1-16-4256/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-16-4256 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Tanel Erelti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Tanel Erelt (ik 37305120256), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega tunnistati Tanel Erelt süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 5 aasta pikkuse vangistuseni. Seda karistust suurendati Harju Maakohtu
9. novembri
10. a otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 5 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse võrra ja T. Ereltile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 20 päeva vangistust. T. Erelti karistusaeg algas
11. veebruaril 2016 ja lõppeb
12. juulil
14. Viru Vangla esitas
15. septembril 2021 Viru Maakohtule materjalid T. Erelti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Viru Maakohtu
17. oktoobri
18. a määrusega jäeti T. Erelt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. T. Ereltil puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal kindel elu- ja töökoht. T. Erelt avaldas, et lahkuks vabanemise korral koheselt Eestist, mistõttu võib ta katseajal riigist lahkuda ja kriminaalhooldusalane järelevalve teda selles ei takistaks. Tema tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid ja ta peab kirjavahetust teiste vangistuses viibivate isikutega. Ka on tema kontole teinud ülekandeid karistatud isikud. T. Erelt võib olla nii mõjutatav, kuid oskab ka inimesi manipuleerida ja mõjutada. Ta võib positsiooni hoidmiseks teha kuritegelikus maailmas heakskiidetud normidele vastavaid valikuid. Näiteks on ta vangistuses nõustanud kaaskinnipeetavaid esitama kaebuseid ja esitab ka ise vanglasüsteemi ja ametnikke kritiseerivaid pöördumisi. T. Erelt on seega teisi ärakasutav ja hoolimatu. T. Erelti varasem elukäik näitab, et tal on kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil. Tööle asumine ei pruugi välistada seda, et ta jätkab taolise elustiili viljelemist, mida tema legaalsed sissetulekud aga ei toetaks. Näiteks jätkab vahendite hankimist kuritegelikul teel. Positiivne on, et tal pole probleeme alkoholiga. Samas on ta tarvitanud narkootikume ja praegune kuritegu on toime pandud narkootikumide mõju all. Positiivne on, et ta on vangistuses teinud majandustöid, osa võtnud narkootikumide tarvitamisega seotud vestlustest, läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ning analüüsinud läbi vestluste kuritegelikku käitumist ning selle põhjuseid ja tagajärgi. T. Erelt on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhooldusnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Kuna ta varasemalt ei ole kriminaalhooldustingimuste täitmisega hakkama saanud, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses seda edaspidiselt teha. Ja nagu öeldud, on tema puhul alust karta ka kriminaalhooldusest kõrvale hoidmist. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Erelt, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
21. Maakohus leidis, et kõik tingimused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Tal on kindel elu- ja töökoht, võlgnevusi ei ole, distsiplinaarkaristused puuduvad ja vangistuses on läbitud sotsiaalprogramme. Maakohus jättis ta vabastamata, tuginedes ebaõigetele andmetele vangla poolt koostatud iseloomustuses. Ta avaldas, et soovib vabanemise korral Hispaaniasse elama asuda ja sellest järeldab maakohus, et ta võib kriminaalhooldusest kõrvale hoida. Vangla poolt „maalitud“ pilt temast, kui valetajast ja manipuleerijast, on kantud kättemaksusoovist. Ta on mitmel korral oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud ja soovitanud seda teha ka teistel. Viru Vangla arvates ei tohi kinnipeetavad oma õiguste eest seista. Samuti pidavat ta manipuleerima vanglaametnikega. Jutt positsioonist kuritegelikus maailmas on väljamõeldis. Vangla jaoks on probleemiks ametnike rikkumisi kajastavad kaebused. Viru Vangla on kuulus kinnipeetavate inimõiguste rikkumise poolest. Vangla loeb kinnipeetavate poolt enda õiguste eest seismise subkultuuriks. Maakohus on teinud asjas kaalutlusvea, tuginedes ainult negatiivsele, sest praegusel juhul kaalub positiivne negatiivse üle. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Erelt ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele. 2
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus vastupidiselt määruskaebuses märgitule T. Erelti ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
24. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 1-09-14104, p 21). Ringkonnakohus leiab, et T. Erelt kuritegeliku käitumise ohuprognoos on kõrge ja seda hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest.
25. T. Ereltil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Nimelt karistati teda Harju Maakohtu
26. juuli
27. a otsusega raske tervisekahjustuse tekitamise ja tulirelva ebaseadusliku omamise eest, mis seisnes selles, et ta tulistas kannatanule ühe lasu rindkeresse südamepiirkonda ja lahkus sündmuskohalt. Kuriteo pani T. Erelt toime kättemaksu motiivil ja ta oli sel ajal narkojoobes. Teo toime panemise hetkel omas ta kehtivat karistust varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Muuhulgas on tegu toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, millega T. Erelt näitas ennast ebausaldusväärse isikuna, s.o temale mõistetud vangistust ei pööratud täitmisele ja ta allutati kriminaalhooldusele. Sel ajal pidi ta täitma kriminaalhooldusnõudeid ja mitte panema toime uusi kuritegusid. Sellega ta hakkama ei saanud. Ühtlasi oli tema poolt katseajal toime pandu tegu ka väga raske isikuvastane kuritegu. Oluline on seegi, et tegemist ei olnud juhusliku kuriteoga. T. Erelt planeeris oma teo ette ja tegemist oli kättemaksuga. Arvestades, et T. Erelt on toime pannud raske isikuvastase teo, peab seda suurem olema tõenäosus, et enam ta enam selliseid kuritegusid toime ei pane. Ei ole välistatud, et vabaduses, sattudes kellegagi konflikti või kui ta ei ole millegagi rahul, valib ta probleemide lahendamiseks taaskord kuritegelikud meetmed. On ilmne, et sellise isiku taaskordseks usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused, kuna on keskmisest suurem oht, et ta jätkab sarnast käitumist. Kuigi T. Erelt on käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et tema ellusuhtumine on piisavalt muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk sedavõrd vähenenud, et on põhjendatud ta ennetähtaegselt vabastada.
28. Seega võib temalt n-ö libastumise korral oodata erinevat liiki kuritegusid, sest kuritegude toime panemist on soodustanud nii majandusliku kasu teenimise soov kui ka konflikti pinnalt tekkinud kättemaksusoov. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ei ole samuti midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Kuigi tal on vabanedes olemas kindel töökoht, ei ole see tema minevikku arvesse võttes midagi märkimisväärset. Tema enda sõnul on tal erinevaid töökohti nii Eestis kui ka välismaal. See teda kuritegudest hoiduma ei pannud. Asja materjalidest tulenevalt tal küll narkosõltuvust ei olnud, kuid narkootikume on ta siiski tarvitanud. Ka oli ta viimase raske isikuvastase teo toime panemise ajal narkojoobes, mistõttu mõningane sellekohane riski igal juhul säilib. Ühtlasi vastab tõele, et toetav tugivõrgustik tal seaduskuulekate lähedaste näol puudub ja valdav enamus tema tuttavatest on kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta ka vangistuses olles suhtleb.
29. Seda kõike arvesse võttes oleks tema ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes olukorras, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on praktiliselt olematu ja seda oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Seda aga asja materjalidest ei nähtu.
30. T. Erelt vaidlustab määruskaebuses ka vangla iseloomustusest tulenevaid andmeid ja kritiseerib vangla administratsiooni. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ei 3 hinnata aga ümber vangla iseloomustuse aluseks olevaid asjaolusid. Kui kinnipeetav seal olevate andmete või vangla tegevusega üldises plaanis rahul ei ole, tuleb seda vaidlustada halduskorras.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
32. oktoobri
33. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 4