) § 4 lg 1 ja § 6). Kaebaja majandustegevuse vabadust rikub 3
Kui tegevuskoht piiritletakse tegevusloal konkreetsete ruumidega, siis peaks teenuseosutaja juhul, kui ta soovib hakata osutama sama teenust samas tegevuskohas mõnes teises ruumis, esitama taotluse tegevusloa muutmiseks ja ootama ära selle lahendamise (seaduse järgi 60 päeva, kuid mis kaebaja kogemuse kohaselt kestab enam kui 5 kuud). Samuti tuleks tasuda riigilõiv 145 eurot iga tegevuskoha kohta. Viide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg-le 2 ei ole asjakohane, sest 06.09.2019 otsusega ei muudetud 08.08.2019 otsust kaebaja kasuks, vaid kahjuks. Seega tulnuks lähtuda HMS § 66 lg-st 2. 06.09.2019 otsuses ei ole ühelegi HMS § 66 lg-s 2 sätestatud alusele viidatud ja ühtegi sellist alust ei esine. Otsuse muutmise aluseks ei saanud olla
lg 1, mis näeb ette tegevusloa kõrvaltingimuse muutmise, sest tegevuskoht kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni. Samuti ei esine
Kaebaja taotles 26.08.2019 tegevuslubade registri kande parandamist ning tegevusloale ja tegevuslubade registrisse kantud andmete kooskõlla viimist 08.08.2019 otsusega, mitte vastupidi. Tegevuskoht tuleb kanda tegevusloale ja tegevuslubade registrisse aadressi täpsusega. Tegevuskohana tuleb käsitada kinnisasja või äriruume, kus asub majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 16, maksukorralduse seaduse § 9 lg 2). Tervise- ja tööministri 08.03.2019 määruse nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ (määrus nr 21) § 7 lg 2 p 7 sätestab, et registrisse kantakse isiku tegevuskoha aadress. Õigusaktidest tulenevalt ei saa tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohta täpsustada tegevusloa kõrvaltingimusena. Kõrvaltingimuseks saab
lg 3 järgi olla selline tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, ja
lg 4 järgi saab kõrvaltingimusi tegevusloale lisada üksnes seaduses sätestatud juhul ja ulatuses. TTKS § 421 p 1 võimaldab lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba välja antud, mitte konkretiseerida teenuseosutaja tegevuskohta. Seega on 06.09.2019 ja 20.01.2020 otsused õigusvastased. 06.09.2019 ja 20.01.2020 otsused on vastuolus vastustaja varasemate seisukohtade ja halduspraktikaga. Vastustaja väitis asjas nr 3-19-827 Tallinna Halduskohtule 07.06.2019 esitatud vastuses, et tegevuskoht kantakse tegevusloale aadressi täpsusega. Vastustaja ei ole teisele seisukohale asumist põhjendanud. Sellist halduspraktikat, et tegevuskoht märgitakse tegevusloal kabineti täpsusega, ei ole vastustaja rakendanud varem ega hiljem ühegi teise teenuseosutaja puhul. Vastustaja kohtleb tervishoiuteenuse osutajaid ebavõrdselt. 22.01.2020 otsuses on viidatud
lg 1 p-le 2, mille järgi tunnistatakse tegevusluba kehtetuks juhul, kui ettevõtja loobub majandustegevusest. 23.01.2020 otsuses on viidatud
). Olukord, kus kaebajale oli sama teenuse osutamiseks samas tegevuskohas antud kaks tegevusluba (ämmaemandusabi teenuse osutamiseks tegevusload nr L04536 ja L04690, ambulatoorse radioloogiateenuse osutamiseks tegevusload nr L04535 ja L04689), tekkis seetõttu, et vastustaja eiras kaebaja taotlust varasemate tegevuslubade muutmiseks ja otsustas selle asemel anda kaebajale uued tegevusload. Selleks puudus õiguslik alus. Ämmaemandusabi teenuse osutamisega seonduvalt teatas kaebaja 17.10.2019 taotluses, et kavatseb hakata seda teenust osutama Teguri tn 37b tegevuskohas ka kabinetis nr
