KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2019, Tallinn Haldusasja

e andmise asjus Menetlusosalised Kaebaja – X, volitatud esindaja v.adv Rando Antsmäe Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud esindajad v.adv Raini Nõu, Heiki Meos Vastustaja – MTÜ EESTI ASFALDILIIT, volitatud esindaja v.adv Raul Talts Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kohtuistungil 10.04.2019 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.06.2018 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada X kaebus osaliselt. 3. Tunnistada MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit

ekomisjoni 14.06.2017 istungi protokolli nr 3/1/2017 kantud otsuses X-le „Teedeinsener, tase 6“ teedeehituse eriala teedeehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“

e andmisest keeldumise kohta põhjenduste esitamata jätmine õigusvastaseks.

1. Muus osas jätta X kaebus rahuldamata.
2. Mõista MTÜ-lt Eesti Ehitusinseneride Liit (rk 80011934) välja X (ik XXXXXXXXX) esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 4507 (neli tuhat viissada seitse) eurot ja 50 senti.
3. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.
4. 3-17-1994 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. X esitas MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit

ekomisjonile taotluse 6. taseme teedeinseneri

e saamiseks erijuhu alusel tee-ehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitusjuhtimine“, „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“, „järelevalve“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“. 2. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL)

ekomisjon otsustas 14.06.2017 istungi protokolli nr 3/1/2017 kantud otsusega anda X-le „Teedeinsener, tase 6“

e teedeehituse eriala teedeehituse ja korrashoiu alleriala ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“ ning jättis talle

e andmata ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“. Protokolli kohaselt on X 1980. a lõpetanud Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT) ja talle on omistatud ehitustehniku diplom, mis vastab põhikooli baasil kesk-eriharidusele. Põhijuhul ei ole kehtiva

estandardi kohaselt alust omistada taotlejale 6. taseme

et, kuna tal puudub

e andmise korras nõutav kõrgharidus. Taotlejal on pikaajaline töökogemus teedeehituse alal ning ta on regulaarselt osalenud täiendkoolitustel. Taotleja töökogemus vastab sooviavalduse põhjal

estandardi 1. erijuhu kohastele töökogemuse miinimumnõuetele ning

e andmise korras toodud töökogemuse kestuse nõuetele ametialadel „järelevalve“ ja „ehitusjuhtimine“. 3. EEL

ekomisjon jättis 01.09.2017 vaideotsusega nr KS17/058 rahuldamata X vaide 14.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles tema taotlus jäeti rahuldamata. 4. X esitas 02.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus EEL

ekomisjoni 14.06.2017 otsus tühistada osas, milles tema taotlus 6. taseme teedeinseneri

e andmiseks jäeti rahuldamata, tühistada EEL

ekomisjoni 01.09.2017 vaideotsus ja kohustada tema taotlust uuesti läbi vaatama. 1) Kaebaja esitas

e taotlemiseks nõuetekohaselt täidetud dokumendid, milles oli piisav informatsioon kaebaja ametialase tegevuse kohta alates 1976. aastast. Kui

ekomisjon leidis, et tõendid on ebapiisavad, oleks nad pidanud sellest kaebajat teavitama ja võimaldama tal esitada täiendavaid andmeid. Kaebajat ei kuulatud enne komisjoni otsuse tegemist ära. Kaebajale pole kontrollitav, kas vastustaja järgis uurimispõhimõtet. 2)

ekomisjoni otsuses pole esitatud kaebaja taotluse osalise rahuldamata jätmise aluseks olevaid põhjendusi. Komisjoni otsusest ega retsensioonidest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“

e andmisest keeldumisel. 3)

estandard ei esita

e andmisel lisatingimusi töökogemuse pikkusele, vaid määrab üksnes perioodi. Ajalised nõuded

e taotlemisel on toodud

e andmise korras. Kuivõrd seadusest ei tulene töö tegemise perioodile mingeid lisatingimusi, ei ole lubatav kohaldada 2

e taotleja õigusi. 4) Haridusnõude osas kohaldub kaebajale

estandardi

1. erijuht. Kaebajal on standardis nõutav pikaajaline töökogemus: kaebaja on allerialal „teede ehitustegevuse juhtimine“ tegutsenud alates
2. aastast, sh on kaebaja tegelenud teede ehitustegevuse ja korrashoiuga, järelevalvega ja teetööde kirjelduste koostamisega. Samuti on kaebaja täitnud

estandardist tulenevad täiendavad tingimused ehk läbinud nõutud mahus täiendkoolitusi. Lisaks on kaebaja ise koolitanud teisi

e saanud isikuid. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et tema pikaajalist kogemust võetakse arvesse ning tema tegevust ettevõtjana ei piirata ilma seadusest tuleneva aluseta.

e andmise korra p 1.3 kohaselt järgitakse

e andmisel elukestva õppe põhimõtet.

