← Eesti

3-17-1994/89

Obsah (6)§ 230§ 229§ 109§ 231§ 107§ 108

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 230 lg 1). Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab EEL-i kutsekomisjoni

  1. juuni
  2. a otsuse osas, milles keelduti kaebajale kutset andmast, tühistab vaideotsuse ja rahuldab kohustamiskaebuse (

§ 230lg 5 p 5).

I

  1. Kaebuse lahendamist mõjutab Riigikohtu üldkogu
  2. mai
  3. a otsus nr 3-18-1432/
  4. Nimetatud asjas oli EEL jätnud rahuldamata diplomeeritud teedeinseneri
  5. taseme kutse andmise taotluse, sest taotleja haridus ei vastanud kutsestandardi nõuetele. Üldkogu asus seisukohale, et tegevusaladel, millel tegutsemiseks on vastavalt EhS § 24 lg-tele 1 ja 2 nõutav kutse omamine, peab 4

(9)3-17-1994 EhS § 24 lg 4 kohaselt kehtestama pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega (p 23). Ministri määruse esemeks on muu hulgas tingimused, millele isik peab kutse saamiseks vastama, ehk hariduse ja töökogemuse nõuded (p 24). Kuna minister ei olnud EhS § 24 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooninõudeid kehtestanud, tunnistas üldkogu sellise määruse kehtestamata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks (p 34). Ühtlasi tühistas üldkogu kutse andmisest keeldumise otsuse, sest kutse andjal polnud ministri määruse puudumise tõttu taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamiseks õiguslikku alust (p 40).
  1. Ka
  2. juunil 2017, mil EEL keeldus kaebajale taotletud ametialadel teedeinseneri
  3. taseme kutset andmast, puudus EhS § 24 lg 4 kohaselt nõutav ministri määrus pädeva isiku kvalifikatsiooninõuete kohta. Kutse andmisest keeldumine ilma õigusliku aluseta rikub kaebaja kutsevabadust (põhiseaduse § 29 lg 1).
  4. EhS § 24 lg 4 kohaselt nõutava määruse puudumine mõjutas kutsete andmist üksnes juhul, kui taotletud ametiala kuulus nende tegevusalade hulka, millel tegutsemiseks peab pädev isik ehitusseadustiku kohaselt omama tema kvalifikatsiooni tõendavat kutset. Kolleegiumi hinnangul tuli ministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest lähtuda ehitustegevuse juhtimise ja tee korrashoiu ametialadel kutse andmisel (EhS § 24 lg 2 p-d 1 ja 12 ning lg 4). Küll aga ei näe ehitusseadustik erinevalt kuni
  5. a juunikuuni kehtinud teeseadusest ette, et avalikult kasutatava tee ehitamise või remontimise aluseks võiks olla ehitusprojekti asemel teetööde kirjeldus (vrd teeseaduse § 19 lg 1 ning EhS § 12 lg 1 ja § 99). Seepärast on kaheldav, kas teetööde kirjelduse koostamine kuulub EhS § 24 lg-s 2 nimetatud tegevusalade hulka. Kolleegium ei pea siiski praeguses asjas vajalikuks seda küsimust põhjalikumalt analüüsida, sest EEL-i kutsekomisjoni otsus tuleks kutse andmisest keeldumise osas nii või teisiti tühistada. Seda põhjusel, et otsuses puudusid nii kutse andmisest keeldumise õiguslik alus kui ka kutsekomisjoni põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida kutse andmisest keeldumise õiguspärasust. Kolleegium on erinevalt ringkonnakohtust seisukohal, et hindamiskomisjoni põhjenduste esitamist ei saa pidada piisavaks, sest kutse andmist takistavad põhjendused ei nähtu ka hindamiskomisjoni ettepanekust.
  6. Eeltoodud põhjustel tuleb EEL-i kutsekomisjoni
  7. juuni