lg 1 alusel esitatud majandustegevuse muutmise kavatsuse teadet (samas tegevuskohas uute ruumide kasutusele võtmise kohta) või taotlust tegevusloa kõrvaltingimuste muutmiseks (täiendavate tervishoiuteenuste lisamiseks tegevusloale) käsitatakse uue tegevusloa taotlusena, mida menetletakse tegevusloa taotluse menetlemiseks ettenähtud korras ja tingimustel (st oluliselt pikem menetlusaeg ja riigilõiv). 17. Terviseamet palus jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja on andnud 06.09.2019 ja 20.01.2020 otsustega kaebajale tegevusload tervishoiuteenuste osutamiseks täpselt neis ruumides, mida kaebaja tegevusloa taotlemisel näitas ja kus teenust osutada soovis. Vastustaja ei ole kunagi andnud kaebajale õigust osutada tervishoiuteenuseid terves Teguri tn 37b hoones ja kaebaja ei ole seda ka taotlenud. Vastustaja muutis 06.09.2019 otsusega nr 6.4-4/19/28 oma 08.08.2019 otsust, sest kaebaja avaldas 26.08.2019 taotluses rahulolematust, et tegevuslubade registris tegevusloal nr L04536 toodud tegevuskohaks olevad kabinettide numbrid ei kajastu vastava tegevusloa väljastamise haldusaktis. Vastustaja rahuldas kaebaja avalduse, andis välja varasemat otsust täpsustava haldusakti ja viis tegevuslubade registris tegevusloal nr L04536 toodud tegevuskoha vastavusse tegevusloa väljastamise aluseks olevas haldusaktis toodud tegevuskohaga. 5
lg 4 ega eelnõu seletuskiri ei anna ettevõtjale õigust nõuda, et majandushaldusasutus kontrolliks uusi ruume, mida ettevõtja soovib kasutama hakata, kiiremini kui tegevusloa taotlemise puhul. Samuti ei anna
lg-s 1 toodud teate esitamine ettevõtjale õigust taotleda uut tegevusluba ilma riigilõivu tasumata. Ettevõtjal võib
lg-s 1 toodud teate esitamise järel olla vajalik mh uue tegevusloa taotlemine, kui tema plaanitav tegevus vastaks uuele tegevusloale. Samuti on ekslik kaebaja arusaam, et uute ruumide (st uue tegevuskoha) kasutuselevõtmine on käsitatav olemasoleva tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutmisena. Uued ruumid, mida kaebaja alles soovib kasutusse võtta, ei kuulu olemasoleva tegevusloa kontrolliesemesse. Sõltumata sellest, kas teenuseosutaja esitab uute ruumide kasutuselevõtmise soovi teatena või taotlusena, on tal kohustus esitada vastustajale kõik tegevusloa taotlemisel vajalikud andmed ruumide, nende sisustuse jm kohta. Tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba annab õiguse osutada teenuseid ainult neis ruumides, mida isik on tegevusloa taotlemisel näidanud ja mille nõuetele vastavuse on vastustaja kindlaks teinud. Seda nii juhul, kui tegevuskoht on tegevusloale märgitud kabineti täpsusega, kui ka juhul, kui tegevuskoht on märgitud ehitise aadressi täpsusega. Kaebajal ei ole võimalik kasutada uusi ruume teenuse osutamiseks enne, kui vastustaja on kontrollinud nende nõuetele vastavust ja väljastanud kaebajale tegevusloa.
lg 1 kohaselt saab tegevusloa muutmisena käsitada üksnes tegevusloa kõrvaltingimuse muutmist. Täiendavate ruumide kandmist tegevusloale kõrvaltingimusena TTKS ei võimalda. Seega ei ole võimalik uute ruumide kasutuselevõttu vormistada tegevusloa muudatusena. Tegevuskoht kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ja tegevuskoha muutmine (sh uute ruumide kasutuselevõtt, mõnest olemasolevast ruumis loobumine, kolimine sama hoone piires või uude hoonesse) on käsitatav põhiregulatsiooni muutmisena. Seega tuleb tegevuskoha muutmisel taotleda uus tegevusluba. Vastustaja ei kohtle tervishoiuteenuse osutajaid tegevuslubade andmisel ebavõrdselt. Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et kabineti number ei ole osa aadressist ning ettevõtja tegevuskoht tuleb kanda tegevusloale ja tegevuslubade registrisse kinnisasja aadressi täpsusega. Sellist nõuet ükski õigusakt ei sätesta. Tegevuskoha võimalikult täpne määratlemine tegevusloal annab patsientidele võimaluse veenduda, kas teenuse osutajal on tegevusluba konkreetses tegevuskohas tegutsemiseks. Tegevuskoha täpne piiritlemine tegevusloal on eriti oluline juhtudel, kus samal aadressil tegutseb mitu erinevat tervishoiuteenuse osutajat või tervishoiuteenuse osutajale on ühele ja samale aadressile väljastatud mitu erinevat tegevusluba. Tegevuskoha märkimine tegevusloale ehitise aadressi täpsusega ei anna ettevõtjale eeliseid võrreldes ettevõtjaga, kelle tegevuskoht on märgitud tegevusloal kabineti täpsusega. Ettevõtjatel, kelle tegevuskoht on määratletud ehitise aadressi täpsusega, ei ole võimalik võtta teenuse osutamiseks kasutusse teisi samal aadressil asuvaid ruume ilma uut tegevusluba taotlemata ja riigilõivu tasumata. 22.01.2020 ja 23.01.2020 otsuste tühistamise nõue on alusetu.
