KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-21-2779 Tiit Lõhmus K

§ 234lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 9.

septembri 2021 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku Karin Antonia Lange kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Asja Malahhova Menetlusalune isik Karin Antonia Lange (sündinud 30.03.1963), Saksamaa kodanik, elukoht: XXX RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. septembri 2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tibar & Partnerid kaudu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot 80 senti, vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt menetlusalusele isikule Karin Antonia Langele määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
4. Punktis 2 nimetatud menetluskulu jääb süüdistatava Karin Antonia Lange kanda. Süüdistataval Karin Antonia Langel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Ida Prefektuuri 07.07.2021 väärteoprotokolli nr AB 1615084 kohaselt 07.07.2021 kell 05.12 Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt 124.km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis Karin Antonia Lange mootorsõidukit Mercedes C220CDI reg nr XXX kiirusega 166 km/h +/- 7 km teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Oma tegevusega rikkus K. A. Lange LS § 15 lg 1 p 1 ja LS § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime LS §

LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Viru Maakohtu 09.09.2021 otsusega karistati K. A. Langet LS §

§ 234lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot. KarS § 68 lg 2 alusel arvestati K. A. Lange karistuse hulka tema VTMS § 44 lg 1 p-de 3, 4 alusel faktiline kinnipidamine väärteomenetluses 07.07.2021 kuni 08.07.2021, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks, kandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahvi 280 trahviühiku ulatuses, s.o 1120 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Kuna apellatsioonis vaidlustatakse üksnes mõistetud karistust ning toimepandud tegusid ei vaidlustata, keskendutakse menetluse käigu all peamiselt karistuse osale.

1. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõistes tuvastatud ei ole. Maakohus asus seisukohale, et K. A. Langele mõistetav karistus peab näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teona, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistis maakohus karistused KarS § 63 lg 1 kohaselt sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 3.
2. Maakohus leidis, et rakendades KarS § 63 lg 1 sätteid, on K. A. Langet põhjendatud karistada LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega. K. A. Lange on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest Eesti Vabariigis karistamata, kuid ta on toime pannud raskeimad liiklusalased rikkumised. 3.
3. Maakohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks karistada menetlusalust isikut raskeima karistuse, s.o arestiga. Arvestades aga seda, kuivõrd ulatuslikult ta rikkus liiklusseaduse norme - juhtis mootorsõidukit ületades olulisel määral kehtestatud piirkiirust ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, on tema süü suurus piisav, õigustamaks talle karistuse mõistmist LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtud trahvi maksimummääras, s.o 300 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200 eurot. 3.
4. K. A. Lange peeti käesolevas menetluses VTMS § 44 lg 1 p-de 3, 4 alusel kinni 07.07.2021 ja vabastati 08.07.
5. VTMS § 44 alusel kinni pidamine, arvestatakse KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka. Seega, arvestades tema kinnipidamise 2 päeva karistusaja hulka, tuleb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahatrahv 280 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1120 eurot. Maakohus leidis, et käesoleval juhul saab menetlusalusele isikule määratud karistust pidada piisavaks, et tema edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE 2
6. Viru Maakohtu 09.09.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku K. A. Lange kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, kes palub tühistada maakohtu otsus K. A. Lange karistuse osas, karistada teda 2 päevase arestiga ning lugeda mõistetud karistus kantuks seoses K. A. Lange kinnipidamisega väärteomenetluses. 4.
7. Vaidlust ei ole selles, et K. A. Lange on süüliselt rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 ja § 38 lg 1 nõudeid. Samuti pole vaidlust kvalifikatsioonis. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS §

§ 234lg 1 järgi.

4.

