MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1001 Haldusasi Saareaare OÜ kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 07.04.

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Ka kaebuses kaebaja tahet tõlgendades ei ole võimalik jõuda nõudeni, mille kohtulikuks menetlemiseks oleks kaebajal kaebeõigus. 3. Kaebaja on taotlenud, et kohus keelaks vastustajal tugineda Lautri kinnistu osas muuli, akvatooriumi ja aerukuuri olemasolule. Vastustaja, Saaremaa vald menetleb hetkel üldplaneeringut. Keela1

(4)miskaebus on lubatav üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (

§ 45lg 1). Plan

S § 94 kohaselt on igal isikul õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega saab kaebaja pöörduda pärast üldplaneeringu kehtestamist kohtusse nii oma subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusega. Kaebeõigust ei anna ka see, et kohtusse pöördumine pärast haldusakti andmist võib olla kaebaja hinnangul koormavam kui enne üldplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kehtestamisel on vastustajal väga lai kaalutlusõigus, kuhu kohus sekkub üksnes erandlikel juhtudel. Eriti ettevaatlik tuleb olla kaalutlusõigusesse sekkumisel enne haldusakti andmist, sest nii asuks kohtuvõim teostama täitevvõimu viimase asemel, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Kohtule ei nähtu keelamiskaebuse osas, et hetkel oleks tõsikindlalt põhjust arvata, et vastustaja kehtestab kaebaja õiguseid rikkuva üldplaneeringu. Nagu vald on ka 12.10.2020 kirjas selgitanud, siis vald kaalub edaspidi avalikult kasutatava tee ja lautrikoha ning sadama planeerimisel erinevaid seisukohti. Seega ei ole kaebaja õiguste riive hetkel ettenähtav. 4. Kaebaja taotlust vastustaja keelamiseks tugineda kindlatele asjaoludele, saaks käsitleda ka menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebusena. Mh saaks menetlustoiminguna käsitleda Saaremaa valla 12.10.2020 kirja nr 5-2/4045-2, kust nähtub valla tuginemine ehitisregistri andmetele (p 1). Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (

§ 45lg 3).

Asjaolu, et vald võib haldusmenetluse käigus anda asjaoludele teistsuguse hinnangu või tõlgendada õigust teistmoodi, kui kaebaja õigeks peab, ei tähenda, et sellega on vältimatult tingitud kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine. Vastustaja 12.10.2020 kirja ei saa tõlgendada vaatamata kirja vormile haldusaktina, millel oleks regulatiivne toime. Kohtule ei nähtu kaebajaga toimunud kirjavahetusest, et planeerimismenetlus rikuks muul viisil kaebaja mittemenetluslikke õiguseid.

Kaebaja on taotlenud ka ehitisregistris ebaõigete andmete parandamist, s.o sisuliselt muuli, akvatooriumi ja aerukuuri olemasolu kohta andmete kustutamist. Ehitisregistrisse on kantud akvatoorium (kood 221283100) ja muul (kood 221283090). Mõlema esmaseks kasutusajaks on märgitud
aasta. Vastavate andmete ehitamise teatis on esitatud 11.04.
Kaebaja ei taotle olemasoleva faktilise olukorra muutmist, s.o akvatooriumi kuju muutmist, lahesopi täitmist mullaga või muuli lammutamist. Seega ei ole eesmärgipärane soovitada kaebajale ka ehitusjärelevalve tegemist, sest kaebusest ei nähtu, et olemasolev faktiline olukord, s.o väike laht (akvatoorium) ja maanina (muul) kaebaja õiguseid rikuks. Kuna kaebaja on nt haldusasjas nr 3-19-1448 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2021 otsus) avaldanud soovi Lautri kinnistul olevat lautrikohta kasutada, siis saab eeldada, et kaebaja soovib lahesopi ja maanina jätkuvat olemasolu. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja ei tugineks ehitisregistri andmetele üldplaneeringu menetluse raames Lautri kinnistule sadama ettenägemisel. Ehitisregistri andmed ei muuda sadama rajamist kohustuslikuks ega ole ka nende eelduseks. Nagu kaebaja on ise leidnud, soovitakse sadama rajamist olemasoleva faktilisele olukorrale tuginedes. Faktiline olukord ehitisregistri andmete parandamisel ei muutu; sh ei nähtu kaebaja tahet seda faktilist olukorda looduses muuta. 2