lg 4 sätestab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisena käsitatakse ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist. Põhiregulatsiooni muutmisel loetakse seega senise loa kehtivus lõppenuks ja tegevuse jätkamiseks tuleb anda uus luba asjakohaseid õigusnorme järgides (vt ka Riigikohtu otsus asjas 6
Seega tuleb eriarstiabi, õendusabi ja ämmaemandusabi teenuse osutaja tegevuskohaks lugeda ruumid, kus ta neid tervishoiuteenuseid osutab. Need ruumid kuuluvad tegevusloa põhiregulatsiooni hulka (
Tegemist ei ole tegevusloa kõrvaltingimusega (
Järelikult ei ole õigusvastane, et vastustaja märkis kaebaja tegevusloas ja selle aluseks olevas haldusaktis kaebaja tegevuskohaks hoone aadressi koos kasutatavate kabinettidega.
lg 4 kolmas lause sätestab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisena käsitatakse ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist. Riigikohus on 29.05.2018 otsustes asjades nr 3-157
Ka PS § 31 teine lause võimaldab ettevõtlusvabadust seadusega piirata. Olenemata sellest, kas vastustaja on märkinud kaebaja tegevusloale tegevuskohana hoone aadressi või selle koos kabinettide numbritega, ei või kaebaja kasutada tervishoiuteenuse osutamiseks selles hoones muid ruume kui neid, mida ta on tegevusloa taotluses näidanud ja mida vastustaja on tegevusloa andmise menetluses kontrollinud (
Uute ruumide kasutada lubamine, olenemata sellest, kas tegemist on samas või teises hoones asuvate ruumidega, on uus haldusakt, sest reguleerib kaebaja õigust kasutada tervishoiuteenuse osutamiseks uusi ruume. Kuna tegemist on haldusaktiga, peab vastustaja viima enne selle andmist läbi haldusmenetluse (kontrollima taotluse ja ruumide nõuetele vastavust, koguma vajadusel täiendavalt teavet ja tõendeid) ja andma haldusakti välja kirjalikus vormis (HMS § 55 lg 1). Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa menetlemiseks nähakse TTKS § 41 lg-s 1 ette 60-päevane tähtaeg. Pikem tähtaeg on vastustajale ette nähtud põhjalikuma menetluse läbiviimiseks, mis on avalikes huvides ja peab kaitsma patsientide õigusi. Samuti ei saa tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba anda vaikimisi, sest tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba tuleb anda kõrvaltingimustega (
Seega puudub alus väita, et kui tegevusloal piiritletakse tegevuskoht hoone aadressiga ja kaebaja esitaks uute ruumide kasutusse võtmise soovi korral
lg-s 1 nimetatud teate, toimuks uute ruumide kasutusele võtmine oluliselt kiiremas ja lihtsamas menetluses. Määruse nr 21 § 7 lg 2 p 7 järgi on registrisse kantavateks majandustegevuse üldandmeteks tegevuskoha aadress või teeninduspiirkond, tegevuskoha puudumise korral vastavasisuline teave. Tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha eripära arvestades võib nimetatud tegevuskoha aadress hõlmata ka teenuse osutamiseks kasutatava kabineti numbrit. Sama võib järeldada
analoogsest regulatsioonist (TTKS § 501 lg 7).
lg 1 p 1 järgi kantakse registrisse majandustegevuse üldandmed (sama TTKS § 501 lg 21 p 2). Majandustegevuse üldandmeteks on
lg 1 järgi sama seaduse §-s 15 nimetatud andmed.