1. Kaitsja leiab, et arvestades K. A. Lange kinnipidamise asjaolusid ja politsei poolt toime pandud menetluslikke rikkumisi, ei ole kaitsja arvates K. A. Langele mõistetud karistus põhjendatud. 4.
2. Kaitsja hinnangul jättis politsei põhjendamatult isiku tervisliku seisundi kontrollimata. Isiku võimalikule tervisliku seisundi häirumisele viitasid muuhulgas asjaolud, et K. A. Lange keeldus dokumente allkirjastamast ning tema ütlused rikkumise toimepanemise asjaolude kohta kohtueelses menetluses. 4.
3. Kaitsja leidis, et seetõttu tuleks K. A. Langet karistada 2 päevase arestiga ning lugeda tema karistus kantuks seoses tema kinnipidamisega väärteomenetluses 07.07.2021 kuni 08.07.2021, s.o 2 päeva. 4.
4. Kaitsjaga võttis menetluse käigus ühendust PPA rahvusvahelise ametiabi keskuse juht Maria-Elisabeth Kool (Maria-Elisabeth.Kool@politsei.ee). Kaitsjale teadaolevalt otsib Saksamaa LV K. A. Langet taga kui teadmata kadunud isikut, sest tema lähedased on mures tema vaimse tervise pärast ja asukoha teadmatuse suhtes.
5. Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 9.11.2021 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.
6. Tähtaegselt esitas oma seisukohad PPA esindaja Asja Malahhova, kes leiab, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Viru Maakohtu poolt 09.09.2021 vastuvõetud otsus on õiguspärane ja vastavuses toimepandud tegude raskusele ning suuteline isikut positiivses suunas mõjutama, st et isik asuks ennast parandama ega paneks toime uusi õigusrikkumisi. Lisaks on see ainuke karistuse liik, mida isik saab täita. 09.08.2021 toimunud kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja karistada K. A. Langet arestiga 20 päeva, millised argumendid on kohtualluvusse saatmise määruses. Kohtuväline menetleja ei leia, et Viru Maakohtu poolt vastu võetud otsus tuleks muuta ja teha uus otsus karistades isikut 2 päevase arestiga ning lugeda mõistetud karistus kantuks seoses menetlusaluse isiku kinnipidamisega väärteomenetluse raames. Kaitsja poolt pakutud karistus on väga leebe ning ei ole piisavalt mõjuv karistus isikule. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
7. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohta, leiab, et maakohtu otsus K. A. Langele mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
8. Kaitsja leiab, et arvestades K. A. Lange kinnipidamise asjaolusid pole maakohtu otsus määratud karistuse osas õiglane. Rahalise karistuse määramine ei ole põhjendatud ja õige karistus oleks 2- päevane arest ning karistus tuleks lugeda kantuks seoses isiku kinnipidamisega väärteomenetluses. 3
9. Uurides asja materjale, tuvastas kohus, et apellatsioonis esitatud argumendid karistuse kergendamise osas ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus on mõistetud karistuse osas põhjalik ja jälgitavalt motiveeritud. Ringkonnakohus ei näe mingit seadusest tulenevat mõistlikku põhjendust selle tühistamiseks.
10. Maakohus leidis põhjendatult, et K. A. Lange liiklusseaduse normide rikkumist tuleb pidada ulatuslikuks. Isik juhtis mootorsõidukit ületades kehtestatud piirkiirust olulise määral. Maakohus menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.
11. Märkida tuleb asjaolu, et 09.08.2021 toimunud kohtuistungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja karistada K. A. Langet arestiga suisa 20 päeva. Maakohus on asjaolusid hinnates niigi leidnud, et põhjendatuks ei saa pidada isiku karistamist raskeima karistuse, s.o arestiga. Arvestades aga piirkiiruse ulatuslikku ületamist ning tahtliku sõiduki kohustusliku peatamise märguande eiramist on tema süü suurust arvestades õige karistada isikut LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtud rahatrahvi maksimummääras, s.o 300 trahviühikut. Sellest arvestati karistuse hulka VTMS § 44 lg 1 p-de 3, 4 alusel isiku faktiline kinnipidamine väärteomenetluses 07.07.2021 kuni 08.07.2021, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahv 280 trahviühiku ulatuses, s.o 1120 eurot .
12. Ringkonnakohus, uurides asja materjale, leiab, et kaitsja taotletud karistus (ainult kinnipidamisaeg 2 päeva) oleks ilmselgelt liiga leebe ja ei oleks kooskõlas isiku süü suuruse ja asja materjalides tuvastatuga. Rõhutamist tuleb muuhulgas järgmisi asjaolusid. Tegemist oli tahtlike rikkumistega, millised pani isik toime tiheda liiklusega Tallinn-Narva maanteel. Sõidukit juhtides ja lubatud sõidukiirust järjepidevalt ületades põgenes K. A. Lange politseitöötajate eest, ise pidevalt peatumismärguandeid eirates. Lõpuks peatati menetlusaluse isiku sõiduk sundpeatamise meetodil ehk “siili“ kasutades.
13. Seega apellatsiooniga nõustuda ei saa. LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul on kaitstavat õigushüve silmas pidades keskne – ehkki mõistetavalt mitte ainukene – süü suurust mõjutav asjaolu see, kui ulatuslikult mootorsõiduki juht lubatud suurimat sõidukiirust ületab. Mida suurem on vahe toimepanija juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on toimepanija süü. Selle isiku süü, kes ületab lubatud sõidukiirust 69 km/h, on eelduslikult suurem kui selle isiku süü, kes ületab kiirust 30 km/h.
14. Kokkuvõtlikult polegi ringkonnakohtul maakohtule karistuse mõistmisega seonduvalt midagi ette heita. Maakohtu motiveering on igati sisukohane.
15. Menetlusaluse isiku riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada K. A. Langele apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulu – apellatsiooni koostamise eest 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 1 tund. Ringkonnakohus loeb esitatud kaitsjatasu mõistlikuks. Kuna ringkonnakohus teeb käesolevas asjas VTMS § 147 lg 1 p-s 1 ette nähtud lahendi, tuleb apellatsioonimenetluse kulu VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 2 alusel jätta isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. K. A. Langel tuleb nimetatud menetluskulu hüvitada.
16. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtunik Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 4