Obsah (7)

§ 442§ 187§ 129§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL õigeksvõtul põhinevalt Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6551 Tsiviilasi L.

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 27.04.2021 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista elatise katteks 200 eurot kuus alates 27.04.

1. Hagi kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamist toetanud ja kohtuvälised läbirääkimised tulemusi andnud ei ole. Suulises menetluses kinnitab, et kostja on alates augustist 2021 nõuetekohaselt tasunud 200 eurot kuus ning nõustub, et perioodi 27.04.-31.07.2021 tasumata jäänud aja eest võib kostja maksta ka nn osamaksetena. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud kuid suulises menetluses istungil võtab hagi õigeks, kinnitab, et ka tasumata jäänud perioodi eest võla ära maksmiseks ei ole tal osamakseid vaja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostja ei ela hagejaga koos ning seega ei osale kostja vahetult ka hageja ülalpidamisel. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole hagile nõutud kirjalikku vastust esitanud, kuid on seda teinud suuliselt istungil. Hagimaterjal ja istungikutse on kätte toimetatud teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 07.09.
2. Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus ühe lapse kohta Hageja on hagis taotlenud sellest väiksema summana 200 euro väljamõistmist kuus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud elatishagi rahuldada hageja kasuks kostjalt elatise väljamõistmisega alates 27.04.2021 summas 200 eurot kuus. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et

§ 442lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind.

Juhindudes

§ 129lõikest 2 on elatise nõude hagihind (200 x 9 =) 1800 eurot.

2 Kostjale selgituseks: tegemist ei ole summaga, mida kostjal (lisaks) maksta tuleks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust esitanud.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 3