lg 3 p-st 1 nähtuvalt tuleb tegevuskoha suhtes kehtiva majandustegevuse nõude korral ära näidata tegevuskoha aadress, piiritletud territooriumil tegutsemise korral tegevuspiirkond. Tervishoiuteenuste puhul kehtestatakse tegevuskohale eraldi majandustegevuse nõuded (nõuded kasutatavatele ruumidele). Seega tuleb viidatud normide järgi tervishoiuteenuse osutamise puhul näidata ära ka ruumid, kus lubatakse tervishoiuteenust osutada. Lisaks tuleb
lg 1 p 2 järgi kanda registrisse tegevusloa andmed.
lg 1 p 3 järgi kantakse registrisse iga tegevusloa kohta tegevusloa õiguslik alus ja põhiregulatsioon. Kuna tervishoiuteenuste osutamiseks kasutatavad ruumid kuuluvad tegevuskohana põhiregulatsiooni hulka, tuleb registris näidata ka nimetatud ruume. Asjaolu, et TTKS § 41 lg 1 annab vastustajale õiguse lahendada tegevusloa taotlus 60 päeva jooksul, ei tähenda, et vastustaja peab kindlasti menetluse läbiviimisega nii kaua viivitama. Menetluse kestus sõltub ka menetlusosalisest endast, tema taotluse selgusest, esitatud dokumentide põhjalikkusest, vastustaja järelepärimisele vastamise kiirusest, taotluse puuduste kõrvaldamise kiirusest (vt
lg 1 teine lause), taotluse mahust jms.
lg 8 järgi annab majandushaldusasutus ettevõtjale tegevusloa kohe, kui on tuvastatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmine. Kui vastustaja peaks haldusmenetluse 8
Vastustaja peab algatama kaebaja taotluse alusel uue haldusmenetluse, tegema uued kontrollitoimingud ja väljastama uue haldusakti. Seega toob kaebaja taotlus riigile kaasa täiendava töökoormuse, mida riigilõivu tasumine peaks vähemalt osaliselt hüvitama. Vastustaja halduspraktika tegevuslubadel tegevuskoha väljatoomisel on ebaühtlane. Seda näitavad mitmed kaebaja esitatud tegevuslubade väljatrükid ja seda on kinnitanud ka vastustaja ise. Samas ei riku selline ebaühtlane praktika kaebaja õigusi. Sarnaselt kaebajale ei ole ka teistel tervishoiuteenuse osutajatel õigust kasutada tervishoiuteenuse osutamiseks ruume, mida ei ole tegevusloa andmise menetluses kontrollitud, olenemata sellest, kui täpselt on neile väljastatud tegevusloal tegevuskoht määratletud. Kaebajal puudub õigus ebaõigele halduspraktikale viidates nõuda sellise praktika kohaldamist ka tema suhtes. Ei ole eluliselt usutav, et uue tegevusloa numbri teadaandmine lepingupartneritele või teistele haldusorganitele saaks tuua kaebaja jaoks kaasa olulise koormuse või tema majandustegevust ebamõistlikult takistada. Tehtavate muudatuste minimeerimiseks on võimalik kõik kavandatavad muudatused kokku koguda ja need koos esitada, selle asemel, et iga üksiku ruumi osas uut menetlust algatada. Rahuldamata jääb ka kaebus vastustaja 22.01.2020 ja 23.01.2020 otsuste tühistamiseks.