e andmise sidumine otseselt tehtud töödega ei ole põhjendatud. 5)

estandard ei sätesta, kui kaua peab isik olema töötanud taotletaval ametialal. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist, et

e taotlejal pole võimalik omandada töökogemust mitmel ametialal samaaegselt. Kaebaja tegutses

e taotlemisele eelneva viie aasta jooksul kõigil viiel taotletud ametialal. 6) EEL on vaideotsuses nõustunud kaebajaga, et

e andmise aluseks olevad dokumendid ei sätesta töökogemuse miinimumnõuet

e saamiseks ametialal „teetööde kirjelduse koostamine“. Kaebaja esitatud dokumendid tõendavad töökogemuse olemasolu ka sellel ametialal. Maanteeamet väljastas kaebajale pädevustunnistuse, mis kehtis alates 16.05.2015 kuni 01.07.2018, mille kohaselt on kaebaja pädev tegutsema muu hulgas teede projekteerimise ja teetööde kirjelduse koostamise alal. 7) Hindamiskomisjon ei olnud objektiivne. Hindamiskomisjoni esimees Y valis retsensentideks oma alluvad Tallinna Teede AS-ist, mis on kaebaja ettevõtte konkurent. Retsensentidel polnud pädevust hinnata kaebaja vastavust töökogemuse nõudele nende ametialade puhul, milles neil endal

e puudus. 5. MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vastustaja ei rikkunud uurimispõhimõtet.

ekomisjonil ei tekkinud kaebaja taotlust lahendades küsimusi, mis oleks eeldanud kaebajalt täiendavate selgituste esitamist. Kaebaja oli kogu asjakohase teabe komisjoni otsuse tegemise ajaks juba esitanud. Vastustaja palus kaebajal 28.04.2017 e-kirjaga esitada diplomi koopia koos hinnetelehega ning pädevustunnistuste koopiad. EEL selgitas 12.05.2017 e-kirjas kaebajale, et kaebaja taotlus läheb

estandardi 1. erijuhu alla ning selle alusel võib teedeinseneri

et taotleda siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: taotlejal on vahetult

e taotlemisele eelnev vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal, millest on vahetult

e taotlemisele eelnev vähemalt viieaastane pidev töökogemus

et taotletaval allerialal ja ametialal, ning taotleja on viimase viie aasta jooksul

et taotletaval erialal või sellele lähedasel erialal saanud täienduskoolituse kaudu kokku 80 täiendusõppe punkti, sh taotletaval erialal vähemalt 75 täiendusõppe punkti. 2)

eseaduse (

) § 5 lg 2 järgi kinnitab

estandardi

enõukogu.

e andmise korra töötab välja

e andja konkursil osalev organ koos

ekomisjoniga ning kinnitab

enõukogu (

§ 16

lg 1).

§ 5

lg 3 alusel haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määrusega nr 69 kehtestatud „

estandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra“ § 1 kohaselt on

estandard dokument, milles kirjeldatakse

etegevust, tööülesandeid ja keskkonda ning määratletakse vastava

eala ja -taseme kompetentsusnõuded. Teedeinseneri

e andmise kord ja

estandard on määrused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 88 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2009 otsus nr 3-09-655). Määrused on antud volitusnormi alusel ja selle piires pädeva organi poolt ning vastustajal polnud mingit alust jätta need praeguses asjas kohaldamata. 3

e andmise korra järgi on 6. taseme teedeinseneri

e taotlemisel erijuhu alusel minimaalne vajalik ametialase töökogemuse kestus viimase viie aasta jooksul vastavatel ametialadel järgmine: järelevalve – 20 kuud; ehitusjuhtimine – 15 kuud; ehitustegevuse juhtimine – 30 kuud; teede korrashoid – 30 kuud; teetööde kirjelduse koostamine (projekteerimise all) – 20 kuud. Viie aasta jooksul on arvestuslikku tööstaaži võimalik koguda maksimaalselt 55 kuud, arvestades, et üks kuu aastas on puhkus. Taotleja peab kattuvate tööde puhul tegema proportsionaalse jaotuse (

e andmise korra lk 11, allmärkus 3). 4) Komisjon võttis otsuse tegemisel arvesse, et kaebaja on viimase viie aasta jooksul suure osa oma tööalasest tegevusest osutanud ehitus- ja omanikujärelevalve teenust ning olnud korduvalt riigihangetes tellija esindaja rollis. Kaebajal ei tuvastatud piisavat töökogemust teetööde kirjelduste koostamisel, tee korrashoiul ega ehitustegevuse juhtimisel. Kaebaja taotlusest nähtub, et ta on teetööde kirjelduste koostamisega tegelenud 4,5 kuud taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul.

estandard eeldab

e taotlemisel pidevat ametialast tööd ja selle nõude punktuaalse täitmise korral on võimalik anda erijuhu järgi taotlemisel

e reeglina ainult ühel ametialal. 5) Retsensentidele ja hindamiskomisjoni liikmetele ei ole kehtestatud tingimust, et nad ei tohiks olla tegutsevad samal alal, mis

e taotleja. Vastasel juhul poleks võimalik hindajaid leida. Kaebaja pole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis viitaks retsensentide erapoolikusele. Hindamiskomisjoni liikmetel ei ole

ekomisjoni istungil hääleõigust. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.06.2018 otsusega kaebuse. Halduskohus tühistas EEL teedeinseneride

ekomisjoni 14.06.2017 protokollilise otsuse osas, millega jäeti kaebajale ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduste koostamine“

e andmata; tühistas 01.09.2017 vaideotsuse; tegi EEL-ile ettekirjutuse vaadata kaebaja taotlus eelnimetatud ametialadel

