Obsah (5)

§ 75§ 121§ 74§ 76§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2433 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaal

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Qve Jõgeda peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Qve Jõgedal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Qve Jõgedat otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest. 7. Keelata

§ 75

lg 2 p 7 alusel Qve Jõgedal käitumiskontrolli ajal suhtlemine nii alkoholi liigtarvitavate isikutega kui ka kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a pereliikmed. 8. Kohustada

§ 75

lg 2 p 9 alusel Qve Jõgedat alluma elektroonilisele valvele 3 (kolme) kuu jooksul. Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Qve Jõgeda keha külge.

1. Jätta määratud kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 29.04.
3. a otsusega tunnistati Qve Jõgeda süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 2-aastase vangistusega.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Q.

Jõgeda ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest.

Kohtuotsus jõustus 15.05.

2. Tartu Maakohtu 11.12.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel Q. Jõgedale mõistetud karistus täitmisele ja Q. Jõgeda saadeti vanglasse karistust kandma 2 aastaks. Kohus tuvastas, et Q. Jõgeda rikkus 02.11.2020 ja 01.12.2020 alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 16.02.2021, Q. Jõgeda ilmus vanglasse karistust kandma 15.03.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 15.03.
5. Tartu Vangla esitas 05.11.2021 Tartu Maakohtule Q. Jõgeda vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta Q. Jõgeda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
6. Q. Jõgedat on kriminaalkorras karistatud 6 korda (millest 4 karistust on kustunud) ja ta kannab vangistust
7. korda. Varem on Q. Jõgedat karistatud 2 korda surnu mälestuse teotamise/rüüstamise eest, 1 kord mootorsõiduki ärandamise eest grupis, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja 2 korda kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab Q. Jõgeda vangistust samuti kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodustegurid on sõltuvusprobleemid ning ajendid on puudulik probleemide lahendamine ja impulsiivsus. 2 3.
8. Q. Jõgeda viibib vanglas alates 15.03.2021, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja ta töötab kohusetundlikult. Q. Jõgeda alustas õpinguid puidupingioperaatori kutse omandamiseks, kuid katkestas õpingud uneprobleemide tõttu. Ta oli väga hea õpilane. Q. Jõgeda alustas 14.09.2021 osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja on motiveeritud programmis osalema. Q. Jõgeda on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja füüsilise vägivalla kasutamises, kusjuures ta võib tekitada ka kergemaid kehavigastusi. Oht on kõige suurem, kui Q. Jõgeda kuritarvitab seltskonnas alkoholi, tekib konfliktisituatsioon ja ta lahendab probleeme impulsiivselt, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Q. Jõgeda on teiste poolt mõjutatav. 3.
9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest Q. Jõgedal on kriminaalkorras karistatud sõpru, kellega ta suhtleb ja kellega ta on toime pannud kuritegusid. Grupis toime pandud kuriteod näitavad, et Q. Jõgeda on sõprade poolt mõjutatav. Ta teeb riskeerivaid otsuseid, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja seab oma heaolu esikohale. Q. Jõgeda lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, elukaaslane ja kolm last. Elukaaslase sõnul suhtlevad nad Q. Jõgedaga telefonitsi mitu korda päevas. Rahapuuduse tõttu pole elukaaslane Q. Jõgedat vanglas külastanud. 3.