(4)Üldplaneeringuga võib otsustada kinnistule sadama võimaliku asukoha ka siis, kui ehitisregistris puuduksid andmed akvatooriumi või muuli olemasolu kohta või kui ka faktiliselt akvatooriumi või muuli polegi ja need tuleks alles rajada. Samuti võib vald keelduda sadama asukoha määramisest üldplaneeringuga, kui faktiliselt või ehitisregistrisse kantuna on akvatoorium või muul olemas. Sadama rajamine ei saa seega sõltuda üksnes ehitisregistri andmetest, vaid tegelikult olukorrast ning kinnistu omanike ja ümbritseva kogukonna huvide kaalumisest. Seega ei võimalda toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguseid kaitsta ega sadama üldplaneeringus kindlaksmääramist välistada. Akvatooriumi, muuli ega aerukuuri olemasolu ei ole loogilises seoses kallasrajale juurdepääsuga (KeÜS § 38). Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga (KeÜS § 39 lg 3) ning kaebajal on võimalik oma õiguseid kaitsta üldplaneeringu menetluses. Ka siis, kui sadama asukohta ei määrata planeeringus, peab sadama kohustusliku elemendi, akvatooriumi otsustama Vabariigi Valitsus ning vajalik on vallavolikogu kooskõlastus (SadS § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 2). Seega ei mõjuta ka arengukavas potentsiaalse sadamana äramärkimine seda, et sadam tegelikult ka rajataks Sealjuures ei ole arengukava haldusaktiks, millega otsustataks kaebaja õiguste või kohustuste üle. Kohus kordab, et kaebusest nähtub kaebaja tahe sama kinnistut paatide veeskamiseks kasutada. Ehitisregistri andmete õigsuse tagamine on avaliku võimu ülesanne. Riigikohus on möönnud isiku õigust vaidlustada tema kinnistu kohta käivaid ehitisregistri andmeid (26.03.2019 otsus nr 3-1452261, 11.11.2002 otsus nr 3-3-1-59-02, 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15), sh kui ehitisregistri valeandmed võivad kaudselt tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi või kui õigusliku tähenduseta vale info võib raskendada näiteks kinnistu mõttelise osa kasutamist ja käsutamist. Käesolevas asjas ei ole tegemist kirjeldatud olukorraga. Sealjuures ei ole kaebajal õigust pöörduda kohtusse avalikkuse kaitseks, et ehitisregistris oleksid kaebajale mittekuuluva kinnistu kohta õiged andmed, sest kaebaja on õigus pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Käesolevas asjas ehitusregistrisse kantud akvatoorium ei oma õiguslikku tähendust sadamaseaduse mõttes ning sellega ei ole loodud sadamat sadamaseaduse mõttes. 6. Kaebaja on taotlenud ka aerukuuri osas andmete parandamist. Ehitisregistri kohaselt (hoone nr 120818716) on aerukuuri kohta esitatud 20.04.2017 ehitusteatis ning 26.04.2017 ehitamise alustamise teatis. Ehitisregistrist nähtub ehitusteatise vaatest, et faktiliselt on ehitusteatis nr 1711201/05723 esitatud, sh ka erinevad plaanid failidena (vt juurdevõetud väljavõtted). Kui faktiliselt on ehitusteatis esitatud, ei kajasta ehitisregister ka valeandmeid. Ehitisregister kajastab erinevaid dokumente, sh ka dokumente, mille alusel hiljem tegelikult ehitamist ei alustatud. Ehitisteatise esitajal või ehitusloa saanul ei ole reeglina kohustust talle antud õigust ka realiseerida. Seega ei ole võimalik andmeid, mis on faktiliselt ehitusteatise esitamise kohta õiged, ka parandada. Kaebaja eesmärgiks võib olla ehitustegevuse ärahoidmine. Kaebaja ei ole väitnud, et aerukuur rikuks tema subjektiivseid õiguseid ehk et sellega kaasneks mistahes negatiivseid riiveid kaebaja kinnistule või kaebaja elutegevusele (müra, lärm, ehitustegevus, lõhn, vaate vähenemine, päikese varjamine, tuleohtlikkus vms). Kaebaja väited on seotud üksnes võimaliku tulevikus rajatava sadamaga kaasnevate riivetega, sj ei ole sadama rajamist ühegi haldusakti, sh üldplaneeringuga otsustatudki. Aerukuur ei takista ka juurdepääsu kallasrajale või vähemalt kaebaja ei väida seda. Riigikohus on ka analoogses asjas selgitanud, et ehitusteatisele vastamata jätmisel, saab naaber esmalt pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ehitusjärelevalve taotlusega ning seejärel järelevalvest keeldumise korral kohtusse (Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152 p 10). Kaebaja on tuginenud ka sellele, et aerukuuri ehitamine võib olla vastuolus ranna ja kalda ehituskeeluvööndiga (LKS § 38). Kaebaja ei selgita, kas ja kuidas ehituskeeluvööndi riive rikub kaebaja õiguseid. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd on oma olemuselt avalik-õiguslik piirang, mille eesmärgiks tuleb lugeda looduse kaitsmine, s.h mitmekesisuse, looduslike elupaikade, esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine (LKS § 1). Seega tegemist ei ole keeluga, 3

(4)mis seataks naabrite subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse avaliku huvi, sh looduskeskkonna kaitseks (

§ 44lg 2).

Sealjuures ei nähtu, et Lautri kinnistul oleks ehituskeeluvöönd või kallasrada kehtestatud kaebaja õiguste kaitseks Saadu (kaebajale kuuluva) kinnistu detailplaneeringuga. Kaebuse 04.06.2021 täienduse lisa 1 kohaselt oli planeeringualaks üksnes Saadu kinnistu ning seega selle detailplaneeringuga ei otsustatud Lautri kinnistu ehitusõiguse üle. Kohus märgib täiendavalt, et ehitusteatise õiguslik toime toiminguna on eelduslikult tänaseks ammendunud. EhS § 37 kohaselt võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Tegemist on ehitusloa kehtivusest erineva normiga, kus ehitusloa kehtivus sõltub mh ka ehitamisega alustamisest. EhS seletuskirjas on selgitatud, et ajaline piiritlemine on vajalik, sest ehitise asukohast tulenevad avalik-õiguslikud piirangud võivad muutuda, mistõttu ehitise ehitamine ei pruugi enam olla lubatav. Kuna ehitusteatise esitamine ei ole taotlejale eriti koormav ning see on lõivuvaba, siis on põhjendatud, et pärast kahe aasta möödumist esitataks see uuesti. Sätet on veel täiendatud, et kaheaastane periood hakkab kulgema teatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest. Eeltoodust tuleneb, et kaheaastane periood ehitamiseks hakkab kulgema ehitusteatise esitamisest ning käesolevaks ajaks on ehitisteatisest tulenev ehitamise õigus juba lõppenud. Kui ehitustegevus jätkub, on kaebajal võimalik taotleda ehitusjärelevalve algatamist. Aerukuuri ehitusteatise mõju osas üldplaneeringuga sadama asukoha määramisele jääb kohus eelnevas punktis käsitletu juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale