Tsiviilasi nr 2-21-113058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2021, Tartu Kohtumaja, Kalev

) § 475 sätestab kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumise, mille lõike 2 kohaselt kui kindlustuslepingust tulenevast nõudest on kindlustusandjale teatatud, peatub aegumistähtaja kulgemine kindlustusandja poolt selle nõude kohta tehtud otsuse kättesaamiseni kindlustusvõtja poolt. Sel juhul aegub nõue siiski kümne aasta möödumisel kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Hageja on seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväited 2. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist selle tõendamatuse tõttu, kuid on ka seisukohal, et hageja nõue on aegunud liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 59 lg 3 alusel, mille tõttu esitab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse ja automaatsele liikluskindlustusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. LKindlS erisus aegumise on see, et tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest arvates.

§ 475tuleks kohaldamisele siis kui LKindl

S-ga oleks reguleerimata aegumine. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3
2. lause kohaselt kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, mistõttu see tuleb jätta rahuldamata.
3. Kostja tekitas liiklusavarii põhjustajana kahju XX.XX.XXXX, mis on tõendatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) 26.01.2015 väljamakseotsusega summas 5 500 eurot ja teatega toimunud liiklusõnnetusest. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit 6 325 euro suuruse nõude kujunemise ja selle tekkimise aluse kohta nõude loovutajal, kes ei ole LKF, kuid kohus ei pea täiendavate tõendite kogumist vajalikuks menetluskulude säästmise eesmärgil.

§ 475

lg 2 kohaselt kui kindlustuslepingust tulenevast nõudest on kindlustusandjale teatatud, peatub aegumistähtaja kulgemine kindlustusandja poolt selle nõude kohta tehtud otsuse kättesaamiseni kindlustusvõtja poolt. Sel juhul aegub nõue siiski kümne aasta möödumisel 2 kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Kohus on seisukohal, et hageja poolt viidatud säte reguleerib kindlustusvõtja nõudeõiguse aegumist kindlustusandja vastu. Selle sätte alusel võis peatuda kindlustusvõtja M. U. nõudeõigus kindlustusandja vastu perioodiks 11.01.2015 kuni 27.01.

2. LKindlS § 52 esimese lause kohaselt on kindlustusandjal või fondil õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. LKindlS § 59 lg 3 kohaselt käesolevas jaos sätestatud tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on kolm aastat kahju hüvitamisest arvates. Tegemist on erinormiga, mistõttu ei kohaldu ei tsiviilseadustiku üldosa seaduses ega võlaõigusseaduses sätestatud võimalikud aegumistähtajad (TsÜS § 149 esimene lause). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema nõue põhineb hiljem kui 27.01.2015 toimunud väljamaksel kindlustusvõtjale. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja avaldusega kohtusse pöördunud 5.05.2021, so enam kui kuus aastat pärast LKF-i poolt tehtud kahjuhüvitise väljamakset.

§ 492

lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

§ 164

lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Kohtu hinnangul ei oma aegumise seisukohalt tähendust tagasinõudeõiguse tekkimine Lätis registreeritud äriühingul ega selle nõude loovutamine hagejale. Hageja nõue on aegunud. Põhinõude aegumise tõttu on alusetu hageja kahjuhüvitusnõue inkassofirmale makstud väidetava tasu osas, mille kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud kanda hagejal.
4. Kostja menetluskulu on õigusabi kulu kahe tunni eest hinnaga 120 eurot tund, kokku 240 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Võttes arvesse kostja kirjaliku vastuse mahtu, siis ei ole märgitud ajakulu ja tunnitasu suurus põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulude suurus on põhjendatud. Hageja on esitanud menetluses kantud õigusabi kulude kohta tõendi, mille kohaselt hageja õigusabi kulud on olnud 500 eurot hinnaga 100 eurot tund ilma käibemaksuta, seega 5 tunni eest. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabi ajakulu on proportsionaalne ja tasumäär võrreldav hageja esindaja (mõlemad esindajad on juristid, mitte advokaadid) tasuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3