10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest Q. Jõgeda on alkoholijoobes olles pannud korduvalt toime väär- ja kuritegusid, sealhulgas on kõik vägivallakuriteod toime pandud alkoholijoobes olles. Praegu kannab Q. Jõgeda vangistust, sest ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja muutus alkoholi tarvitatuna vägivaldseks. Q. Jõgeda alustas enda sõnul alkoholi tarvitamist 15-aastaselt ja 18-19-aastaselt alkoholikogused suurenesid. Q. Jõgeda ei oska öelda tarvitatud alkoholikogust, sest alkoholi tarvitati ohtralt ja joobes olles ei pandud enam tähele, kui palju alkoholi tarvitati. Q. Jõgeda sõnul joob ta õhtuti peale tööd õlut ja nädalavahetustel koos sõpradega kangemat alkoholi. Alkoholikogust ei oska öelda. Q. Jõgeda läbis
11. a sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja
12. a läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid jätkas vaatamata sellele alkoholi tarvitamist ja vägivaldset käitumist. Samuti oli Q. Jõgedal ka varem elukoht, toetav lähivõrgustik ja võimalus asuda tööle, kuid nendestki ei piisanud, et Q. Jõgeda hoiduks õigusvastasest käitumisest. Arvestades eelnevat, puudub kriminaalhooldusametnikul kindlus, et Q. Jõgeda on teinud oma rikkumistest järeldusi ning on valmis alluma käitumiskontrolli nõuetele, lisakohustustele ja elektroonilisele valvele, mille puhul on piiranguid ja kohustusi tavalisest oluliselt rohkem. Uue kuriteo risk on eelkõige seoses alkoholi tarvitamisega, suutmatusega konfliktiolukordi rahumeelselt lahendada ja vägivaldset käitumist aktsepteerivate hoiakutega. Vangistuse ajal on Q. Jõgeda alustanud uuesti osalemist sotsisaalprogrammis „Eluviisitreening“. 3.
13. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest Q. Jõgeda on pannud toime 3 vägivallakuritegu, tunnistab, et ta ei suuda mõnikord oma tundeid ja emotsioone kontrollida ning et sellele aitab kaasa alkoholi kuritarvitamine. Q. Jõgeda käitub alkoholijoobes olles impulsiivselt ja satub kergesti konfliktidesse. Ta tunnistab oma tegusid, kuid ei õpi vigadest. Kuigi Q. Jõgedal on pere ja elukoht, jätkab ta alkoholi kuritarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Q. Jõgedal on eesmärgid ja tal on võimalus elada seadusekuulekalt, kui tal oleks tahtejõudu muuta oma käitumist. 3.
14. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduvad kuri- ja väärteod näitavad, et Q. Jõgedal on tekkinud kuritegelikud hoiakud. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja grupis. Q. Jõgeda teeb ametnikega koostööd ainult nii palju, kui see on tema huvides. Praegu viibib Q. Jõgeda vanglas, sest ta rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid kuni mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Vanglas on Q. Jõgeda käitumine stabiilsem. Ta hoiab rohkem 3 omaette, osaleb sotsiaalprogrammis ja töötab vastavalt vangla vajadusele. Q. Jõgeda väidab, et ta toetab ühiskondlikke väärtushinnanguid, kuid on samas neid pidevalt eiranud. Q. Jõgeda motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on rohkem väline, sest ta kordab oma vigu ja paneb toime uusi kuritegusid. 3.
15. Seoses Q. Jõgeda eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. Seoses töö ja majandusliku toimetulekuga esineb risk, kuid ohtlikkust pole. Q. Jõgeda elas enne vangistust Savi talus Suurküla külas Põlva vallas Põlva maakonnas ja vanglast vabanemise korral on tal võimalik sinna elama naasta. Praegu elavad seal Q. Jõgeda elukaaslane ja 3 last. Q. Jõgeda elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid vajaliku mobiililevi piiratus võib tekitada probleeme. Q. Jõgeda on enamasti töötanud mitteametlikult, tal on 7 klassi haridust ja tööoskused on minimaalsed, mistõttu on tal raske leida ametlikku töökohta. Samuti on Q. Jõgedal suures summas tasumata nõudeid. Vanglast vabanemise korral on tal võimalik asuda metsatöödele xxxxxxxxxx-s. 3.
16. Juhul, kui kohus otsustab Q. Jõgeda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Q. Jõgedale katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni, s.o kuni 15.03.
17. Samuti kohaldada Q. Jõgeda suhtes elektroonilist valvet 3 kuuks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel panna Q.