  8. a otsus tühistada osas, milles kaebajale jäeti teedeinseneri
  9. taseme kutse teedeehituse erialal tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ehitustegevuse juhtimise, tee korrashoiu ja teetööde kirjelduste koostamise ametialadel andmata. Otsuse taotletud osas tühistamise tõttu ei pea kolleegium vajalikuks hinnata kaebaja ülejäänud väiteid selle otsuse kohta. Kutsekomisjoni otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka vaideotsus. II
  10. Lisaks tühistamiskaebusele palub kaebaja kohustada ESTEL-it tema
  11. aprilli
  12. a taotlust uuesti läbi vaatama. Kohustamisnõude lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas kutse andja on kohustatud kaebajale kutse andma või selle andmist kaaluma (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1 ja 4). Kohustamisnõude rahuldamiseks peavad selle nõude eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise ajal. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda, tuleb jätta kohustamisnõue rahuldamata (vt nt Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-18-1432/103, p 42).
  13. Kaebajale kutse andmine tuleb otsustada materiaalõiguse normide alusel, mis kehtivad tema
  14. aprilli
  15. a taotluse suhtes uue otsuse tegemise ajal (HMS § 54; vt ka Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-18-1432/103, p 46). Materiaalõiguse normide hulka kuuluvad, sõltumata nende paiknemisest 5
(9)3-17-1994 ühes või teises kutsealases dokumendis, mis tahes sätted, milles on esitatud kutse saamise eelduseks olevad sisulised tingimused.
  1. Kutse andmisel on oluline silmas pidada, et osal ehitamisega seotud tegevusaladel ei ole võimalik elukutse- või ka ettevõtlusvabadust kasutada ilma kutset või muud pädevustunnistust omamata (EhS § 24 lg 1). Põhiseaduse (PS) § 11 kohaselt võib isikute õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning ühtlasi peab piirang olema kooskõlas PS § 3 lg 1 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kolleegium on rõhutanud, et ehitusvaldkonnas pädeva isikuna tunnustamise tingimusteks olevad kvalifikatsiooninõuded peab kehtestama legitiimne riigiorgan. Seadusandja saab delegeerida selliste kvalifikatsiooninõuete kehtestamise määrusandluspädevuse üksnes Vabariigi Valitsusele või valdkonna eest vastutavale ministrile, järgides volitusnormile seatud põhiseaduslikke nõudeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-18-1432/93, p 22; vt ka
  2. novembril 2021 vastu võetud ehitusseadustiku muutmise seaduse § 1 p-d 1 ja 2 ning § 2 lg 2).
  3. Kuna ehitusseadustik on kutseseaduse suhtes eriseaduseks, tuleb muu hulgas lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
  4. novembri
  5. a määrusest nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 61), millesse lisati
  6. juulil 2021 jõustunud majandus- ja taristuministri
  7. juuni
  8. a määrusega nr 40 nendel tegevusaladel kutset taotlevatele isikutele esitatavad kvalifikatsiooninõuded.