e saamiseks uuesti läbi; ning mõistis EEL-ilt kaebaja menetluskulude katteks välja 9702,99 eurot. 1) EEL 14.06.2017 otsus on haldusakt, mis peab vastama HMS-is sätestatud nõuetele. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata seda, kas kaebajale tuleks tema taotletud ametialadel

e anda või mitte, vaid saab hinnata seda, kas otsus

e mitteandmise kohta on põhjendatud ja kaalutletud ning kas selle tegemisel on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid. Vastustaja ei andnud kaebajale enne

ekomisjoni otsuse tegemist selgitusi anda ega täiendavaid tõendeid esitada. Seega rikuti kaebaja õigust ärakuulamisele. 2) Hindamiskomisjon soovitas kaebajale omistada

e ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“, kuid ei põhjendanud oma seisukohta teistel taotletud erialadel

e andmata jätmise kohta. Hindamiskomisjoni otsus ei ole

ekomisjonile siduv ning viimane peab ise oma otsust põhjendama. Samas ei ole ka

ekomisjon põhjendanud, miks ei saa kaebajale anda

et kolmel tema taotletud ametialal. Otsusest ei nähtu, mis asjaolusid on

ekomisjon keeldumisel hinnanud ning millistest õigusnormidest lähtunud. Vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. 3) 26.05.2015 kuni 26.05.2018 kehtinud Maanteeameti pädevustunnistuse kohaselt oli kaebaja pädev tegutsema järgmistel aladel: teede projekteerimine, teetööde kirjelduste tegemine ja teeprojektide ekspertiis, tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve. Märjamaa Vallavalitsus on 27.11.2017 kirjas kinnitanud kaebaja korrektset tegevust teede korrashoiu ja teetööde kirjelduse koostamise aladel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4

ekomisjon lähtus kaebaja taotluses esitatud andmetest ning ei pidanud vajalikuks kaebajale täiendavaid küsimusi esitada. Kohus pole otsuses märkinud, millised asjaolud jättis vastustaja välja selgitamata ning millised tõendid kogumata. Kaebaja kuulati ära otsuse tegemisele järgnenud vaidemenetluses ning vastustaja esitas vaideotsuses kaebaja vastuväidetele oma seisukoha. Kohus ei põhjendanud, miks ei olnud vaideotsuses esitatud seisukohad asjakohased. 2) Halduskohus ei põhjendanud, miks polnud õige EEL-i väide, et ta pidi lähtuma

e andmise korrast, mille kohaselt tuleb taotlejal kattuvate tööde puhul teha proportsionaalne jaotus ning arvestada 11 kuuga aastas. Olukorras, kus kaebaja taotluse põhjal nähtus, et tema puhul ei ole

estandardi ja

e andmise korra järgsed nõuded täidetud, polnud hindamiskomisjonil ega

ekomisjonil vajadust esitada pikemaid kaalutlusi. Kohus ei hinnanud tunnistaja Y kohtuistungil antud ütlusi ega retsensentide seisukohti. Samuti jättis kohus tähelepanuta

ekomisjoni istungi protokollis märgitud asjaolu, et hääletamine toimus alles pärast arutelu. 3)

e taotleja näitab taotluses ise ära, kui palju ta mingil ametialal on töötanud. Kaebaja taotluse kohaselt tegeles ta teetööde kirjelduste koostamisega 4,5 kuud. Seega ei täitnud kaebaja sellel ametialal

e omistamiseks nõutavat töökogemust (20 kuud viie viimase aasta jooksul).

estandard eeldab

e andmiseks pidevat ametialast tööd ja selle nõude range järgimise korral on reeglina võimalik erijuhu järgi taotlemisel isikule omistada

e ainult ühel ametialal.

ekomisjoni otsus, millega kaebajale omistati

e kahel ametialal, on seda arvestades vastutulek kaebajale. 4) Kaebaja pole tõendanud, et retsensendid olid ebaobjektiivsed või ebapädevad. 5) Põhjendamatu on EEL-ilt kui mittetulundusühingult mõista välja vastaspoole menetluskulud. Halduskohus ei andnud hinnangut EEL vastuväidetele kaebaja menetluskulude kohta. Kohus lisas menetluskuludele käibemaksu, ehkki kaebaja on õigusabikulusid taotlenud käibemaksuta, arvestades, et kaebaja eest õigusabikulud kandnud äriühing on käibemaksukohustuslane. 8. X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Halduskohus on õigesti nõustunud kaebaja seisukohtadega ning oma otsust piisavalt põhjendanud. Vastustaja oleks pidanud andma kaebajale enne otsuse tegemist võimaluse täiendavaid tõendeid ja selgitusi esitada. Q retsensioonist nähtub, et kolmel taotletud tegevusalal polnud töökogemus piisavalt tõendatud. 2)

§ 5

lg 1 kohaselt sätestatakse kompetentsusnõuded

estandardiga. Kaebaja vastab

estandardis esitatud nõuetele ning on seda oma taotlusega põhistanud ja tõendanud. Arvestades, et kaebajal on pikaajaline töökogemus ka ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „tee korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“, oleks kaebajale tulnud omistada

e ka nende osas.

