Obsah (6)

§187§ 407§ 163§ 174§ 177§ 178

2-21-2488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2021, Paide Tsiviilasja number 2-21-2488 Tsiviilasi Xx´i hagi

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Xx (hageja) esitas kohtule 16.02.2021 hagiavalduse (täpsustatud 31.03.2021 ja 17.05.2021, 08.06.2021) YY`i vastu 1500 euro kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.10.2017 laenulepingu nr x, mille alusel andis hageja kostjale laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena kolme kuu jooksul. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 25% laenusummalt ning igakuuliselt tuli kostjal koos intressidega kostjal tagastada 125 eurot (põhiosa 100 eurot + intress 25). Kokku pidi kostja tagastama kolme kuu möödudes 375 eurot (põhiosa 300 eurot + intress 75). Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud ega intressi maksnud. Hagiavalduse kohaselt on esimesest kohustuslikust osamaksest hagiavalduse esitamise ajaks möödunud 45 kuud ning hagejal on tekkinud kokku kahju summas 1500 eurot, so lepingust tulenev põhinõue 300 eurot, intress kolme kuu eest 75 eurot ja saamata jäänud intress laenu tagastamise tähtajale järgnenud 45 kuu eest kokku 1125 eurot. Hageja on täpsustanud, et peab saamata jäänud intressi all silmas saamata jäänud tulu. Hageja palub viidatud summad kostjalt välja mõista.
2. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 25.10.2021 Avaliku E-Toimiku kaudu. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. 3.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus saab

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja on palunud välja mõista kostjalt laenusumma 300 eurot, intress laenu kasutamise eest kolme kuu jooksul 75 eurot ja saamata jäänud intress 1125 eurot perioodi eest alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest 45 kuu möödumiseni (2021 augustikuu seisuga). Hageja nimetab oma nõuet kahju hüvitamise nõudeks. Hageja poolt esitatud nõude kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv. Kohus annab ise õigusliku hinnangu pooltevahelise võlasuhte ja hageja nõude kohta. 2 2-21-2488
2. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 16.10.2017 lepingu, mis vastab krediidilepingu alaliigiks oleva tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi. Hageja, andes kostjale 16.10.2017 lepingu alusel laenu, on tegutsenud majandus- või kutsetegevuses. Seda kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et laenulepingust nähtuvalt on leping on vormistatud eelnevalt välja töötatud plangil. Lepingus sisalduvad laenude erinevate liigituste ülevaade (nt standartlaen, käenduslaen), eraldi lahtrid käenduslaenu või üksikisiku laenu taotluse eritingimuste märkimiseks. Lepingu p-des 1–12 on väga detailselt välja toodud lepingu põhitingimused, poolte kohustused, tähtajad ja tasude määrad. Kohtu hinnangul nähtub laenulepingu vormist ja selle sisust, et leping oli eelnevalt välja töötatud eesmärgiga anda teistele isikutele laenu. Seda kinnitab lepingus sisalduvate tingimuste rohkus ja nende detailsus. Lepinguga reguleeritakse väga täpselt poolte õigusi ja kohustusi. Muuhulgas sisalduvad lepingu p-s 2 tingimused, mis reguleerivad laenuandja õigus väga spetsiifilises valdkonnas: isikuandmete töötlemine. Märgitud asjaolu kinnitab, et laenuandja on võimaldanud laenu regulaarselt ja laenuandja on andnud laenu isikutele, keda ta ei tunne. Kui laenu antakse isiklike suhete tõttu, puudub reeglina vajadus reguleerida laenusaaja isikuandmete töötlemist. Lepingu p-s 2.1 on toodud ülevaade püsiklientide ja uute laenutaotlejate eristuse kohta. Kohtu hinnangul nähtub lepingu p-st 2.1, et hageja on andnud vaidlusaluse laenuga sarnaseid laenusid regulaarselt ka teistele isikutele, kuna vastupidisel juhul puuduks vajadus eristada lepingus uusi ja püsivaid kliente. Laenulepingule kohalduv intressimäär 25% ei ole minimaalne või väheoluline, näidates laenulepingu tasulisust ja laenuandja soovi teenida tulu. Laenulepingu sisu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga, mis ei ole koostatud ainult ühele laenusuhtele ja mis on ette nähtud kasutamiseks arvukate laenude andmisel. Tsiviilasja materjalidest ka ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleksid isiklikud suhted ning kohtul puudub alus arvata, et hageja on kostjale laenu andnud üksnes isiklike suhete tõttu.
3. VÕS 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole laenu tähtaegselt tagastanud, seega on kostja rikkunud lepingut. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu 300 eurot tagasi maksmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu 300 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel.
4. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingus kokku leppinud intressimääras 25% ja lepingu järgi pidi kostja tasuma laenusumma kasutamise eest kolme kuu jooksul intressi kokku 75 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole intressi tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi maksmist ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 75 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
5. Hageja palub välja mõista kostjalt laenusummalt intressi lepingus sätestatud määras kokku 1125 eurot, mis hõlmab perioodi alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 45 kuu möödumiseni. Hageja on antud nõude esitamisel leidnud, et tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega ning hageja kahjuks on saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses. 3 2-21-2488 Märgitud säte näeb ette, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Tulenevalt kohtupraktikast (Riigikohtu 30.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-15, p 13) peab saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Kohus leiab, et vaatamata hageja tõendamiskoormise selgitamisele ei ole hageja seda tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal jäid uued laenulepingud sõlmimata ja järelikult tulu (intress) saamata seetõttu, et tal polnud (kostjalt saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks isikutele, kes selleks soovi avaldasid. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt kahjuhüvitis (saamata jäänud tulu) 1125 eurot ning seda ka tulevikus sissenõutava kahjuhüvitise osas VÕS § 127 lg 6 alusel.
6. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta tähelepanuta hageja taotlus nõude aegumise peatumise kohaldamiseks, kuivõrd aegumist saaks kohus arvestada üksnes vastaspoole taotlusel, kuid vastavat taotlust ei ole kohtule esitatud. Menetluskulud
7. Kohus rahuldab hagi 25 % ulatuses. Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Nimetatud riigilõiv on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud menetluskulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Seetõttu jätab kohus kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kuivõrd kohus jätab 25% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 56,25 eurot (225 x 25%).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosaliste taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Niinemägi Kohtunik 4