 6 rahuldamisjärgu võlausaldajale toimub väljamaksete tegemine juhul, kui II järgu nõuded saavad kohustustest vabastamise menetluses rahuldatud. 17.4. Võlgnikul tuleb eraldada oma sissetulekutest osa väljamakseteks võlausaldajatele, arvestades järgnevat: • Võlgnik ei pea sissetulekust võlausaldajatele väljamakseteks eraldama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

• Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõike 1 tulenevalt ei arestita, seega ei pea võlgnik väljamakseteks eraldama sissetulekust osa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, või vastavalt osa nädala või päeva sissetulekust. • Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS §132 lg 2). • TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa pöörata sissenõuet. Nendeks on: riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. • Lisaks jääb võlgnikule 25% tulust, mis jääb üle pärast väljamakseteks mitteeraldatava tulu mahaarvamist sissetulekust ja 75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele (

§ 173lg 4).

• Kuivõrd tulu, millest osa tuleb võlgnikul eraldada väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, arvestatakse igakuiselt, tuleb võlgnikul iga konkreetse kuu sissetuleku osas vaadata, milline summa sellest kuuluks võlausaldajatele väljamaksmisele. Näide võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamise kohta: Võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 194,66 euro (1/3 584 eurost) võrra. 1000-584-194,66=221,34 eurot, millest 25% (55,34 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (166 eurot) kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. • Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud väljamakseteks eraldama poole (

§ 173lg 6).

18.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus ja kohustus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnikku esitama kohtule aruande üks kord aastas. Kohus lisab määrusele aruande vormi ja sissetulekust väljamakseteks eraldatava osa arvestamist hõlbustava tabeli. Igakordse aruandeperioodi kohta tuleb võlgnikul täidetud tabel lisada aruandele. Esimene 7 aruanne tuleb kohtule esitada

1. novembril
2. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
3. Kohus selgitab, et kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse (

§ 175lg 1).

Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175

lg 1¹).

§ 173

nimetatud kohustuste süülise rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata ka enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8