lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta
§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
lg 2 teine lause sätestab, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kaebuse sisulised puudused on kõrvaldamata – kaebuse nõue ei ole selge ning kohtule ei ole esitatud palutud selgitusi ja tõendeid, samuti on kaebus allkirjastamata. Lisaks on kaebuselt tasumata riigilõiv. Järelikult tuleb kaebus selle esitajale
lg 1 p 2 ja
6. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Trahvi määramine 7.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. Vastuseks kohtu kirjale, milles kohus palus kaebajal kinnitada kohtu 19.10.2021 määruse kätte saamist vastas kaebaja 22.10.2021 kohtule solvavalt märkides: „Ime munni vana lehm.“ Sellega väljendas kaebaja end kohtu suhtes sündsusetult ning lugupidamatult. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata kaebajale trahv. 8.
MS § 46 lg 1 sätestab, et kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kohus arvestades seda, et kohtul puuduvad täpsemad andmed kaebaja varalise seisundi kohtu, kuid arvestades kohtule esitatud kaebuse sisu leiab, et kaebaja majanduslik seisund ei ole ilmselt hea. Lisaks arvestab kohus kaebaja isikuga. Nimelt nähtub esitatud kaebusest ning 2 Tallinna linna poolt edastatud materjalidest (samuti haldusasja 3-21-2233 materjalidest), et kaebaja vaimne intelligents ei ole just eriti kõrge. Eeltoodust tulenevalt trahvib kohus kaebuse esitajat kohtu solvamise eest 100 euroga. Trahv tuleb tasuda vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfo dokumendile. 9. TsMS § 46 lg 2 sätestab, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud kaebaja hoiatamine käiguta jätmise määruses mõistlik, kuivõrd kohus ei pidanud eeldama, et isik kasutab kohtu seaduslikule ja põhjendatud nõudele vastates kohtu hinnangul kaheldamatult väga lugupidamatut, sündsusetut ja selgelt solvavat väljendusviisi. Sellise väljendusviisi kasutamine on üldtunnustatud tsiviliseeritud käitumisreeglite kohaselt lubamatu mitte ainult suhtlemisel ametiasutustega, vaid ka kõige üldisemal tasandil inimeste endi vahel. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.