Obsah (7)

§ 66§ 15§ 16§ 227§ 56§ 47§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2021, Jõhvi kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-4349 (244021004885) Kohtunik Inna Ki

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahvi summas 200 eurot tasumine ositi 4 (nelja) kuu kestel alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvi esimene osa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 1/6 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 02.12.
2. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 25.11.
3. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul, kui ükski menetluspool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV avariipolitseinik P. R. koostas 03.11.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244021004885, mille kohaselt 03.11.2021 kl 14:57 Ida-Viru maakonnas Alutaguse Vallas Mäetaguse alevikus Kooli tn x juhtis Monika Pae mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 94+/-3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 41 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt, väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on andnud ütlusi väärteo toimepanemise kohta ja andnud nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Monika Paele määrati LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. 11.11.2020 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas Monika Pae kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV avariipolitseinik P. R. 03.11.2021 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244021004885, milles palub menetlusalune isik nimetatud otsus osaliselt tühistada ja vähendada talle mõistetud karistus. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohtuväline menetleja sellega, et menetlusalune isik kahetses toimepandud väärtegu ja tal puuduvad varasemad rikkumised. Kaebuse esitaja on kolme alaealise lapse ema ja emana tihti tuleb logistiliselt teha palju sõite seoses lastega. Ta ei soovinud seada teiste inimeste elu ja tervist ohtu. Teelõik, millel toimus kiiruseületamine on juba mõned aastad tagasi muudetud ohutuks, ehk lisatud eraldi seisev kergliiklustee, aga kiirusepiirang on jäänud sellest ajast, kui veel jalakäijad liikusid sõidutee pervel. Kaebuse esitaja kiirustas oma pojale järgi ja oli hilinemas ning ei pannud tähele, et ta on sisenenud 50 km/h sõidukiiruse alasse. Kaebuse esitaja oma tegu ei õigusta, kuid leiab, et 400-eurone karistus on liiga range ja tema perele väga suur raha. Kaebuse esitaja on oma teo tagajärgedele pikalt mõelnud ja kahetseb. Kaebuse esitaja palub talle määratud karistust vähendada. 15.11.2021 esitas menetlusalune isik kohtule avalduse, mille kohaselt on kaebaja nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2/6 Kohtuvälise menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja leiab, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras, kuigi kiiruse ületamine on suur. Sellise teo eest võiks isikut karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega, kohaldatav ka arest. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises 41-60 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV avariipolitseinik P. R. koostas 03.11.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244021004885, millega tunnistas Monika Pae süüdi LS § 227 lg 3 järgi ja mõistis karistuseks rahatrahv 100 trahvühikut summas 400 eurot. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik tunnistab väärteo toimepanemist. Monika Pae poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - - 03.11.2021 kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtub, et väärteoprotokollis näidatud ajal 03.11.2021 kl 14:57 sõitis isik Ida-Viru maakonnas Alutaguse Vallas Mäetaguse alevikus Kooli tn x kiirusega 94+/-3 km/h; 03.11.2021 kiirmenetluse otsuses välja toodud Monika Pae ütlused, mis on kooskõlas kiiruse mõõtmise protokolliga. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning et teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 03.11.2021 kl 14:57 Ida-Viru maakonnas Alutaguse Vallas Mäetaguse alevikus Kooli tn x juhtis Monika Pae mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 94+/-3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 41 km/h. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega väärteo koosseisu objektiivne külg on tõendamist leidnud.

§ 15

lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 3/6 Kohus on seisukohal, et Monika Pae täitis LS § 227 lg 3 objektiivse koosseisu vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 alusel.

Arvestades, et isik ilmselt sõidab tihti Mäetagusele seoses lastega ( nagu isik ise kinnitab kaebuses), teadis isik, missugune kiirus on lubatud kõnealusel teelõigul ja teadis, et ta ületab lubatud kiirust. Seda tunnistas menetlusalune isik ise. Ta sooviski kiirust ületada, sest sõitis lubatud 50 km/h alal vähemalt 91 km/h. Ei ole eluliselt usutav, et 41 km/h võrra kiiruse ületamine võiks antud juhul olla toime pandud ettevaatamatusest, kuigi isik väidab, et ei pannud tähele 50 km/h alasse sisenemist. Kaebuses tunnistas menetlusalune isik kiirustamise fakti, mis osutabki soovile ületada kiirust. Seega tahtluse mõlemad elemendid- süüteokoosseisule vastavast asjaolust teadmine ja selle saabumise soov on täidetud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Õigusvastasust välistavad asjaolud

1. peatüki
2. jao mõttes tuvastatud ei ole. Süüd välistavad asjaolud

1. peatüki
2. jao mõttes tuvastatud ei ole. Väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 29 järgi tuvastatud ei ole. Väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 alusel. Isik ei ole varasemalt kordagi karistatud. See annab aluse kaalumiseks, kas karistuslik mõjutamine on konkreetsel juhul vajalik. Kohtu vastus on jaatav. Tegemist ei ole kergemat liiki rikkumisega.