  9. Määruses nr 61 ei ole kvalifikatsiooninõuded loetletud. Selle asemel on määruse lisas tegevusalati ära toodud kutseseaduse alusel kinnitatud kutsestandardid ja kutse andmise korrad. Tegevusalale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega tutvumiseks tuleb üles leida kutsestandardi õige versioon ja kutse andmise kord teatud redaktsioonis. Kaebaja märkis, et teedeinseneri kutse taotlejatel on selle määruse põhjal äärmiselt keeruline välja selgitada, milliseid kvalifikatsiooninõudeid tuleb täita. Lisaks on kutse andmise korrad raskesti leitavad ning kohati pole kutse andmise korra lisade puhul aru saada, kas tegemist on õige redaktsiooniga. Kaebaja arvates ei ole selline olukord õigusselguse põhimõttega kooskõlas ning on küsitav, kas sellisel viisil kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel on järgitud õigusnormide avalikustamise põhimõtet.
  10. Riigikohtu üldkogu märkis otsuses nr 3-18-1432/103, et ministril on võimalik kvalifikatsiooninõuete kehtestamisel kaaluda ka staatilise viitenormi kasutamist. Üldkogu rõhutas seejuures, et huvitatud isikul peab olema võimalik jõuda määruse kaudu kvalifikatsiooninõueteni liigse pingutuseta (p 35). Kolleegium nõustub kaebajaga, et määruse nr 61 põhjal on asjakohaseid kvalifikatsiooninõudeid keeruline välja selgitada. Praegust olukorda ei ole siiski põhjust pidada õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks. Määruses puudub tõepoolest teave määruse lisas nimetatud kutsestandardite ja kutse andmise kordade avaldamiskoha kohta. Seda infot on vaja eelkõige põhjusel, et neid dokumente ei ole avaldatud õigusaktide ametlikus väljaandes. Samas on määruse § 1 lg-s 1 märgitud, et määruse lisas nimetatud kutsestandardid ja kutse andmise korrad on kinnitatud kutseseaduse alusel. Kutseseadusest nähtub, et kutsealane teave on koondatud kutseregistrisse (kutseseaduse (KutS) § 14 lg 1). Kutseregistrisse kantud andmed on avalikud, andmeid väljastatakse tasuta ning registri vastutavaks töötlejaks on Haridus- ja Teadusministeerium (KutS § 14 lg 3; Vabariigi Valitsuse
  11. mai
  12. a määrusega nr 79 6
(9)3-17-1994 kehtestatud kutseregistri põhimääruse § 15 lg 2 ja § 16 lg 4). Muu hulgas kantakse kutseregistrisse ka kutsestandardid ja kutse andmise korrad (KutS § 14 lg-d 5 ja 6 ning kutseregistri põhimääruse § 9 lg 1 p 5). Kutsestandardi ja kutse andmise korraga on võimalik tutvuda kutseregistri veebilehe kaudu (kutseregister.ee). Asjakohane kutsestandard on sellelt veebilehelt üsna hõlpsasti leitav, kuid sama ei saa öelda kutse andmise korra kohta. Kutseregistri veebilehelt ei nähtu, et kutse andmise korda saaks otsida selleks loodud otsinguvormi abil. Kutse andmise korra leidmiseks tuleb kasutada kutse andja otsinguvormi, selleks on aga vaja teada kutse andja nime. Siiski ei ole kutseregistri veebileht kutsestandardi ja kutse andmise korra hankimise ainsaks võimaluseks. Lisaks veebilehele on juurdepääs kutseregistrisse kantud avalikele andmetele tagatud ka volitatud töötleja, s.o SA Kutsekoda asukohas (kutseregistri põhimääruse § 15 lg 2). Samale sihtasutusele on võimalik esitada ka teabenõue. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et pingutused, mis kutse taotlejal tuleb määruse nr 61 § 1 lg-s 1 sisalduva viitenormi sisuga tutvumiseks teha, ei ole ülemäärased. Sellele vaatamata tasub määrusandjal kaaluda võimalusi, kuidas asjakohaste kutsestandardite ja kutse andmise kordade kättesaadavust hõlbustada. Üheks võimaluseks oleks luua määruse lisas nimetatud dokumentidele hüperlingid. Samuti saaks määrust täiendada märkusega, et viidatud dokumendid on kättesaadavad nii kutseregistri veebilehelt kui ka SA Kutsekoda kaudu.