lg 4 kolmanda lause kohaselt käsitatakse tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist tegevusloa kehtetuks tunnistamisena. 22.01.2020 otsusega tunnistati kehtetuks tegevusluba nr L04536, mis andis kaebajale õiguse iseseisva ämmaemandusabi teenuse osutamiseks Teguri tn 37b kabinettides nr 6 ja
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 19. AS Medita Baltics palub 15.06.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.05.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. TsÜS §-st 16 ning kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 14 lg 4 p-dest 3 ja 4 tuleneb, et tegevuskohta ei saa käsitada niivõrd kitsalt, nagu seda on teinud vastustaja ja halduskohus (asudes sisuliselt seisukohale, et konkreetse eriarstiabiteenuse osutamiseks kasutatavad kabinetid moodustavad eraldi tegevuskoha). Tegevuskohana tuleb käsitada kinnisasja või äriruume, kus asub majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Eriarstiabi teenuste osutaja 9
Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et tervishoiuteenuse osutaja poolt uute ruumide kasutusele võtmine (või olemasolevate ruumide kasutuse muutmine) eeldab igal juhul uue haldusakti andmist. Vastustaja ülesandeks on kontrollida eriarstiabiteenuse osutaja ruumide vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele igal ajahetkel, mitte ainult siis, kui teenuseosutaja soovib kasutusele võtta uusi ruume (sama kehtib ka teenuseosutaja sisseseade, aparatuuri ja töötajate kontrollimise kohta). Kontroll toimub tegevuskoha kohapealse paikvaatluse teel, mille kohta koostatakse sellekohane akt (protokoll). Nimetatu ei erine oma sisult ega eesmärgilt oluliselt tegevusloa taotluse kontrollieseme vastavuse kontrollaktist, mille vastustaja koostab tegevusloa andmise menetluses – mõlemas fikseeritakse tegevuskoha ruumide suurus ja seisund, ruumides asuv sisseseade ja aparatuur ning eelnimetatute vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastustaja on viinud selliseid paikvaatlusi läbi ka Tartus Teguri tn 37b asuvas kaebaja tegevuskohas. Uue ruumi kasutusele võtmisel samas tegevuskohas või ruumide kasutuse muutumisel tuleb vastustajal tuvastada üksnes see, kas uued ruumid ning nende sisseseade ja aparatuur vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele. Tegemist on konkreetse faktilise asjaolu tuvastamisega, milleks ei ole vaja viia läbi eraldi haldusmenetlust. Vastustaja ja halduskohtu käsitluse järgi tuleks asuda seisukohale, et ka eriarstiabi osutaja töötajate koosseisu muutumisel peaks vastustaja andma igakordselt uue haldusakti (tegevusloa), sest tulenevalt TTKS § 42 p-st 2 on tegevusloa kontrolliesemeks ka töötajate koosseis. Seega juhul, kui eriarstiabi osutaja tegevuskoht kantakse tegevusloale ehitise aadressi täpsusega, siis selle piires toimuvad muudatused kasutatavate ruumide osas on käsitatavad tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutmisena
lg 1 mõttes, mille kohta peab ettevõtja esitama majandustegevuse muutmise kavatsuse teate vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist. Seevastu juhul, kui eriarstiabi osutaja tegevuskoht piiritletakse tegevusloal konkreetsete ruumidega (nagu praegusel juhul), peaks teenuseosutaja juhul, kui ta soovib hakata osutama sama teenust samas tegevuskohas mõnes teises ruumis, esitama vastustajale taotluse tegevusloa muutmiseks (või uue tegevusloa taotluse) ning tasuma riigilõivu iga tegevuskoha kohta. Teenuseosutaja tegevuskoha piiritlemine tegevuskohal konkreetsete ruumidega rikub kaebaja õigusi. Kui vastustaja ja halduskohus peavad põhjendatuks ülalkirjeldatud halduspraktika rakendamist haiglavälise eriarstiabi osutajate suhtes, tuleks hakata samasugust halduspraktikat rakendama ka haiglate suhtes. Seniste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine ja uute tegevuslubade andmine toob vaieldamatult kaebaja jaoks kaasa täiendava halduskoormuse ning aja- ja ressursikulu. Kaebaja ei ole soovinud sama eriala ja tegevuskoha kohta mitut tegevusluba. Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks õigusaktidest mittetuleneva halduspraktika rakendamist, mille kohaselt eeldab 10