Jõgedale täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ja suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega ning asuda tööle kokku lepitud töökohal või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi Q. Jõgeda tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta Q. Jõgeda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
2. Q. Jõgeda ütles kohtuistungil, et ta soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Tal on 3 last ̶ 7-aastane, 4-aastane ja 4-kuune ̶ ning ta pole noorimat last näinud, sest elukaaslasel pole olnud rahapuuduse tõttu võimalik teda vanglas külastada. Q. Jõgeda on saanud vanglas asjade üle järele mõelda, peab nüüd peret rohkem tähtsaks ning soovib olla pigem kodus perega, mitte ringi käia ja probleeme tekitada. Talvel on perel raske hakkama saada, sest elukaaslane ei jõua kõigega hakkama saada. Kodus on vaja lund rookida, katus laseb läbi ja elektrisüsteem on vaja välja vahetada. Q. Jõgeda ei nõustu kõigega, mida kinnipeetava iseloomustuses märgitakse. Seal öeldakse, et Q. Jõgeda pole ametlikult töötanud ega soovi makse maksta, ning on välja toodud Q. Jõgeda viimane töökoht, kuid pärast seda on Q. Jõgeda tegelikult töötanud ametlikult veel 4-s firmas. Ta töötas Soomes ja firma võttis 10% palgast maha trahvide kattseks. Samuti on Q. Jõgedal võlgnevusi ca 5000 eurot. Ta on nõuete tasumisest huvitatud ja on uurinud, kas ta saab pensionifondi välja võtta. Agressiivsus ja ohtlikkus on ka natuke ülepaisutatud ̶ see asi pole nii hull. Q. Jõgeda pani toime tema süüditunnistamise aluseks olnud kuriteo, sest purjus peaga tekkisid erimeelsused, ta hakkas kannatanuga vaidlema, kannatanu lõi teda ja tema lõi kannatanut. See, kuidas alkohol mõjutab Q. Jõgeda käitumist, sõltub asjaoludest. Kui Q. Jõgeda käib psühhiaatri juures ja võtab rohtusid, siis on enam-vähem. Tal on komme, et kui ta teeb tööd, siis ta ei puhka ja kogub kõik jama enda sisse. Kui ta võtab napsu ja keegi tuleb torkima või astub saba peale, ütleb Q. Jõgeda halvasti ja kui teise inimese poolt tuleb rünnak, saab Q. Jõgeda karistada. Q. Jõgeda käis enne vangistust psühhiaatri juures üks või kaks korda aastas ja siis pandi ravikuur peale. Ta võttis üldjuhul ravimeid arsti ettekirjutuse järgi, kuid mõnikord jäi vahele, kui tableti võtmine kippus meelest minema. Kuigi Q. Jõgeda teadis, kuidas alkohol tema käitumist mõjutab, tarvitas ta siiski alkoholi, sest see tekkis mingites olukordades või 4 situatsioonides. Q. Jõgeda on ikka rohtu võtnud ja siiamaani on kõik teised terved. On mõned sellised erijuhused, kui nii läheb. Q. Jõgedal on ka teistmoodi välimus, mis inimestele võib-olla ei meeldi. Ta on saanud nüüd pikka aega mõelda selle peale ning pigem istub kodus ja tegeleb koduasjade ja perega, kui läheb seltskonnaga kuhugi jaurama ja tekivad probleemid. Q. Jõgeda rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja alkoholi tarvitamise keeldu, sest ta unustas vahepeal ära, mis päeval ta peab kriminaalhooldusosakonda ilmuma. Samuti tuli koroona, sai lastud natuke ja Q. Jõgeda lõpetaski vanglas. Kui ta saab välja, on ta vajadusel nõus laskma endale ka ampulli panna. Kriminaalhoolduse ajal oli nii asi nii alkoholiprobleemis kui ka Q. Jõgeda suhtumises. Ta ei oska võib-olla vahel end väljendada ja hoiab liiga palju endasse. Elukaaslane ütles, et Q. Jõgeda peaks Tartusse arsti juurde