estandard ei sätesta, kui palju peab

e taotleja olema konkreetsel ametialal ajaliselt töötanud. Samuti pole standardis sätestatud, et eri ametialadel ei saa töökogemust omandada samaaegselt. Kaebaja tegutses mitmel ametialal samaaegselt ning omandas

e taotlemise eelneva viie aasta jooksul piisava töökogemuse kõigil taotletud ametialadel. 5

estandardist ega

e andmise korrast ei tulene, et

e taotleja puhul saab arvestada vaid 55 kuu jooksul omandatud töökogemust. Tunnistaja Y ütlustest ilmnes, et iga arvestatud kuu puhul arvestati töötamist vaid ühel ametialal. 3) EEL ei arvestanud kaebaja töökogemust erialase hariduse omandamise ajast. Töökogemuse miinimumnõuete kohaldamine on lubamatu, sest need ei ole kehtestatud delegatsiooninormi alusel. Vastustaja on teetööde kirjelduse koostamise ametiala puhul ebaõigesti kohaldanud projekteerimisele kehtestatud töökogemuse nõuet. Ühestki õigusaktist ei tulene sellele ametialale töökogemuse miinimumnõuet. Enne ehitusseadustiku jõustumist käsitles teetööde kirjelduse koostamist teeseadus ja selle alusel antud ministri määrus. Teetööde kirjelduse koostamise õigus oli omanikujärelevalve tegijal. Alates ehitusseadustiku jõustumisest ei ole sellel ametialal

e andmiseks mingeid nõudeid ette nähtud. 4) Q retsensioon on allkirjastatud pärast hindamiskomisjoni protokolli koostamist ja allkirjastamist. Hindamiskomisjon peab

e andmise korra järgi kujundama oma seisukoha alles pärast retsensioonide koostamist. Seega on oluliselt rikutud

e andmise korda. Lisaks puudus retsensentidel pädevus kaebajat hinnata ning nad ei vastanud ka erapooletuse nõudele. 5) Kaebaja taotluse uuel menetlemisel tuleb lähtuda taotluse esitamise ajal kehtinud

estandardist ja

e andmise korrast. Kui riik on korraldanud

e andmise otsustamise selliselt, et enne taotluse kohta lõpliku otsuse tegemist või jõustumist võib

e andja isik muutuda, siis tuleb sellega seotud asjaajamine korraldada haldusorganitel endil ning

e taotleja õiguspositsioonid ei tohi sellest muutuda. 6) Asjaolu, et vastustaja on mittetulundusühing, ei välista temalt menetluskulude väljamõistmist. 9. MTÜ EESTI AFALDILIIT (EAL) palub EEL-i apellatsioonkaebus rahuldada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) EAL-il, kes on teedeehituse inseneeria alal

e andja alates 06.12.2018, ei ole pädevust vaadata läbi kaebaja taotlust EEL-ile, kuna EAL ei ole viimase õigusjärglane.

e andmise kord kuulub selle välja töötanud

e andjale, kes on avalikul konkursil saanud

e andmise õiguse.

e andmise kord ei lähe

et andva organi muutumisel uuele

e andjale üle. Viimane saab

ete andmisel lähtuda üksnes enda välja töötatud

e andmise korrast. Hetkel kehtib arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara

enõukogu 29.11.2018 otsusega kinnitatud

e andmise kord. Ühe taotluse läbivaatamine vana korra alusel tekitaks EAL-ile suure kulu (sh

ekomisjoni ja hindamiskomisjoni liikmete tasu), mida EAL ei saa

e andmise tasust katta. Sellise kulu kandmiseks puudub EAL-il ka rahaline reserv. Kehtiv õigus ei võimalda panna EAL-ile kohustust võtta üle eelmise

e andja kohustused. Kaebajal tuleb seega esitada EAL-ile uus taotlus

e saamiseks, mille EAL vaatab läbi sõltumata praeguse haldusasja lahendusest. 2) Kaebaja haridus ei võimalda tal 6. taseme teedeinseneri

et taotleda. Haridus, mille kaebaja omandas TEMT-is, vastab praegusel ajal keskharidusele. Kaebaja läbis TEMT-is põhiharidusele vastava õppekava, mida ei saa võrdsustada rakendusliku kõrgharidusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 11.

§ 5

lg 1 järgi on

estandard dokument, milles kirjeldatakse

etegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded.

estandardi kinnitab

enõukogu (

§ 5lg 2).

Praeguses asjas tuleb lähtuda „Teedeinsener, tase 6“

estandardist (I kd, tl 28-45p).

e andmise korras.

