← Eesti

2-17-18325/13

Obsah (11)§ 146§ 168§ 163§ 165§ 65§ 66§ 170§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Kohtuasi 2-17-18325 Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpeta

§ 146lg 1 alusel tehtud ja tehtavaid väljamakseid 2511,28 eurot.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. I järgu nõudeid ei ole. II järgu nõuded: xxxx Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotihaldur korraldas pankrotivara säilimise ja müügi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: xxxx. III järgu nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Riigilõiv määruskaebuselt Tartu MK kinnistusosakonna kandemäärusele nr xxx: 50 eurot. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. 5 2-16-1949

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. A U ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlausaldajad vastuväiteid esitanud lõpparuandele esitanud ei ole. Kohustustest vabastamise menetlus A U on esitanud kohtule avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamisek. Oma avalduses on A U kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kuna haldur on neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Haldur palub kinnitada A U (IK xxx) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne halduri poolt esitatud kujul ja lõpetada A U pankrotimenetlus. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood xxx) A U pankrotihalduri kohustustest. Otsustada A U kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada A Ut täitma usaldusisiku kohustusi. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määrata A U pankrotihalduri Ly Müürsoo (ik xxx) tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 312 eurot, kokku 1872,00 eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kinnitada A U pankrotimenetluse täiendavad kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 20 eurot, kokku 120 eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK, mille kaudu pankrothaldur tegutseb. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud lõpparuande ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotuste alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega 6 2-16-1949 tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne vastab

§-le 162. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mistõttu kuulub koostatud lõpparuande kinnitamisele. Kohus kinnitab võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetab pankrotimenetluse. Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutused Vastavalt

§ 65lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 19,5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Seega on halduritasu 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 312 eurot, kokku1872 eurot.

§ 65

lg 1-1 kohaselt, halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Arvestades halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus mõistab välja võlgniku pankrotivarast pankrotihaldur kasuks pankrotihalduri tasu 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 312 eurot, kokku 1872 eurot.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. 7 2-16-1949

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on A U pankrotimenetluse kulud kokku 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot, millest 120 eurot koos käibemaksuga on kinnitatud Viru Maakohtu 13.07.2018. a jõustunud määrusega. Lõpparuande kinnitamisel vajavad veel kinnitamist kulutused 120 eurot koos käibemaksuga.. Kohus leiab, et pankrotihalduri kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kulutused tuleb hüvitada võlgniku pankrotivarast ja maksta välja büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Viru Maakohus kinnitas 13.07.2018 pankroti jaotusettepaneku kinnitamise määrusega halduri põhjendatud kulutusteks 100 eurot, millel lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Kohus leiab, et kogu pankrotimenetluse kulud on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172lg-le 1.

kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihalduri aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Usaldusisiku kohustuste täitmiseks on nõusoleku antud võlgnik. Tulenevalt

§ 172

lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 8 2-16-1949 Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173

sätestatust: - - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muu hulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.