minema ja arstile rääkima, kui tekib selliseid probleeme. Q. Jõgeda jõi vabaduses põhiliselt alkoholivaba õlut või kalja, aga kriminaalhoolduse lõpuosas sai võetud ka alkoholi. Muidu võttis ta viimasel ajal vähem. Q. Jõgeda oli 10 aastat tagasi iga päev purjus, kuid viimase 10 aasta jooksul tarvitab alkoholi võib-olla nädalavahetustel. Viimase kuriteo toimepanemise ajal oli Q. Jõgeda purjus, sest jõi koos sõpradega viina ja sünnipäeval tekkis arusaamatus. Q. Jõgeda on võimeline vabaduses alkoholi tarvitamist kontrollima ja on saanud selle peale vanglas mõelda. Q. Jõgeda on võimeline ka alkoholi tarvitatuna oma tegevust kontrollima, aga on tekkinud sellised tobedad olukorrad, millest on jama tulnud. Et selliseid olukordi enam ei tekiks, on Q. Jõgedal plaanis alkoholi mitte juua, olla rohkem perega ja tegeleda majapidamisega. Q. Jõgeda läbis vanglas 20.11.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja sellest oli natuke ikka kasu, sest seal sai teistmoodi mõelda ning näha, kuidas teised mõtlevad ja kuidas öelda ei. Sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ on läbimata, kuid Q. Jõgeda on nõus seda vabaduses tegema. Q. Jõgeda on ka varem neid programme läbinud ja neist oli võib-olla ikka kasu, sest muidu oleks ta varem vanglasse sattunud. Viimane kuritegu oli lihtsalt tobe juhus. Teinekord ongi see, et on kellegi teise probleem, aga Q. Jõgeda jääb ikka süüdi. Q. Jõgeda on kannatanu ees vabandanud. Q. Jõgeda tarvitas vabaduses alkoholi üldiselt koos sõpradega ja Q. Jõgeda pole nende kõigiga väga enam suhelnud. Osadel, kes on mingi jamaga hakkama saanud, on alkoholikeeld. Q. Jõgeda tutvusringkonnas on jätkuvalt neid, kes palju alkoholi tarvitavad, aga viimasel ajal pole Q. Jõgeda neile väga helistanud, sest ta suhtleb pigem perega. Samuti kui Q. Jõgeda vabaneb vanglast, on ta kodus. Ta ei saa pead anda, et ta ei suhtle endiste tuttavatega, kuid kui ta saab vanglast välja, et paani ta kellelegi seda öelda. Q. Jõgeda tahab rahulikult kodus olla. Q. Jõgeda tutvusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid Q. Jõgeda ei suhtle vanglas oleku ajal nendega väga. Enne vanglast ta suhtles nendega vahepeal, aga mitte väga pingsalt. Osadel neist on nüüd mõistus pähe võetud, nad ehitavad maja ega saagi väga suhelda. Q. Jõgeda pole alkoholist väga huvitatud, sest ta ei taha enam vanglasse sattuda. Q. Jõgeda nõustub kriminaalhooldaja ettepanekutega katseaja nõuete osas ja on nõus ka ampulli panema, kui see teeb olukorra paremaks. Ta loodab, et vabaneb ennetähtaegselt, sest pere ootab teda.
3. Q. Jõgeda kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello toetas kohtuistungil Q. Jõgeda ennetähtaegset vabastamist. Q. Jõgeda on ise süüdi, et ta viibib vanglas, ja kuigi tal oli viimase kuriteo toimepanemise ajal 2 last, ei mõelnud ta sellele, millisesse olukorda ta oma pere paneb. Q. Jõgeda räägib oma probleemidest adekvaatselt ja kaitsjale tundub, et tänaseks on Q. Jõgeda väga selgelt aru saanud, et on ebaõiglane, et elukaaslane peab toimetama selliste asjadega. Peres jagatakse tööülesandeid ja arvestades maaelu tingimusi, jäävad raskemad tööd mehe kanda. Katseaeg on pikk ja kui Q. Jõgeda ikkagi pole motoveeritud vabaduses olema, läheb ta vanglasse tagasi. 5 Kohtu seisukoht
4. Q. Jõgeda kannab alates 15.03.2021 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 121

