1-11-4977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2012. a Tartu Kriminaalasja number 1-11-4977 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Menetlusto

§-de 199 lg 2 p 5, 9 ja 25 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 30 päevase vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud vangistust, millest ärakandmisele jäi alates 22.07.
2. a 2 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 15.06.2012 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 22.07.2011 ja peaks eelduslikult lõppema 18.04.
3. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla alates 18.06.
4. 1-11-4977 Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
5. osa, lehed 27-28) kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 12-l korral, kuid vangistust kannab vanglas neljandat korda. Teda on ühel korral s.o 13.04.2012 distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse ajal on temaga läbi viidud vestlusi alkoholiprobleemi analüüsimiseks ja seoses kuriteoga. Alates 25.04.2012 osaleb ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ta ei oska näha oma tegude negatiivseid tagajärgi ning võib alkoholijoobes kaotada kergesti enesekontrolli ja muutuda agressiivseks. Vanglast vabanemisel on tal olemas elukoht xxxxx-xxxxxxxx, xxxxxx-x, kuid kindel töökoht tal puudub. Seisuga 30.05.
6. a on tal tasumata rahalisi nõudeid 900,58 euro ulatuses. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht. Uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vastavalt 56% ja 27%. Seksuaal- ja vägivalla kuritegudes süüdimõistmise tõenäosus viie aasta jooksul on 41-62%. Vangla ei toeta tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
7. osa, lehed 25-26) märgitakse, et süüdimõistetul on kindel elukoht ema juures xxxxx-xxxxxxxx, xxxxxx-x, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise valve seadet. Tal on lähedaste toetus, kuid vabanemisel kindel töökoht puudub. Varem on teda korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on jätkanud katseaegadel väärtegude ja kuritegude toimepanekut. Samuti on tal olnud probleeme kontrollnõuetest kinnipidamisega, ta ei ole ilmunud määratud aegadel registreerimistele ning on lahkunud elukohast ilma eelnevalt luba taotlemata. Varasemad vangistused ja tingimisi määratud karistused ei ole siiani tema käitumisele mõju avaldanud. Õiguserikkumisi on ta toime pannud alkoholijoobes ning risk uute kuritegude toimepanemiseks on kõrge, kui ta jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist. Ta on nõus alustama alkoholismivastast ravi psühhiaater xxxxx xxxxxxx juures. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Tal on võimalik elada ema juures xxxxx-xxxxxxxx, xxxxxx-x. Kirjalikus arvamuses prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 31.08.
8. a otsusega

§-de 199 lg 2 p 5, 9 ja 25 lg 2 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 30 päevase vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 2

§-de 142 lg 2 p 1, 182 ja 121 järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega, millest 2-aasta 8-kuulise vangistuse kandmisest vabastati ta KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga (vangla toimiku 1.osa, lehed 22-23). Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 31.08.

1. a otsusega mõistetud liitkaristust (2-aasta 9-kuu pikkust vangistust) II astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle ühe kolmandiku. Kuna süüdimõistetu on nõustunud ka elektroonilise valve kohaldamisega, siis on praegu täidetud formaalsed eeldused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 1 alusel. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 1 alusel. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku
2. osa, lehed 3-13) nähtub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 12-l korral. Põhiliselt on teda varem karistatud varavastaste kuritegude eest. Praegu kannab ta vangistust muu hulgas ka sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest alaealise suhtes, samuti alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Ka on teda korduvalt karistatud väärtegude, sealhulgas alkoholi tarvitamise eest avalikus kohas, toimepanemise eest. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust II astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 2 aastat. Teda on varem vabastatud vangistusest tingimisi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid see ei ole tema käitumist parandanud. Viimati vabastati ta vangistusest tingimisi KarS § 74 alusel Harju Maakohtu 06.04.
3. a otsusega, kuid katseajal pani süstemaatiliselt toime uusi kuritegusid. Järelikult ei ole käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida kuritegusid. Tal on kalduvus eelkõige varavastaste kuritegude toimepanemisele ning alkoholi kuritarvitamisele. Samuti on süüdimõistetut vangistuse kandmise ajal (13.04.2012) karistatud distsiplinaarkorras (vt vangla toimiku
4. osa, leht 27). Seega ei ole süüdimõistetu isegi vangla järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. Ka eeldatakse nii vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses uue kuriteo toimepanemise ohtu ning selle taset peetakse kõrgeks. Kohus nõustub sellise seisukohaga, sest ta on korduvalt käitunud õigusvastaselt ning tal on olnud pikaajalised sõltuvusprobleemid. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. 3