§ 9

lg 2 p 4 ja § 16 lg 1 alusel kinnitab

e andmise korra

enõukogu. Kaebaja taotluse lahendamise ajal kehtis arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara

enõukogu 23.01.2017 otsusega nr 5 kinnitatud „

e andmise kord teedeinseneride

etele“ (TIKAK; I kd, tl 46-55). 12. Vaidlustatud otsus on haldusakt (HMS § 55) ja see peab vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele, sh põhjendamise nõudele (HMS § 56). TIKAK lisa 5 kehtestab hindamiskomisjoni protokolli vormi, mille kohaselt tuleb taotlejale

e mitteandmisel või osalisel mitteandmisel esitada argumenteeritud põhjendused. Ringkonnakohus möönab, et

ekomisjoni istungi 14.06.2017 protokollis (I kd, tl 10-10p) esitatud põhjendused – milleks on väljavõte hindamiskomisjoni protokollist (I kd, tl 59-59p) – on lakoonilised. Protokolli märgitust saab järeldada, et kaebaja vastab töökogemuse miinimumnõuetele ja TIKAK-is toodud töökogemuse kestuse nõuetele ametialadel „ehitusjuhtimine“ ja „järelevalve“. Eraldi ei ole välja toodud põhjendusi selle kohta, miks kaebajale ei omistata

et ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „teede korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“, kuid lugedes protokolli märgitut koos retsensioonidega, järeldub, et hindamiskomisjon ei pidanud kaebaja taotluse põhjal tema töökogemust nimetatud ametialadel

e omistamiseks piisavaks. Põhjendamispuudused ei pea siiski tingimata tooma kaasa haldusakti tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on erandjuhtudel pidanud võimalikuks põhjendamispuudustega kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (samas, p 20). Praeguses asjas tuleb arvestada sellega, et

e andmise otsustamisel lähtutakse isiku sooviavalduses märgitud andmetest ja sellele lisatud dokumentidest ning

estandardis esitatud nõuetest ja TIKAK-is toodud juhistest.

e andja peab hindama

e taotleja vastavust esitatud tingimustele ning selles osas ei ole

e andja kaalutlusruum reeglina väga suur. Seega ei tähenda põhjenduste lakoonilisus automaatselt seda, et

e mitteandmise otsus poleks tagantjärele tõhusalt kontrollitav. Kohus saab hinnata seda, kas taotluses toodud andmete põhjal oli isikule

e andmisest keeldumine õigustatud. 13.

estandardi kohaselt võidakse ühe taotluse raames anda teedeinseneri

e mitmel allerialal ja ametialal. Teedeinsener peab vastavalt TIKAK-ile tõendama oma spetsialiseerumisele vastavat töökogemust ühel või mitmel ametialal (standardi p B.2.2).

e taotleja sobivust hinnatakse

ekomisjonile esitatud dokumentide alusel vastavalt TIKAK-ile, arvestades tema kompetentsust kui tervikut. EEL

ekomisjon leidis, et kuna kaebaja haridus ei vasta standardis esitatud nõuetele, kuid arvestades tema pikaajalist töökogemust tee-ehituse alal, rakendub talle

e taotlemise 1. erijuht, s.o

e taotleja on lõpetanud keskharidusel põhineva kesk-eriharidust andva kooli (nt Tallinna Tehnikakõrgkooli eelkäija TEMT või TKTK) teedeehituse alase eriala ning tal on ette näidata pikaajaline töökogemus teedeehituse valdkonnas taotletava ametialal (standardi lisa 8). 1. erijuhul võib teedeinseneri

et taotleda siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: taotlejal on vahetult

e taotlemisele eelnev vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal, millest vahetult

e taotlemisele eelnev vähemalt viieaastane pidev töökogemus

et taotletaval allerialal ja ametialal; taotleja on viimase viie aasta jooksul

et taotletaval erialal või sellele lähedasel erialal saanud täienduskoolituse kaudu kokku 80 täiendusõppe punkti, millest taotletaval erialal vähemalt 75 7

ete andmisel eritingimustel erilise hoolikusega eri- ja ametialase töökogemuse vastavus ning

ete andmine võib sisaldada täiendavaid protseduure, mida on kirjeldatud TIKAK-is.

1. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on täitnud täiendusõpet puudutava tingimuse ning tal on vähemalt 10-aastane töökogemus tee-ehituse erialal. Pooled on aga eri meelt viimase viie aasta töökogemust puudutava tingimuse osas. Kaebaja arvates on tal olemas nõutav töökogemus kõigil viiel taotletud tee-ehituse ja korrashoiu alleriala ametialal. EEL-i hinnangul tuleb aga arvestada TIKAK lisas 2 toodud töökogemuse arvestamise juhendit, mis näeb selles loetletud ametialadele ette töökogemuse miinimumnõuded.
2. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et EEL ei saanud lähtuda TIKAK-is sätestatud töökogemuse miinimumnõuetest. TIKAK on pädeva haldusorgani poolt volitusnormi alusel vastu võetud õigusakt. TIKAK lisas 2 on esitatud erialase, allerialase ja ametialase töökogemuse arvestamise põhimõtted. Nimetatud lisa näol ei ole tegemist töökogemuse kestusele täiendavate tingimuste seadmisega võrreldes standardiga, mis nõuab

e omistamise eeldusena viie aasta pikkust töökogemust taotletaval ametialal. TIKAK lisa 2 puhul on tegemist

e taotleja

ealase kompetentsuse hindamise viisi kirjeldusega, mis muu hulgas täpsustab ametialade kaupa töökogemuse kestuse nõuded juhuks, kui

et taotletakse samaaegselt mitmel allerialal või ametialal. 16. TIKAK lisas 1 on toodud

e saamise sooviavalduse vorm, millesse tuleb muu hulgas märkida iga projekti kohta ajaline töömaht ehk isiklik panus inimkuudes (lk 11). Siinkohal on allmärkuses (p 3) täpsustatud, et kattuvate tööde puhul tuleb teha proportsionaalne jaotus: aastas töötab inimene maksimaalselt 11 kuud. Sooviavalduse vormil esitatud täpsustused on