lg 2 p 3) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. Q. Jõgeda on talle mõistetud 2-aastasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 8 kuud (s.o enam kui 1/3) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti nõustus Q. Jõgeda elektroonilise valve kohaldamisega ja karistusaja lõpuni (s.o kuni 15.03.2023) jäänud rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 1 ja § 76 lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab Q. Jõgeda vanglast vabanemisel asuda elama aadressil Savi talu, Suurküla küla, Põlva vald, Põlva maakond. Seega on võimalik Q. Jõgeda allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Q. Jõgeda vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused Q. Jõgeda vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 9. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 6 10. Nagu öeldud, kannab Q. Jõgeda praegu karistust

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja on käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi enam kui 8 kuud. Selle aja jooksul pole teda distsiplinaarkorras karistatud, ta töötab kohusetundlikult ja alustas õpinguid puidupingioperaatori kutse omandamiseks. Samuti selgitas Q. Jõgeda kohtuistungil, et ta läbis 20.11.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Eelnevast nähtuvalt on Q. Jõgeda end vanglas positiivselt üleval pidanud.

1. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Q. Jõgedal vabaduses kindel töökoht (xxxxxxxxxx ) ning toetav tugivõrgustik ̶ elukaaslane ja 3 alaealist last, kellega on head suhted. Muu hulgas soovitas elukaaslane Q. Jõgedal pärast vanglast vabanemist minna Tartusse psühhiaatri juurde. Samuti on Q. Jõgedal võimalik naasta elama elukaaslase ja laste juurde aadressil Savi talu, Suurküla küla, Põlva vald, Põlva maakond. Kokkuvõtlikult on Q. Jõgeda elutingimused vabaduses head.
2. Mis puudutab Q. Jõgeda kuriteo toimepanemise asjaolusid ja varasemat elukäiku, siis karistusregistri väljavõtte kohaselt on Q. Jõgedal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Ta tunnistati Tartu Maakohtu 29.04.
3. a otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi selles, et tema, olles varem karistatud

§ 121

järgi, lõi 07.10.2018 (s.o ca 3 aastat ja 2 kuud tagasi) alkoholijoobes olles omavahelise sõnavahetuse käigus teist inimest kahel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, vasaku kulmu põrutushaava ja vasaku silma alla hematoomi. Riigikohus on selgitanud, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei tohi tugineda karistusregistrist kustutatud karistusandmetele, sest see ei arvesta tema vahepealset õiguskuulekat käitumist. Toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse õigusjärelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu (vt RKKK 07.02.

1. a määrus nr 1-14-10087, p-d 31 ja 32). Pidades silmas viimati märgitut, ei arvesta kohus praeguse asja lahendamisel kinnipeetava iseloomustuses märgitud andmeid Q. Jõgeda kustunud karistuste kohta. Isegi juhul, kui Q. Jõgedat on 6 korda kriminaalkorras karistatud, on varasemate kuritegude toimepanemisest möödunud piisavalt pikk aeg. Seega ei anna varasemad karistused alust arvata, et Q. Jõgeda on omandanud kuritegelikud hoiakud ega ole valmis oma käitumist muutma.
2. Nagu märgitud, on viimase kuriteo toimepanemisest käesoleva määruse tegemise ajaks möödunud ca 3 aastat ja 2 kuud. Q. Jõgedale Tartu Maakohtu 29.04.
3. a otsusega karistuseks mõistetud 2-aastane vangistus jäeti esialgu

§ 74alusel 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Tartu Maakohtu 11.12.

