KOHTUOTSUS RESOLUTIIVOSA EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6657 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtu

) §-de 306, 311 ja 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Ahti Koppel KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Ahti Koppel ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
4. detsembrist
5. 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ahti Koplilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 315,20 eurot ja sundraha 584 eurot, s.o menetluskulud kokku 899,20 eurot. 5.

§ 180

lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 157,60 eurot ja sundraha 292 eurot, s.o menetluskulud kokku 449,60 eurot. 1 6.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Ahti Koplil tasuda menetluskulud kokku 899,20 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul tuleb tasuda 74,93 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul tuleb tasuda 74,97 eurot.

1. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
2. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Nii apellatsiooniõiguse kasutamise kui ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates
3. detsembrist
4. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool pole tähtaegselt teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes

§-des 311 ja 313 sätestatu. Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, koostab maakohus otsuse tervikuna apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva jooksul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistataval on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendustest teada või pidi teada saama. Süüdistuse sisu Ahti Koplit süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis tahtlikult 08.12.2020 kella 10:25 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx teeni mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, s.o tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga mõõtes alkoholi vähemalt 1,03 mg/l. 2 Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 alusel on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A. Koppel toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (allkirjastatud digitaalselt) 3