  1. Kolleegium analüüsib järgnevalt, kas kehtiv õigus võimaldab kaebajale taotletud ametialadel teedeinseneri
  2. taseme kutset anda.
  3. Määruse nr 61 § 1 lg 1 kohaselt tuleb ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise ja avalikult kasutatava tee korrashoiu tegevusaladel teedeinseneri
  4. taseme kutse andmisel lähtuda kvalifikatsiooninõuete osas vastava kutsestandardi
  5. versioonist ning „Kutse andmise korrast teedeinseneride kutsetele“
  6. juunil 2021 kehtinud redaktsioonis. Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu
  7. veebruari
  8. a otsusega nr 20 kinnitatud teedeinseneri
  9. taseme kutsestandardi
  10. versiooni p A.6 kohaselt peab
  11. taseme teedeinseneril olema üldjuhul vähemalt rakenduskõrgharidus teedeehituse erialal, tal peab olema kutsetasemele vastav eri- ja ametialane töökogemus ning ta peab olema läbinud etteantud mahus täiendusõppe. Samas punktis on märgitud, et kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korras. Sama kutsenõukogu
  12. novembri
  13. a otsusega nr 18 kinnitatud „Kutse andmise kord teedeinseneride kutsetele“ (
  14. juunil 2021 kehtinud redaktsioonis) näeb ette, et kutse taotlemisel tavajuhu kohaselt peab taotlejal olema muu hulgas tingimusteta täidetud kutsetaseme kohane hariduseeldus (p 2.9). Kutse taotlemisel erijuhu kohaselt peab hariduseeldus olema täidetud tingimuslikult (p 2.10). Hariduse eeltingimuste hulka loetakse ka täiendusõppe eeltingimused (p 3.1.1). Samas on märgitud, et erijuhu järgi teedevaldkonna inseneride kutse taotlemise eeltingimused on esitatud kutse andmise korra lisas 1 (p 3.1.9). Kaebajal puudub teedeehituse eriala bakalaureuse või rakenduskõrgharidust tõendav diplom või muu ehituseriala või mehaanikateadusel põhineva tehnikavaldkonna eriala kõrgharidust tõendav diplom. Seepärast on asjassepuutuv kutse andmise korra lisa 1 p 2.2.1 alapunkt c, mille kohaselt loetakse hariduseeldus tingimuslikult täidetuks ja kutse taotlemine on võimalik erijuhu alusel, kui taotleja on lõpetanud teedeehituse erialal Tallinna Tehnikakõrgkooli eelkäija (sh TEMT) keskerihariduse õppekava, millel õppima asumise eelduseks oli üldkeskharidus. Lisaks peab taotleja olema sooritanud rakenduskõrghariduse õppekaval põhineva teedeehituse mooduli täiendusõppe taotletava ametialaga 7
(9)3-17-1994 seonduvates õppeainetes 12 EAP mahus ning tal peab olema ette näidata vähemalt 10-aastane töökogemus taotletaval ametialal. Vaidlus puudub selles, et kaebaja läbis TEMT-is õppekava, millel õppima asumise eelduseks oli põhiharidus. Seega ei vasta kaebaja läbitud õppekava kutse andmise korra lisa 1 p 2.2.1 alapunktis c sätestatud tingimusele. Kolleegiumi hinnangul ei pruugi kaebajale kutse andmine olla sel põhjusel siiski välistatud. Nimelt näevad kutse andmise korra lisa 1 p-d 1.4 ja 2.3 ette, et hariduseelduse mittetäitmise korral on vajalik täiendav akadeemiline õpe mahus, mis katab nii nõutavad distsipliinid kui ka minimaalse ainepunktide mahu. Järelikult ei takista ainuüksi hariduseelduse mittetäitmine teedeinseneri 6. taseme kutse andmist. 26. Kolleegium ei pea siiski võimalikuks asuda ise hindama, kas kaebaja puhul on muud kvalifikatsiooninõuded täidetud.

