KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-15842 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. V. hagi I. Z.i vastu elatise nõ

) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. A. V. sai täisealiseks 16.02.2020.a. (tl 7), alustas 2021/2022 õppeaastal õpinguid xxx 1.kursusel (tl 10-11), õpingute lõpetamise aeg 30.09.2023.a. Viru Maakohus mõistis 21.04.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-20-3117 I. Z.ilt välja elatise A. V. kasuks igakuiselt 180 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx(tl 44-47). Kostja märgib ekslikult, et kuna hageja õppevorm on mittestatsionaarne õpe, siis elatise nõude õigus talle ei laiene.

§ 97

lg 2 tulenevalt on elatist õigustatud saama täisealine laps kes õpib muuhulgas kutseõppe tasemeõppes. Hagile lisatud õppelepingu nr MST/21-2260 (tl 10-11) p 2.1.1.a) kohaselt on kutseõppevorm tasemeõpe. Seega on hageja õigustatud hariduse omandamisel saama ülalpidamist. 5. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise 455 eurot kuus alates 01.10.2021 kuni 16.02.2023.a (kuni 21 aastaseks saamiseni). Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a.

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11). 6. Käesoleval juhul tuleb nõude lahendamisel arvestada hageja kummagi vanema ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel on

§ 98lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees.

Samas eeldab

§ 97lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal k

A.vad üldjuhul vanemad.

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. I.Z.il on ülalpidamiskohustus alaealise tütre J. Z.a (sünd. xxx) ees (tl 51). Hageja ema G. V. ülalpidamisel on alaealine tütar K. B. (sünd xxx) ja poeg V. B. (sünd xxx) (tl 14-15).

1. Kohus nõustub kostjaga selles, et täisealiseks saanud lapsel on võimalik ka endal elatist teenida ning selle arvelt vähemalt osaliselt oma kulusid katta. Täisealiseks saanud isiku puhul saab kohtu hinnangul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. 4 Juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ja saada ülalpidamist. Praegusel juhul võimaldab hageja õppekorraldus ka osalise koormusega või ajutiselt töötada. Ülalpidamise ulatus sõltub täisealise lapse abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi ta vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Kohus möönab, et alles gümnaasiumi lõpetanud noorel võib olla raskendatud töö leidmine (mh praeguses kriisiolukorras), kuid ei nõustu hageja seisukohaga selles, et töö leidmine ei ole võimalik. Noortel on võimalik leida teenimisvõimalust lihtsamatel eriharidust mittenõudvatel ametikohtadel osalise tööajaga ja / või ajutiselt ja seda noored ka aktiivselt kasutavad.
2. I. Z. leiab, et hageja hagiavalduses toodud püsikulutused/vajadused on ülepaisutatud. Kuivõrd pooled omavahel ei suhtle, nõustub kohus hageja arvamusega, et kostja ei saa anda hinnangut tema vajaduste põhjendatusele. Hinnangu andmisel saab tugineda vaid üldistele elulistele asjaoludele (palju üldjuhul inimene toiduks , liikumiseks jne eelduslikult vajab) Kohus rõhutab aga seda, et vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal (vt otsuse p 5). Hageja on tõendanud õppemaksu suurust 200 eurot kuus (tl 11). Eluasemekulule 40 eurot, kostja vastu ei vaidle. Kohus ei nõustu kostja arvamusega/vastuväidetega hügieeni-, side-, vaba aja-, transpordikuludele. Mis puudutab hügieenikulutusi, siis kohtu arvates ei saa siinkohal pidada põhjendatuks ainult kulu seebile, veele ja hambapastale, vaid 19 aastase noore neiu hügieenikulude hulka kuuluvad ka nt hügieenisidemed, meigieemaldusvahendid, näohooldusvahendid, šampoonid, kehahooldusvahendid jms. Põhjendamatu on kostja arvamus sidekulude 16 euro ülepaisutatuse kohta. Kohtule jääb arusaamatuks mida peab kostja 6 euro sidekulu all silmas. Sidekulu ei seisne üksnes kõnede vastuvõtmises ja helistamises. Hagis toodud kulu vaba aja sisustamisele 25 eurot kuus on kohtu hinnangul mitte ülepaisutatud, vaid alahinnatud (arvestades kino-, teatri-, kontserdi- vm piletite hindu). Ka transpordikulu on mõistlikus suuruses, arvestades eeldatavat sõidukulu 1 x kuus kooli ja tagasi vahemikus 15-20 eurot (olenevalt bussiliinist), lisaks võimalikud muud sõidukulud. Kui hagejal ei ole veel eraldi majapidamist, siis tema kulu toidule ei ole eelduslikult 340 eurot nagu märgitud hagiavalduses, vaid ei ületa kohtu hinnangul 150 eurot kuus (so hageja osa pere eelarvest). Samuti nõustub kohus kostja vastuväidetega riiete ja jalanõude kulude osas. Kohtu hinnangul on 175 eurot kuus ülepaisutatud. Inimene ei vaja igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid. 80 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud kulu (ühe kuu kohta) riietele ja jalanõudele ning 20 eurot vitamiinidele ja ravimitele. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, et tal oleks pidevalt vaja soetada ravimeid, millele soodustus ei laiene (nt krooniliste haiguste puhul). Kohus nõustub kostjaga ka selles, et juhul kui vanemate majanduslik seisund ei võimalda hageja õppemaksu tasuda, on võimalik see kulu katta õppelaenuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhjendatud kulud on kokku 411 eurot + õppemaks 200 eurot ehk 611 eurot, kuid kohtu hinnangul ei saa hageja eeldada, et kulu katavad üksnes vanemad ja võrdsetes osades.
3. I. Z. töötab X AS-is ja tema sissetulek (neto) ajavahemikus oktoober 2020-september 2021 oli keskmiselt 1348, 60 eurot (tl 49) 5 Kostjale kuulub korteriomand xxx mida kasutab oma elukohana. Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Ford Galaxy reg nr xxx

§ 105

lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 06.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-16). Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Täisealise lapse elatise nõue 455 eurot kuus olukorras, kus kummalgi vanemal on ülalpidamist vajavaid alaealisi lapsi, ei ole vanemate sissetulekut arvestades nõutud suuruses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis igakuiselt 180 eurot. Kohus arvestab seejuures kostja igakuist keskmist sissetulekut (1348 eurot), lahutab sellest maha püsikulud (ca 430 eurot) ja alaealise lapse ülalpidamiskulu, mis Justiitsministeeriumi tellimisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbiviidud uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatislõpparuande kohaselt 3-6 aastaste laste standardeelarve meetodi põhjal on 319 eurot kuus (vthttps://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf.) Kuivõrd kostja abikaasa on töövõimetu, arvestab kohus ülalpidamiskulu mõlema vanema eest. Ülejäänud summa jagab kohu kolme täiskasvanu (kostja, abikaasa ja hageja) vahel võrdsetes osades. Kohtu hinnangul ei kahjusta igakuine 180 euro suurune elatise makse kostja toimetulekut ning lahend on täidetav. 6 Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et I. Z. tasus oktoobris hageja ema arvelduskontole 180 eurot elatist (tl 48) ja novembris 2011 A. V. arvelduskontole 100 eurot . Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest so alates 09.10.2021.a. 21.04.2021.a tsiviilasjas nr 2-20-3117 tehtud kohtuotsuse alusel on I. Z. elatist maksnud igakuiselt 180 eurot kuni 08.10.2021.a. Menetluskulude jaotus 11. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7