§ 227

lg 3 näeb ette karistusena kuni 200 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine või arest. Väärteokoosseisu sanktsiooni raskus osutab seaduseandja mõttele, et sellise rikkumise puhul on reeglina põhjendatud just karistuslik sekkumine. Ohtu, mis oli menetlusaluse isiku rikkumisega – sõitmine asulasisesel teel kiirusega 91 km/h, ei saa pidada ebaoluliseks, seda isegi võttes arvesse kaebusi argumente. Asulasisesel teel on esikohal just asula elanike liiklusturvalisus – näiteks jalakäijate osalusega liiklus, laste liiklemine. Konkreetse väärteo asjaolud ja menetlusaluse isikut iseloomustatavad andmed ei anna alust arvata, et antud juhul tuleks menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS

§ 56lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud ja korduvalt rõhutatud seisukoht (näiteks vt 1-17-1629/44, p 28), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 4/6 Monika Pae on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 227 lg 3). LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada väärteo eest rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, mis suuruses rahatrahvi isikule toimepandud rikkumise eest tuleb kohaldada. Monika Paele on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi 100 trahviühikut summas 400 eurot ehk sanktsiooni keskmääral. VTMS § 57 lg 1 p 10 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub igasugune põhjendus süü suuruse kohta, samuti rikkuja isiku arvestamine. Ka kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei arvestanud karistuse määramisel tema väärteo toimepanemise kahetsust ja tal varasemate rikkumiste puudumist. Kohus tuletab meelde korduvalt, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse määr ei tohi ületada isiku süü suurust. Karistust ei mõista puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel. Kohtupraktika on selles küsimuses laialt esitatud, vt Riigikohtu otsus nr 1-17-1629 ja varasemad lahendid. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et isik on ühe teoga pannud toime ühe rikkumise. Ühe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. Monika Pae juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 94 +/- 3 km/h, kus lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega toimepandud teoga ( sõitmine lubatust suurema kiirusega) ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Menetlusalune isik ületas kiirust mitte vähem, kui 41 km/h. LS § 227 lg 3 sätte kohaselt on antud kiiruse ületamise puhul tegemist kiirusevahemikku minimaalse jääva kiirusega (41-60 km/h ületamine). Eeltoodut arvestades hindab kohus Monika Pae süüd teos minimaalsena, süüteo sanktsiooni lõikes. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi LS § 227 lg 3 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei ole, on kiiruse ületamine liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu. Kiiruse ületamine on liiklusohu tekkimist potentsiaalselt soodustav asjaolu. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seadusandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust kuidagi veel rõhutama. Kohus on jõudnud seisukohale, et menetlusaluse isiku süü suurus on minimaalsele lähedane. Kohus aga selgitab, et isikule määratud karistus ei saa olla põhjendamatult kerge. Kuigi isiku süü on minimaalsele lähedane, oli tema kiiruse ületamine üsna suur – isik sõitis asulasisesel teel isegi asulavälist kiirust ületades (vähemalt 91 km/h). Liikluse korraldamise eesmärk on tagada ohutu liiklus. Isik väidab, et ta ei ohustanud jalakäijaid, kuna nende jaoks on eraldatud tee. Samas tuleb arvestada sellega, et asulas on liiklus tavaliselt tihedam ja liiklejaid rohkem. Kiirusmõõturi 5/6 kasutamise protokollist nähtub ka, et teelõik oli märg ja sajas vihma, mis veelgi mõjutab sõiduki juhtimise ohutust.

§ 57

lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohtu hinnangul tuleb Monika Pae poolset süü tunnistamist ja süüteo kahetsust lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Lisaks isiku süüle, tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12, p 7 ; 3-1-1-52-13, p 19). Kohus uuris ja tuvastas, et Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad kaebuse esitajal varasemad rikkumised (nii väärteo- kui ka kriminaalkorras). Varasem isiku liikluses käitumine on laitmatu, iseloomustab teda nagu seaduskuulekat inimest ning antud liiklusreeglite rikkumine on üksik, pigem juhuslik tegu. Lähtudes eeltoodust, arvestades isiku süü suurust ( miinimumile lähedane), kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude puudumist ja rikkuja isikut ( varasemalt karistamata isik), tuleb isikut karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral. Proportsionaalne karistus toimepandud süüteo eest on rahatrahv 50 trahviühikut (LS § 227 lg 3 järgi saab karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, sanktsiooni keskmine määr seega 100 trahviühikut). Isikul on töökoht, seega ka püsiv sissetulek. Seega ei pea 200 euro rahatrahvi mõistmine olema isikule ebaproportsionaalselt karm. Kaebuse esitajal on ülalpidamisel 3 alaealist last. Kohus on seisukohal, et selline perekondlik asjaolu on mõjuv põhjus määratud rahatrahvi ositi tasumiseks. Seetõttu tuleb kaebuse esitajal lubada tasuda rahatrahv 200 eurot ositi 4 kuu kestel

§ 66lg 2 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt tuleb Monika Pae kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.11.2021 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244021004885 rahuldada, nimelt tühistada otsus karistuse määra osas. Teha väärteoasjas uus otsus, millega mõista Monika Paele LS § 227 lg 3 järgi karistusena rahatrahvi 50 trahviühikut summas 200 eurot. Lubada Monika Pael tasuda rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot ositi 4 kuu kestel

§ 66lg 2 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6