Samuti ei ole vaidlust selles, et tegevuskoht kujutab endast tegevusloa põhiregulatsiooni (TTKS § 40 lg 3) ja selle muutmise korral tuleb
lg 4 kolmanda lause järgi anda uus tegevusluba (nt Riigikohtu 29.05.2018 otsus nr 3-15-1445, p 20). Õige ei ole Terviseameti seisukoht, et tegevusloal tegevuskoha määratlemine kabineti täpsusega ei saa rikkuda isiku õigusi. Kui tegevuskoha määratlemine ruumi täpsusega tähendab samas hoones kabineti vahetamise korral uue tegevusloa taotluse esitamise ja riigilõivu tasumise kohustuse tekkimist, siis tegevuskoha hoone täpsusega määratlemise korral selliseid kohustusi tegevusloa omajale ei kaasneks. Ruumide muutmiseks tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamiseks kuluval ajal ei ole teenuse osutamine võimalik, kui tegevusloale on kantud tegevuskoht ruumi täpsusega. Järelikult on tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha määratlemine tegevusloal kabineti täpsusega olukorras, kus isik ei ole seda taotlenud (s.o Terviseameti enda initsiatiivil) isiku jaoks koormav. Kuna kaebaja taotlusi ei rahuldatud kaebaja soovitud kujul, vaid Terviseamet asus taotlusi ise kitsendama, ei ole tegemist puhtalt soodustava haldusaktiga, vaid nn segamõjuga haldusaktiga (sarnaselt olukorraga, kus loale seatakse kõrvaltingimusi). 23. Mõistagi tohib isik ka juhul, kui tegevuskoht on tegevusloale märgitud hoone täpsusega, tervishoiuteenust osutada vaid nõuetele vastavates ruumides. Sama hoone piires ruumide kasutuse muutmiseks ja Terviseameti järelevalve eesmärkide saavutamiseks on piisav
lg 1 alusel toimuv teavitamine tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva asjaolu (kasutatavad konkreetsed ruumid) muutmise kavatsusest. Terviseameti väide, et isegi kui tegevuskoht on tegevusloale kantud hoone täpsusega, tuleks hoone sees ruumide vahetamise korral taotleda uut tegevusluba ja tasuda riigilõivu, põhineb
Selle sätte kohaselt saaks ruumide muutmise tagajärjeks olla tegevusloa kehtetuks tunnistamine (või teate lugemine uue tegevusloa taotluseks) ainult siis, kui 11
ja § 68 lg 1) ja võib ühtlasi teatud tingimustel peatada tema tegevusloa (
lg 1 p 1) ning kui ettekirjutust ei täideta, saab Terviseamet tunnistada tegevusloa kehtetuks (
Uut tegevusluba oleks põhjust taotleda ja anda eelkõige siis, kui tegevusloale märgitud aadressil enam tervishoiuteenust ei osutata. Patsiendi jaoks ei oma tähtsust, mis kabinetis täpselt teenust osutatakse. Tegevusloa eesmärk ei ole vahendada patsiendile teavet isiku tegutsemiskoha kohta, vaid tagada, et teenuse osutamine on nõuetekohane. Teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide muutmise korral on teenuse osutaja jaoks leebemad abinõud, kuidas tagada piisav kontroll kasutatavate ruumide nõuetekohasuse hindamiseks kui tegevusloa muutmine. Vastustaja viide Riigikohtu lahendi nr 3-15-1445 p-s 22 märgitud tegevusloa „mahule“ ei ole asjakohane, sest ühe või teise kabineti juurdevõtmine tegevusloas märgitud tegevuskohas ei ole samaväärne teises linnas haruapteegi avamisega. Ruumide muutmine, kui see hõlmab mõne ruumi täiendavat kasutuselevõttu, nende asendamist (sama hoone piires ümberkolimist) või ümberehituse tõttu ruumide arvu või numeratsiooni muutmist, ei ole sellise tähtsusega, mis õigustaks senise tegevusloa kehtetuks tunnistamist ja uue loa andmist.
lg 1 alusel majandustegevuse muutmise kavatsuse teate esitamisega ja sellele järgneva riikliku järelevalve käigus, ei ole minu arvates õige.