1. a määrusega pöörati Q. Jõgedale mõistetud vangistus aga täitmisele, sest ta rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Q. Jõgeda asus vangistust kandma 15.03.2021 (s.o veidi enam kui 8 kuud tagasi).
2. Q. Jõgeda selgitas kohtuistungil, et ta pani toime tema süüditunnistamise aluseks olnud kuriteo, sest purjus peaga tekkisid erimeelsused, ta hakkas kannatanuga vaidlema, kannatanu lõi teda ja tema lõi kannatanut. See, kuidas alkohol mõjutab Q. Jõgeda käitumist, sõltub asjaoludest. Kui Q. Jõgeda käib psühhiaatri juures ja võtab rohtusid, siis on enam-vähem. Tal on komme, et kui ta teeb tööd, siis ta ei puhka ja kogub kõik jama enda sisse. Kui ta võtab napsu ja keegi tuleb torkima või astub saba peale, ütleb Q. Jõgeda halvasti ja kui teise inimese poolt tuleb rünnak, saab Q. Jõgeda karistada. Kuigi Q. Jõgeda teadis, kuidas alkohol tema käitumist mõjutab, tarvitas ta siiski alkoholi, sest see tekkis mingites olukordades või situatsioonides. Q. Jõgeda on ikka rohtu võtnud ja siiamaani on kõik teised terved. On mõned sellised erijuhused, kui nii läheb. Q. Jõgeda on võimeline ka alkoholi tarvitatuna oma tegevust kontrollima, aga on tekkinud sellised tobedad olukorrad, millest on jama tulnud. Viimane 7 kuritegu oli lihtsalt tobe juhus. Teinekord ongi see, et on kellegi teise probleem, aga Q. Jõgeda jääb ikka süüdi. Q. Jõgeda on kannatanu ees vabandanud.
3. Arvestades Q. Jõgeda eelrefereeritud selgitusi, märgib kohus, et Q. Jõgeda suhtub tema süüditunnistamise aluseks olnud kuriteo toimepanemisse ja ühise alkoholi tarvitamise käigus vägivallaga konfliktide lahendamisesse endiselt mõnevõrra ennast õigustavalt. Ta heidab eeskätt teisele osapoolele ette torkimist või saba peale astumist ning nimetab vägivalla kasutamist erijuhuseks ja tobedaks olukorraks. Kuna Q. Jõgeda ei võta kuriteo toimepanemise eest täit vastutust, pole ta teinud karistusest veel kõiki vajalikke järeldusi ega ole oma suhtumist täielikult muutnud. Samas, ütles Q. Jõgeda, et ta on kannatanu ees vabandanud. Ning rääkides kriminaalhoolduse nõuete rikkumistest, tunnistas ta, et asi oli nii alkoholiprobleemis kui ka tema enda suhtumises. Kohus leiab, et seega on Q. Jõgeda siiski asunud oma tegude eest vastutust võtma ja karistusest õigeid järeldusi tegema ning näeb ka enda vigu.
4. Q. Jõgeda ütles kohtuistungil sedagi, et ta on vanglas pikalt järele mõelnud, peab nüüd peret rohkem tähtsaks ning on edaspidi pigem perega kodus ja tegeleb koduasjade, kui läheb seltskonnaga kuhugi jaurama ja probleeme tekitama. Et varasemaid probleeme enam ei tekiks, on Q. Jõgedal plaanis alkoholi mitte juua, olla rohkem perega ja tegeleda majapidamisega. Pidades silmas kinnipeetava iseloomustuses kirjeldatud Q. Jõgeda alkoholi tarvitamise harjumusi, kuriteo toimepanemist alkoholijoobes olles ja kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamise keelu korduvaid rikkumisi, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et Q. Jõgeda puhul tuleneb uute kuritegude toimepanemise oht suuresti alkoholi kuritarvitamisest. Seega on Q. Jõgeda jõudnud õigele järeldusele, et uute õigusrikkumiste vältimiseks tuleb tal hoiduda alkoholi tarvitamisest ja läbikäimisest endise tutvusringkonnaga.
5. Tõsi, Q. Jõgedal olid pere ja lapsed olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning samuti oli ta varem läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, kuid pani eelnevast hoolimata alkoholijoobes olles toime praeguse kuriteo ning jätkas kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamist. Samas on Q. Jõgeda viibinud vahepeal veidi enam kui 8 kuud vanglas ja tegemist on tema esimese vangistusega. Q. Jõgeda kirjeldas kohtuistungil, milliseid järeldusi ta on vangistusest teinud, ja ütles, et ta pole alkoholist väga huvitatud, sest ei taha enam vanglasse sattuda. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et Q. Jõgeda võib olla motiveeritud varasemast enam vangistust vältima ja selle nimel rohkem pingutama. Kuigi Q. Jõgeda suhtumine pole veel täielikult muutunud, ongi kriminaalhoolduse eesmärk süüdimõistetu püüdlusi tugevdada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldaja järelevalve ja tugi aitaksid Q. Jõgedal oma hoiakuid püsivamalt muuta
6. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus Q. Jõgeda talle Tartu Maakohtu 29.04.
7. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 11.12.
8. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.03.2023, s.o karistusaja lõpuni.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb Q.

Jõgeda katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. 19. Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2, 4 ja 7 keelab kohus täiendavalt Q.

Jõgedal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning suhtlemise nii alkoholi liigtarvitavate kui ka kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed) ning kohustab teda otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest. Kuna Q. Jõgeda puhul tuleneb uute kuritegude toimepanemise oht suuresti alkoholi tarvitamisest ning ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud konfliktidest, tuleb edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks keelata alkoholi tarvitamine ja suhtlemine nii alkoholi liigtarvitavate isikutega kui 8 ka kriminaalkorras karistatud isikutega, sest nad võivad mõjutada Q. Jõgedat alkoholi tarvitama. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 9 alusel Q.

Jõgeda kohustuse alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

1. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. Q. Jõgeda taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 15.11.
2. a määrusega anti Q. Jõgedale riigi õigusabi ja kaitsja A. Kello esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 97.20 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult.
3. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt RKKK 02.02.

1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
2. Maakohus leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja kohus rahuldab tema taotluse, tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. Kuna kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, põhjendatud, pole õigustatud mõista temalt välja selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult tuleb määratud kaitsja tasu 97.20 eurot jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9