e andmise korra lahutamatu osa, millest tuleb lähtuda nii

e taotlejal kui ka hindamis- ja

ekomisjonil. Vormil esitatud juhisest lähtudes on EEL õigesti leidnud, et viie aasta jooksul on võimalik koguda arvestuslikku tööstaaži maksimaalselt 55 kuud. Sooviavalduse vormi järgi tuleb mitme projektiga samaaegselt tegeledes teha jaotus vastavalt sellele, kui suur osa ajast on ühele või teisele projektile kulunud. Näiteks kui

e taotleja tegeles ühe kuu jooksul kahe projektiga, millest mõlemale kulus ligikaudu sama palju tema tööajast, saab kummagi projekti puhul arvestada tööaega 0,5 kuud. Isik ei saa loogiliselt ühe kuu jooksul omandada kahele või enamale kuule vastavat töökogemust. Töökogemuse arvestamise metoodikat on kaebajale selgitatud EAL juhatuse esimehe C 20.07.2017 vastuskirjas (I kd, tl 60-61p). Arvestades ka hindamiskomisjoni esimehe ja EAL esindaja

ekomisjonis Y poolt halduskohtu istungil antud ütlusi, võib pidada usutavaks, et hindamiskomisjon lähtus kaebaja taotluse hindamisel kirjeldatud metoodikast. 17. TIKAK lisa 2 järgi on järelevalve ametialal

e taotlemisel erijuhu alusel minimaalne töökogemuse kestus 20 kuud, ehitusjuhtimise puhul 15 kuud, ehitustegevuse juhtimise puhul 30 kuud ning teede korrashoiu (teehoolde) puhul 30 kuud. 18. Teetööde kirjelduse koostamise alal ei ole TIKAK lisas 2 ette nähtud minimaalse töökogemuse kestust, nagu ka EEL on vaideotsuses nentinud. Samas ei saa sellest järeldada, et nimetatud ametialal saaks

e omistada isikule, kes on teetööde kirjelduse koostamisega viimase viie aasta jooksul tegelenud vaid mõne kuu jooksul. See ei vastaks standardist tulenevale nõudele, mille kohaselt peab taotlejal nii vastaval allerialal kui ka ametialal olema pikaajaline töökogemus. Iseäranis oluline on töökogemus

e taotlemisel erijuhu alusel. Asjaolu, et isikul on pikaajaline töökogemus teedeehituse ja korrashoiu allerialal, ei tähenda, et talle saaks

e omistada kõikidel selle alleriala ametialadel, sealhulgas nendel ametialadel, millega isik on viimase viie aasta jooksul vähe tegelenud. 8

e omistamine töökogemust teeremondi teetööde kirjelduse koostamisel. Enne ehitusseadustiku jõustumist kehtinud teeseaduse § 19 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2010 määruse nr 35 „Teetööde kirjeldusele esitatavad nõuded ning teetööde kirjelduse järgi tehtavate teetööde liigid ja loetelu“ § 1 lg 1 esimese lause kohaselt võib teetööde kirjelduse järgi teha avalikult kasutatava tee koosseisu kuuluva rajatise remonti. Määrusest järeldub, et teetööde kirjelduse näol on tegemist lihtsamal kujul projektiga, mille alusel võib teha vähemkeerukaid, tee-ehitusprojekti koostamist mittenõudvaid töid. Teetööde kirjelduse koostamisel tuli lähtuda teeseaduse § 19 lg 2 alusel kehtestatud projekteerimisnormidest. Teetööde kirjelduse sisu on ka pärast teeseaduse kehtetuks tunnistamist jäänud suuresti samaks (vt nt Märjamaa valla hanketeade katteta teede remonditööde teetööde kirjelduse koostamiseks1). EEL on kohtumenetluses leidnud, et teetööde kirjelduse koostamise puhul saab lähtuda projekteerimise kohta kehtestatud töökogemuse miinimumnõudest, mis on 20 kuud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui mitte lähtuda teetööde kirjelduse koostamise puhul projekteerimise alal esitatavast töökogemuse miinimumnõudest, siis on sellegipoolest tegemist võrdlemisi keeruka tööga, millel

e andmine eeldab viimase viie aasta jooksul vähemalt 15 kuu pikkust töökogemust, mis on erijuhu alusel

e taotlemisel minimaalne töökogemuse nõue. 20. Standardi lisa 6 järgi eeldab tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ehitustegevuse juhtimise ametialal

e omistamine töökogemust ühel tegevusalal järgmistest: tee-ehitusobjekti insenerimeeskonda kuulumine tee ehitamisel või rekonstrueerimisel; tee-ehitusmaterjalide tootmise juhtimine. Ehitusjuhtimine eeldab töökogemust tee-ehituse ühe osa ehitamise juhtimisel tellija esindajana. Tegemist on erinevate ametialadega, millel tegutsedes omandatud töökogemust ei saa võrdsustada, omistades ühel nimetatud ametialal tegutsevale isikule

