KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-6309 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk V

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Jüri Todorukile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel loetakse vangistuse kandmise alguseks Jüri Todoruki vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Jüri Todoruk ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

1. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 15.12.2020 otsusega, mis jõustus 31.12.2020, karistati Jüri Todorukki KarS § 121 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 23.03.2020-25.03.2020, s.o 3 päeva, ja loeti J. Todorukile kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäi mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata ning määrati J. Todorukile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui J. Todoruk ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga XXX ning täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel.
3. 06.10.2021 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles J. Todorukile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole võimalik, sest isik ei täida registreerimisnõudeid ega ole telefoni ega e-posti teel kättesaadav. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 22.10.2021 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendati J. Todorukile määratud katseaega 3 kuu võrra ja loeti katseaja lõpptähtajaks 15.03.
5. 3.
6. Kriminaalasjas uuritud tõenditega, sh süüdimõistetu ütluste ja kirjalike tõenditega, on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu J. Todoruk on katseajal registreerimiskohustust rikkunud neljal korral: 19.07.2021, 22.07.2021, 09.09.2021 ja 24.09.
7. Oma 23.07.2021 antud kirjalikes seletustes on J. Todoruk märkinud, et ei ilmunud 19.07.2021 ja 22.07.2021 vastuvõtule, kuna oli tööl ja teavitas mitteilmumisest. Ametniku kinnituse kohaselt teavitas J. Todoruk registreerimisele mitteilmumisest vahetult enne registreerimise algust. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta 09.09.2021 ja 24.09.2021 ei ole kirjalike seletuste võtmine olnud võimalik tulenevalt isiku mitteilmumisest. 3.
8. Maakohus pidas oluliseks märkida, et J. Todorukile on võimaldatud karistuse kandmine vabaduses. Vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja anti võimalus kanda karistust vabaduses, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdimõistetule on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. 3.
9. J. Todoruki puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning maakohus leidis, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad kui reaalne vangistus. Tegemist oli süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita. Kohtuistungil J. Todoruk väljendas motivatsiooni edaspidi täita käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt. Maakohus pidas põhjendatuks anda J. Todorukile võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Katseaja pikendamine võimaldab hinnata, kas süüdimõistetu on tõepoolest valmis muutma oma senist eluviisi või on tegemist paljasõnalise lubadusega, mille täitmiseks puudub isikul tegelik tahe. Juhul, kui süüdimõistetu endiselt kuritarvitab talle antud võimalust kohustuste rikkumise näol, on edasine lahendus ühiskonnast eraldamine ja karistuse ärakandmine kinnipidamiskohas. Määruskaebus ja eelmenetlus ringkonnakohtus
10. Tartu Maakohtu 22.10.2021 määruse peale esitas määruskaebuse Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik, kes palub maakohtu määrus tühistada ning võimalikud menetluskulud jätta J. Todoruki kanda. 4.
11. Peale 21.10.2021 toimunud kohtuistungit ei ole J. Todoruk tundud huvi kriminaalhoolduse jätkamise osas. J. Todorukile on helistatud järgmistel kuupäevadel: 25.10.2021 kell 13.10; 2 28.10.2021 kell 13.56; 02.11.2021 kell 12.55, millistele telefonikõnedele süüdimõistetu ei vastanud. 4.
12. Vanemkriminaalhooldusametnik Merilyn Enders ja kriminaalhooldusametnik Ann Pedosk teostasid 05.11.2021 kodukülastuse isiku elukohta (XXX), kus lepiti kokku registreerimise kuupäev 08.11.2021 kell 09.00, mille sobivust isik sõnadega kinnitas. 08.11.2021 J. Todoruk registreerima ei ilmunud ja 08.11.2021 kell 09.17 telefonile ei vastanud. 4.
13. Kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole võimalik, kui J. Todoruk endiselt ei ilmu kokkulepitud aegadel registreerimiskohustust täitma ega ole ametnikule kättesaadav. J. Todoruk väljendas 21.10.2021 kohtuistungil motivatsiooni täita korrektselt käitumiskontrolli nõudeid. Tartu Vangla leiab, et arvestades eeltoodut on põhjendamatu J. Todoruki katseaega pikendada ja käitumiskontrolliga jätkamine, kuna kriminaalhoolduse läbiviimine ei ole võimalik, kui J. Todorukil puudub tegelik motivatsioon ja ta ei ole valmis enda käitumist muutma. 22.10.2021 määrusega on J. Todorukile antud võimalus enda motivatsiooni ja tahet näidata, kuid isik seda teinud ei ole. Senine kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärki ning seetõttu tuleb J. Todorukil oma karistust kanda vangistuses.
14. Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 22.11.
15. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.
16. Nimetatud tähtajaks esitas täiendava selgituse süüdimõistetu J. Todoruki kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee, kes leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ning menetluskulud riigi kanda. Hetkel väidetav rikkumine ei ole seotud 22.10.2021 tehtud kohtumäärusega ning puudub alus kohtumääruse vaidlustamiseks. Kaitsja jääb 22.10.21 kohtumääruses esitatud seisukohtade juurde. Määruskaebuses ei ole välja toodud, kas J. Todorukiga on proovitud ühendust võtta ka e-posti aadressi teel. Samuti leiab kaitsja, et hetkel ühe kontrollkohustuse rikkumine ei ole piisav alus karistuse täitmisele pööramiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud argumendid väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise ning J. Todorukile mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Ringkonnakohus on veendumusel, et süüdimõistetu suhtes on kriminaalhooldus ebaõnnestunud ja alternatiivsete meetmete kohaldamine ei ole aktuaalne.
18. Nagu maakohus tuvastas ning ka määruskaebuses leitakse, siis ei ole käesolevalt vaidlust selles, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust 19.07.2021, 22.07.2021, 09.09.2021 ja 24.09.
19. Seega ei ole määruskaebuse vastuses toodud seisukoht, et tegemist on ühe kontrollkohustuse rikkusega. Otseselt ei ole sellele vastu vaielnud ka süüdimõistetu ise, kuid on üritanud seda pehmendada ennastõigustavate asjaoludega, mis ei ole ei maakohtu ega ka ringkonnakohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks. Ka kaitsja argument e-posti teel ühenduse võtmise võimalikkusest on asjakohatu. Süüdimõistetu väidetavalt töötas 19.07.2021 ja 22.07.
20. 09.09.2021 ja 24.09.2021 rikkumiste osas selgitusi ei olnud võimalik saada, sest isik ei ilmunud registreerimisele. Maakohtus istungil on süüdimõistetu ka selgelt enda avaldatud sõnavõttudes väljendanud, et ta ei saa aru, milliseid nõudeid ja kohustusi tal tuleb täita või et neid tuleb täita alati, mitte siis, kui ta ise vajalikuks peab. Nii on süüdimõistetu rikkumiste osas märkinud, et kardab täita tingimusi, ta viibis tööl ja ei saanud kriminaalhooldaja juurde ilmuda. Ta soovib oma käitumist muuta, käia siiski kohal. 3 J. Todoruk on selgitanud, et tal on telefon ja võimalik kontakteeruda terve päev. Pöördumistele ta ei ole vastanud, sest unustas ära. Siis jälle leiab, et ta ei oska öelda, miks ta tagasi ei helistanud. Kord on mäluga probleeme, siis väidab omakorda, et kuna on olnud Jämejalas ravil, siis leiab, et oleks edaspidi ravi vaja. Ravil oli kevadel
21. Süüdimõistetu on maakohtu istungil avaldanud, et ta on nõus, et katseaega pikendatakse 3 kuu võrra. Ta on võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud väära kaalutlusotsuse ning on põhjendamatult pidanud võimalikuks süüdimõistetu katseaega pikendada. Puuduvad argumendid, miks olid süüdimõistetu rikkumised põhjendatud. Tegemist ei ole ühekordse rikkumisega, vaid need rikkumised on toimunud pikema aja jooksul ning samuti peale maakohtu määruse tegemist. Ka ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on maakohus uskunud, et süüdimõistetu on valmis muutuma ning läbima kriminaalhoolduse edaspidi nõuetekohaselt. Maakohtus on tuginetud süüdimõistetu õigustusena justkui asjaolule, et isikul on vaimse tervisega probleeme ning tal on vaja sellega tegeleda. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga kui argumenti, miks oleks katseaja pikendamine põhjendatud. Kohtule esitatud materjali kohaselt pöördus süüdimõistetu arsti poole viimati 2020 kevadel. Kohtule ei nähtu, et süüdimõistetu oleks leidnud enne erakorralise ettekande esitamist, et tal oleks ravi vaja. Ühtegi tõendit selles osas esitatud ei ole, samuti ei nähtu kohtule, et süüdimõistetul oleks olnud selliseid probleeme varasemalt kriminaalhoolduse käigus. Jääb pigem mulje, et tegemist on argumendiga, millega välistada vangistusse sattumine. Isegi kui isikul on vaja abi vaimse tervisega tegelemiseks, siis vajalikku abi on võimalik tal saada ka vangistuses. Erakorralise ettekande kohaselt käitumiskontrolli alguses käis isik registreerimiskohustust täitmas korrektselt ning andis eelnevalt teada, kui kokkulepitud kuupäev ei sobi. Viimane registreerimine Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses toimus 23.07.2021, peale mida ei ole isik olnud ametnikule kättesaadav ega ilmunud kohale registreerimiskohustust täitma. Seega, süüdimõistetu on täpselt teadlik, kuidas lahendada reaalselt olukordi, kui tal ei ole võimalik registreerimiskohustust täita, mis omakorda näitab, et süüdimõistetul puuduvad asjakohased argumendid registreerimiskohustuse rikkumiseks või talle täiendavate võimaluste andmiseks. On märkimisväärne, et võrreldes varasemate registreerimiskohustustega, on stsenaarium kordunud ka pärast maakohtu 22.10.2021 määrust ehk süüdimõistetu ei ole vastanud kriminaalhooldaja kõnedele 25.10.2021, 28.10.2021, 02.11.2021 ja 08.11.2021, jättes ka 08.11.2021 registreerimiskohustuse täitmata, kuigi 05.11.2021 kodukülastusel sai registreerimine kokku lepitud. Tegemist ei ole iseseisva karistuse täitmisele pööramise alusega, vaid see iseloomustab süüdimõistetu jätkuvat käitumist.
22. KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, kuid selline kaalutlus peab olema ka põhjendatud ning praegusel juhul ei vasta kohaldatud meede rikkumise raskusele. Katseaja pikendamine kaalumisele ei tule, sest puudub alus uskuda, et edasine kriminaalhooldus mööduks edukamalt kui käesoleva ajani. Selleks asjaoluks annab kinnitust ka see, et pärast maakohtu määruse tegemist, mis ei ole küll käesolevaks ajaks jõustunud, on süüdimõistetu jätkanud registreerimiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule ei näe ühtegi võimalust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Nagu ka erakorralises ettekandes ja määruskaebuses välja tuuakse, siis kriminaalhooldust ei ole võimalik sisuliselt J. Todoruki suhtes läbi viia. Süüdimõistetu rikub elementaarset baaskohustust, mille täitmata jätmisel ei saa toimuda ka teised vajalikud tegevused nagu on ka kriminaalhooldaja märkinud. Kriminaalhooldaja on välja toonud, et 25.01.2021 kinnitati hoolduskava J. Todoruki juhtumist lähtuvalt kuritegevusriskide maandamiseks. Samas registreerimistel vastas J. Todoruk ametnikule napisõnaliselt või jättis 4 küsimustele vastamata. Seoses eeltooduga ei ole ametnikul olnud võimalik isikuga läbi viia hoolduskavas planeerituid tegevusi. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et kuigi ta on allkirjastanud 12.01.2021 kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, ei ole süüdimõistetu aru saanud talle otsusega mõistetud karistusest, selle nõuetest ega ka asjaoludest, millised tagajärjed kaasnevad, kui süüdimõistetu kohtuotsust ei täida. Seega süüdimõistetu ei ole aru saanud, et tingimisi vangistus koos kriminaalhooldusega on täpselt samasugune karistus nagu vangistus ning kuna J. Todoruk ei ole oma käitumist vaatamata erinevatele lubadustele ning vastutulekutele suutnud muuta, siis ei ole võimalik talle enam vastu tulla ning mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid või kohustusi tuleb süüdimõistetul arvestada, et sellel järgneb ka tagajärg.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 lg-st 3,

§ 339lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.

oktoobri 2021 määruse, millega pikendati J. Todorukile määratud katseaega, tühistab J. Todorukile mõistetud tingimisi kohaldatud karistuse ning pöörab täitmisele Tartu Maakohtu 15. detsembri 2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse 11 kuud 27 päeva vangistust. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5