§ 229

lg 2 kohaselt arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Ringkonnakohus ei ole määruse nr 61 § 1 lg-s 1 osutatud kutsestandardi ja kutse andmise korra kohaldamiseks vajalikke asjaolusid tuvastanud. Seepärast ei ole kolleegiumil võimalik otsustada, kas kaebajale tuleb kutse anda. Eeltoodule vaatamata ei ole praegusel juhul põhjendatud saata asja alama astme kohtule uueks arutamiseks. Kolleegium on rõhutanud, et haldusakti faktilise ja õigusliku aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (vt nt otsus nr 3-19-2069/19, p 12). Kutsestandard ja kutse andmise kord, millele on määruses nr 61 viidatud, ei kehtinud vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Seega ei ole kutse andjal olnud võimalik praegu kehtivate normide alusel kutse andmist otsustada. Taotleja kompetentsi hindamisel rakendatakse ekspertteadmisi, üldjuhul kaasab kutsekomisjon selleks hindamiskomisjoni (KutS § 18 lg 2 p 4 ja § 19 lg 4). Ka mahukaid tõendeid, mis on vajalikud kutse taotleja kompetentsi väljaselgitamiseks, peaks esmalt hindama kutse andja.

  1. Kutse andmiseks kohustamise üle otsustamisel on lisaks ministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vaja silmas pidada ka seda, millistel ametialadel võimaldavad kutsealased dokumendid kutseid anda. Kehtiv, Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu
  2. veebruari
  3. a otsusega nr 20 kinnitatud teedeinseneri
  4. taseme kutsestandardi
  5. versioon, millest ESTEL teedeinseneri
  6. taseme kutsete andmisel muu hulgas lähtub, võimaldab anda kutse ehitustegevuse juhtimise ja tee korrashoiu ametialadel, kuid ei näe ette kutse andmist teetööde kirjelduse koostamise ametialal. Samas on selles kutsestandardis märgitud, et isik, kellel on teedeinseneri
  7. taseme kutsetunnistus tee ehitustegevuse juhtimise (ehitamise), ehitusjuhtimise või tee korrashoiu ametialal, võib koostada mitteehitusloakohustuslike tee ehitustööde tehnilisi kirjeldusi ilma piiranguteta (vt www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10739606, A.
  8. osa, I p h). Seega on kaebajal võimalik koostada selliste teetööde kirjeldusi ka juhul, kui talle antakse kutse kas ehitustegevuse juhtimise või tee korrashoiu ametialal või mõlemal ametialal.
  9. Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium võimalikuks kohustada ESTEL-it kaebaja
  10. aprilli
  11. a kutse andmise taotlust uuesti läbi vaatama teetööde kirjelduse koostamise ametialal kutse saamiseks, kuid kohustab kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ehitustegevuse juhtimise ja tee korrashoiu ametialadel kutse saamiseks. Kuna kaebajal on sel moel võimalik saavutada soovitud eesmärk täies ulatuses, loeb kolleegium kohustamiskaebuse täies ulatuses rahuldatuks.
  12. Kuigi kutse andja on haldusasja menetluse ajal vahetunud, ei saa kaebajalt sama taotluse uuesti lahendamise eest kutse andmise tasu nõuda (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-18-1432/103, p 47). 8

(9)3-17-1994 Vajaduse korral tuleb haldusorganil anda kutse taotlejale võimalus asja lahendamiseks vajalike uute andmete ja tõendite esitamiseks (HMS § 6 ja § 38 lg 1). III 30. Kuna kaebus rahuldatakse täies ulatuses, muudab kolleegium menetluskulude jaotust (

§ 109lg 4).

  1. Kaebaja taotles halduskohtus, et tema kasuks mõistetaks välja 15 eurot riigilõivu ning 10 033 eurot 33 senti õigusabikulu katteks (ilma käibemaksuta). Halduskohus pidas põhjendatud õigusabikuludeks 8073 eurot 33 senti, lisas sellele käibemaksu ning mõistis kaebaja kasuks välja 9702 eurot 99 senti (sh riigilõiv 15 eurot).
  2. Apellatsioonimenetluses palus kaebaja enda kasuks välja mõista 10 908 eurot 32 senti (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leidis, et kaebaja mõlema kohtuastme õigusabikulud olid ülepaisutatud, mistõttu saab esimese kohtuastme põhjendatud õigusabikuludeks lugeda 6000 eurot ja teise kohtuastme puhul 3000 eurot. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ning ei pea vajalikuks põhjendusi korrata (

§ 231lg 6).

Seega on kaebaja esimese ja teise astme kohtumenetluse tõendatud ja põhjendatud õigusabikulud kokku 9000 eurot. Kassatsiooniastmes taotles kaebaja, et tema kasuks mõistetaks õigusabikulude katteks välja 6066 eurot 67 senti. Selle summa hulgast tuleb kuludokumendi esitamata jätmise tõttu jätta välja mõistmata õigusabikulu summas 840 eurot (

§ 109lg 1).

Kolleegium nõustub vastustajate seisukohaga, et kaebaja õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kolleegium peab kassatsiooniastmes põhjendatud õigusabikuludeks 2500 eurot (ilma käibemaksuta).

  1. Kaebaja kasuks tuleb välja mõista 11 515 eurot (ilma käibemaksuta; sh kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot), millest 8765 eurot jääb MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit ja 2750 eurot MTÜ Eesti Taristuehituse Liit kanda. Jaotus lähtub asjaoludest, et kohtuvaidluse põhjustanud otsuse tegi MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit ning kohustamisnõude osas vastustajaks olev MTÜ Eesti Taristuehituse Liit astus kohtumenetlusse hiljem.
  2. Kassatsioonkaebuses märgitu kohaselt tuleb kautsjon tagastada Advokaadibüroo ANTSMÄE & Partnerid OÜ arvelduskontole nr EE712200221024592153 Swedbank AS-s (

§ 107lg 4).

35. Vastustajate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (

§ 108lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.