e ka teisel ametialal. Teede korrashoiu ametialal on nõutav töökogemus ühel tegevusalal järgmistest: töötamine teehoolde korraldajana hooldajaettevõttes või tellija esindajana; teede inspekteerimine. 21. Kaebaja on oma sooviavalduses (I kd, tl 77-83) toonud välja töökogemuse alates 2001. aastast. Taotletud erialadel

e omistamiseks tuleb eelkõige vaadata kaebaja töökogemust alates

1. aastast. Kaebaja ei ole kattuvate tööde puhul esitanud proportsionaalset ajalist jaotust, vaid on taotluse kohaselt omandanud selle esitamisele eelneva viie aasta jooksul enam kui 70 kuud töökogemust. Seejuures nähtub taotlusest, et kaebaja on nende aastate jooksul tegelenud peamiselt ehitusjuhtimise ja järelevalvega. Teetööde kirjelduse koostamisega on kaebaja tegelenud kokku 4,5 kuu jooksul (tabelis tööd nr 15, 22 ja 23). Kaebaja on lisaks osalenud teede ehituse ja korrashoiu hanke korraldamisel (kokku 4 kuud), koostanud teede remondi ja korrashoiu kava (4 kuud), tegelenud teede korrashoiu juhtimise ja korraldamisega (kokku 5 kuud) ning osaleb alates
2. aasta aprillist projektijuhina teede ja tänavate korrashoiu ja remondi töödel. Ringkonnakohus märgib, et kõik nimetatud tööd ei vasta standardi lisas 6 teede korrashoiu all nimetatud tegevustele ning ka kokku arvestatuna ei täida sellel ametialal nõutava töökogemuse miinimumnõuet. Kaebaja sooviavaldusest ei nähtu, et kaebaja oleks viimase viie aasta jooksul tegelenud ehitustegevuse juhtimisega nõutavas või sellele ligilähedaseski mahus. Isegi kui lähtuda kaebaja taotluses toodud töökogemusest, mida on kokku oluliselt rohkem kui reaalselt võimalik 55 kuud, ei oleks alust kaebajale omistada

et ehitustegevuse juhtimise, teetööde kirjelduse koostamise ja teede korrashoiu ametialadel. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus nõutavast töökogemusest jääks veidi puudu ning Kättesaadav: http://marjamaa.kovtp.ee/hanked/-/asset_publisher/i9qasIoDgpzB/content/hanketeade-marjamaavalla-katteta-teede-remonditoode-teetoode-kirjelduse-koostamine. 1 9

e andmiseks vajalikku pädevust. Seega ei saa kaebajale omistada

et kõigil taotletud ametialadel üksnes kaebaja pikaajalisest töökogemusest lähtudes.

e saamiseks peab kaebaja omama igal taotletud ametialal miinimumnõudele vastavat töökogemust ka taotluse esitamisele eelneva viimase viie aasta jooksul. Kaebajale Maanteeameti poolt teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus (I kd, tl 76) anti

e omistamisega võrreldes erinevatel tingimustel ning see ei olnud

ekomisjonile otsuse tegemisel siduv. Varasem

e omistamine või pädevustunnistuste andmine ei saa isikul tekitada õiguspärast ootust

e saamiseks, kui ta ei vasta asjaomases õigusaktis esitatud nõuetele. Isegi kui kaebaja on varasemalt oma töid korrektselt teinud, ei kinnita see tema edaspidist pädevust ega kompenseeri töökogemuse puudujääki. 23. TIKAK p 3.1 järgi hinnatakse taotleja kompetentsust lisaks dokumentidele, retsensentide arvamustele ja taustauuringule ka vajaduse korral taotleja küsitlemise teel – eelkõige erijuhtude korral. EEL on selgitanud, et ei näinud kaebaja puhul vajadust koguda täiendavaid tõendeid või teda küsitleda.

§ 1

lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud menetlusele HMS sätteid, arvestades

-is sätestatud erisusi. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Hindamis- ja

ekomisjon lähtusid kaebaja sooviavaldusest, milles olid olemas kõik

e taotlemiseks vajalikud andmed. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et EEL oleks pidanud andma kaebajale võimaluse enne otsuse tegemist oma seisukoht esitada, tuleb märkida, et kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid tõendeid või selgitusi oleks ta täiendavalt esitanud, kui talle seda võimaldatud oleks. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid või andmeid, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. 24.

§ 19

lg 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed olema sõltumatud ning vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega. TIKAK p-s 9.1 on toodud hindamiskomisjoni liikmetele (sh retsensendid) esitatavad nõuded. Hindamiskomisjoni liikmetel peab olema: vähemalt erialane

ealane kompetentsus; diplomeeritud inseneri

e, mis ei või olla madalam taotletavast/hinnatavast

etasemest;

esüsteemialane kompetentsus ning hindamisalane kompetentsus. TIKAK p 9.2 järgi peavad hindamiskomisjoni liikmed olema sobivate isikuomaduste ja hoiakutega ning tegutsema erapooletult.