lg-le 4 käsitatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamisena ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist. Kuna uute ruumide kasutuselevõtt või ruumikasutuse muudatus võib kaasa tuua mittevastavuse tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele ja toob seetõttu kaasa vajaduse kontrollida täiendavalt majandustegevuse nõudeid ning kujutab endast tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist, tuleb sellisel juhul
lg 1 alusel esitatud teadet käsitada tegevusloa muutmise või uue tegevusloa andmise taotlusena (
lg 4), mis toob kaasa tegevusloa andmise menetluse, mitte riikliku järelevalve menetluse (vt ka Riigikohtu 29.05.2018 otsused nr 3-15-1445 p-d 20–22 ja nr 3-15-2937, p 20). Tegevusloa muutmine või uue tegevusloa andmine ei toimu riikliku järelevalve menetluse käigus (vt korrakaitseseaduse § 1 lg 8 p 1). Kuna uute ruumide kasutuselevõtmisel tuleb läbi viia kohapealne vaatlus ja kontrollida tingimuste täidetust, on põhjendatud ka täiendava riigilõivu tasumine. Taotlus tegevusloa muutmiseks või uue tegevusloa andmiseks tuleb esitada (ja tasuda riigilõiv) ka juhul, kui tegevusloal on tegevuskoht märgitud üksnes aadressi ja hoone täpsusega, kuid soovitakse hakata kasutama muid ruume, kui varem tegevusloa menetluses oli esitatud ja kontrollitud. Ma ei näe mingit mõistlikku sisulist põhjust, eristamaks neid isikuid, kes soovivad kolida teenuse osutamise teisele aadressile ja teise hoonesse (kohtukoosseisu enamuse arvates tuleb siis taotleda uus tegevusluba), neist isikutest, kes soovivad muuta ruumide kasutust sama aadressi ja hoone piires (kohtukoosseisu enamuse arvates ei ole uut tegevusluba või olemasoleva tegevusloa muutmist siis vaja taotleda). Nimetatud asukoha muudatuste puhul ei erine ka Terviseameti järelevalvemenetluse sisu ega maht (mõlemal juhul tuleb uued ruumid, sisseseade ja aparatuur uuesti üle kontrollida), mis õigustab täiendava riigilõivu tasumist ja on kooskõlas riigilõivu tasumise eesmärkidega (vt riigilõivu seaduse §-d 2 ja 3). Ükski õigusakt ei näe ette regulatsiooni, mille kohaselt hõlmab kord makstud riigilõiv ka kõik selle tegevusloaga seotud täiendavad (teadmata ajal ja arvul) kontrollivajadused. Suurenevat halduskoormust saab tegevusloa taotleja vähendada oma tegevuse pikemaajalisema etteplaneerimisega. 4.Õigusaktidest ei tulene, millise täpsusastmega peab tegevusloal ja registris olema määratletud tegevusloa omaja tegevuskoht. Seetõttu ei saa õigusvastaseks pidada seda, kui tegevuskoht on määratletud aadressi ja hoone täpsusega ega ka seda, kui tegevuskoht on määratletud kabinettide täpsusega. Õige on Terviseameti ja halduskohtu osutus, et olukorras, kus hoones asub ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid (nagu see on Teguri tn 37b, Tartu aadressil), on kabineti täpsusega tegevuskoha määratlemine rohkem patsiendi huvides. Selline toimimisviis võib olla õigustatud ka juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja puhul on esinenud kahtlusi, et ta osutab tervishoiuteenust ruumides, mis ei ole läbinud Terviseameti kontrolli (nagu see on kaebaja puhul olnud, dtl 260 jj). Seetõttu ei olnud ka õigusvastane muuta 06.09.2019 otsusega 08.08.2019 otsust, ehkki korrektne õiguslik alus selleks oleks olnud HMS § 64 lg-d 1 ja 2, mitte § 65 lg 2. Kuna tegevuskoha muudatuse tõttu muutub tegevuslubade põhiregulatsioon (sõltumata sellest, kas tegevuskoht on loal kirjas aadressi või kabineti täpsusega), oli
lg-st 4 (mitte
lg-st 2 ega 37 lg 1 p-st 2, nagu on ekslikult kirjas haldusaktides) tulenevalt korrektne tunnistada vana ruumikasutust lubavad tegevusload kehtetuks. Eksimine õigusliku aluse määratlemisel pole Terviseameti 06.09.2019 otsuse nr 6.4-4/19/28, 22.01.2020 otsuse nr 6.4-4/38 ega 23.01.2020 otsuse nr 6.4-4/40 tühistamise aluseks. 5.Kuna minu hinnangul on õiguspärased mõlemad tegevuskoha määratlused (nii aadress hoone täpsusega kui ka kabineti täpsusega), sest õigusaktid ei keela ega nõua ei üht ega teist varianti ning sellest ei sõltu ka tegevusloa omaja õiguste ja kohustuste sisu (ruumikasutuse muudatusel tuleb uus tegevusluba taotleda nagunii), on asjakohatud kaebaja viited Terviseameti varasemale halduspraktikale ja samuti haiglate tegevuslubadele. Tervishoiuteenused, mida võib konkreetsetes ruumis osutada, lisatakse tegevusloale kõrvaltingimusena (TTKS § 421 p 1). Seega ei ole vajalik uue teenuse lisandumisel, mida 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.