-ist ega TIKAK-ist ei tulene, et hindamiskomisjoni liikmetel peaks olema omistatud

e kõigil taotletavatel ametialadel. Kaebaja sooviavaldust hinnanud retsensendid olid mõlemad 7. taseme diplomeeritud teedeinsenerid tee-ehituse ja korrashoiu allerialal, D-le on omistatud

e ehitusjuhtimise ja ehitustegevuse juhtimisel ametialadel (I kd, tl 185) ning Q-le järelevalve ametialal (I kd, tl 184). Seda arvestades ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et retsensentidel puudus kaebaja hindamiseks piisav kompetents. Asjaolu, et hindamiskomisjoni liikmed töötavad väidetavalt kaebaja ettevõttega konkureerivas ettevõttes, ei anna automaatselt alust kahelda nende erapooletuses. Vastasel juhul oleks pädevate hindamiskomisjoni liikmete leidmine äärmiselt keeruline, kuna pea kõik samal allerialal

et omavad ja tegutsevad isikud konkureerivad suuremal või vähemal määral omavahel. Kaebaja ei ole viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis viitaks, et hindamiskomisjoni liikmed olid asja lahendusest isiklikult huvitatud ning ka ringkonnakohtule 10

ekomisjonile, kes teeb lõpliku otsuse (TIKAK p 5.1), ning hindamiskomisjoni liikmed ei saa osaleda

et taotlevale isikule

e andmise otsustamisel (

§ 18lg 3 p 1).

Vaidlustatud otsuse õiguspärasust ei mõjuta see, et Q retsensioon on allkirjastatud pärast hindamiskomisjoni protokolli (I kd, tl 96-97) koostamist. Hindamiskomisjoni protokollist nähtub, et Q hinnanguga on komisjoni seisukoha kujunemisel arvestatud. Q allkirjastas retsensiooni enne

ekomisjoni istungi toimumist. 25. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et EEL

ekomisjoni otsuse tühistamiseks pole alust, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta

e osalise mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmist. Otsuse kujunemise aluseks olevaid kaalutlusi ei ole sisuliselt esitatud ka vaideotsuses. EAL on vastuseks kaebaja pöördumisele enne kaebuse esitamist küll selgitanud töökogemuse arvestamise metoodikat, kuid tegemist on teise juriidilise isiku kirjaga, mis ei saa asendada EEL enda põhjendusi. Seega tunnistab ringkonnakohus EEL otsuse ametialadel „ehitustegevuse juhtimine“, „teede korrashoid“ ja „teetööde kirjelduse koostamine“ kaebajale

e mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmise osas õigusvastaseks. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta EAL väidete osas, mis puudutavad kohustamisnõuet.

1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).
2. EEL-i ja EAL-i kui haldusorganite esindajakulud jäävad nende endi kanda (vt Riigikohtu 21.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-26-12, p 30). Võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande täitmise, allutasid vastustajad ennast haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka kohustuste ja vastutuse osas.
3. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada vaid osaliselt, tuleb vastavalt muuta ka esimese kohtuastme menetluskulude jaotust. Kaebaja taotles halduskohtus 10 048,33 euro suuruse menetluskulu, sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 10 033,33 eurot (ilma käibemaksuta), hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esimese kohtuastme menetluskulud ülepaisutatud – asi ei ole niivõrd mahukas ja keerukas, et õigustada sellises suuruses kulusid. Vastustaja õigusabikulud olid oluliselt väiksemad: 3369,60 eurot (sh käibemaks). Näiteks on esindaja kulutanud ebamõistlikult palju aega retsensentide andmete varjamist puudutavate menetlusdokumentide koostamisele (osa 27.11.2017 menetlusdokumendist, 20.12.2017 menetlusdokument, 29.01.2018 menetlusdokument), arvestades, et samas küsimuses on esitatud ka määruskaebus, millele esindajal on kulunud 4 h 30 min. Samuti on esindaja kulutanud ülemääraselt palju aega retsensioonide digitaalallkirja kinnituslehtede väljatrükkide saamisega seotud toimingutele (arve nr 2018/04/01) ning kohtuistungi toimumise järgsetele toimingutele (arve nr 2018/05/01). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esimese kohtuastme põhjendatud õigusabikuludeks saab lugeda 6000 eurot. Arvestades, et kaebaja taotles õigusabikulusid ilma käibemaksuta, ei lisandu sellele summale käibemaksu. Lähtudes sellest, et kaebaja peamisteks nõueteks on 14.06.2017 otsuse tühistamise nõue ja kohustamisnõue ning vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku ning selle tühistamine pole vajalik kaebuse eesmärgi saavutamiseks, leiab ringkonnakohus, et 14.06.2017 otsuses

e osalise mitteandmise kohta põhjenduste esitamata jätmise õigusvastasuse tuvastamisega tuleb kaebus lugeda rahuldatuks 50% ulatuses. 11

ekomisjoni

1. juuni
2. a istungi nr 3/1/2017 protokollilise otsuse punkt 1 osas, milles jäeti X-le andmata teedeinseneri
3. taseme

e teedeehituse erialal tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ehitustegevuse juhtimise, tee korrashoiu ja teetööde kirjelduste 12

e andmise taotlust ehitustegevuse juhtimise ja tee korrashoiu ametialade osas uuesti läbi vaatama.

1. Mõista menetluskulude katteks X kasuks MTÜ-lt Eesti Ehitusinseneride Liit välja 8765 eurot ning MTÜ-lt Eesti Taristuehituse Liit 2750 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2. Tagastada kautsjon. 13