1-20-221/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-221 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Stanislav Noroki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Stanislav Norok (ik 38611192244) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja ühiskonna õiglustundega seotud põhistused.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole vandeadvokaat Valeriy Gimaevi poolt Stanislav Norokile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 70,80 eurot (sh käibemaks 11,80 eurot).
9. Mõista Stanislav Norokilt menetluskuluna välja 70,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
10. Stanislav Norokil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viru Maakohtu
12. jaanuari
13. a otsusega tunnistati Stanislav Norok süüdi KarS § 329 järgi ja teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
14. mai
15. a otsusega mõistetud kandmata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra. Sellest arvati maha ära kantud 3 kuud ja 11 päeva vangistust. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S. Norokile 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust. S. Noroki karistusaeg algas
16. jaanuaril 2020 ja lõppeb
17. aprillil
19. Viru Vangla esitas
20. septembril
21. a Viru Maakohtule materjalid S. Noroki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
22. Viru Maakohtu
23. oktoobri
24. a määrusega jäeti S. Norok vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
25. S. Norokil on vabanemise korral olemas elu- ja töökoht. S. Norok omab töökogemust ehitusvaldkonnas. Samas on ta kuriteo toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu ei pruugi töökoht ja stabiilne sissetulek välistada tema poolt uue kuriteo toime panemist. Positiivne on, et S. Norok on vanglas osa võtnud majandustöödest. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, omandanud riigikeele A1 tasemel ja õpib riigikeelt A2 tasemel. Samas on teda vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmane eeldus täitmata.
26. S. Norokit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta on ka kriminaalhooldusel viibinud, kuid rikkus korduvalt lisakohustust mitte tarvitada narkootikume. S. Norok ei suutnud reeglitele alluda ja ta ei olnud huvitatud kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemisest, mistõttu pöörati temale tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Maakohus ei ole veendunud, et S. Norok on suuteline ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid- ja lisakohustusi täitma.
27. S. Norokil on tasumata nõudeid 22 011 euro ulatuses ja seda vaatamata sellele, et ta on vangistuses töötanud ja saanud sissetulekut. Ta on enda sõnul valmis nõudeid tasuma. S. Norokil võlgnevused halvendavad tema majanduslikku toimetulekut ja suurendavad uute kuritegude toime panemise riski. Arvestades S. Noroki korduvkaristatust, kuuluvad tema tutvusringkonda ilmselt kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud. Maakohus on seisukohal, et selliste isikutega suhtlemine suurendab kuritegeliku käitumise riski ja ei aita kaasa tema resotsialiseerumisele. Vabaduses oli S. Norokil probleeme narkootikumidega. Ka kriminaalhooldusel olles rikkust ta kohustust mitte tarvitada narkootikume. Vabaduses ei olnud S. Norok valmis enda sõltuvusprobleemiga tegelema. Maakohus ei ole veendunud, et S. Norok enam vabaduses narkootikume ei tarvitaks, mis suurendab temast lähtuvat kuritegeliku käitumise riski.
28. S. Norokit on muuhulgas karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. S. Noroki ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ja toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
29. Maakohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt 2 vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUS
30. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Noroki kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
31. Maakohus tuvastas, et S. Norok on vanglas viibitud aega kasutanud efektiivselt ja see räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. S. Norokil on realistlikud tulevikuplaanid. Ta soovib osaleda enda lapse kasvatamises ja asuda rehabilitatsioonikeskusesse. See vähendab tema kuritegeliku käitumise riski. Maakohus on S. Norokit ennetähtaegselt vabastamata jättes irdunud väljakujunenud kohtupraktikast.
32. Maakohus märgib, et tema ennetähtaegse vabastamisega saab ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Riigikohus on märkinud, et kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Järelikult ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Sellele argumendile tuginedes süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest. Viide sellele, et ühiskonna õiglustunne saab ennetähtaegse vabastamise korral tugevalt riivata, ei ole asjaolu, millega tuleb ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada (vt RKKKm nr 1-09-14104).
33. Samuti märgib maakohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Riigikohus on aga leidnud, et ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik vaid erandlike asjaolude korral ja üldjuhul tuleb süüdlasel mõistetud karistus täies ulatuses ära kanda. Arusaamast, mille kohaselt puudub süüdimõistetul üldjuhul õigus nõuda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole siiski õige järeldada, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab tuvastama erandlikud asjaolud. Selline põhjendus on vastuolus väljakujunenud kohtuprakitkaga (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 19).
34. Ainus S. Noruki ennetähtaegse vabastamise vastu rääkiv asjaolu on tema kehtiv distsiplinaarkaristus, sest ta keeldus tööst. Teda on distsiplinaarkorras
35. aprillil 2021 karistatud viie päevase kartseriga tingimisi kolme kuulise katseajaga. S. Norok läbis katseaja ja tema karistust ei pööratud täitmisele. S. Norok töötab alates
36. märtsist 2020 Viru Vanglas majandustöödel koristajana. Seega ei S. Norok süstemaatiline tööst keelduja ja ühekordse rikkumise eest määratud karistuse katseaega on edukalt läbitud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
37. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Norok ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse 3 kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Noroki ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
39. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 1-09-14104, p 21). S. Noroki käitumine vanglas ei ole olnud eeskujulik, kuivõrd teda on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Kuigi tegemist oli ühekordse rikkumisega, ei muuda see olematuks tõsiasja, et ta siiski keeldus tööst ehk vangla poolt määratud kohustuse täitmisest.
40. Seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Teisisõnu ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine võimalik, kui kohus ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
41. S. Norokil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Praegust liitkaristust kannab ta narkootiliste ainete käitlemise ja täitmisele pööratud vangistusest teadliku kõrvale hoidmise eest. Nimelt tunnistati S. Norok Harju Maakohtu
42. mai
43. a otsusega süüdi narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust, millest kuulus koheselt kandmisele kuus kuud. Ülejäänud vangistus jäeti tingimisi nelja aastase katseajaga täitmisele pööramata, kui S. Norok järgib kontrollnõudeid- ja kohustusi. Tema vangistus pöörati juba
44. a aprillis täitmisele, sest S. Norok rikkus keeldu mitte tarvitada narkootikume. Ta jättis
45. a augustis vanglasse karistuse kandmisele ilmumata, kuigi oli kohustusest teadlik ja maakohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Selle eest karistati teda kriminaalkorras Viru Maakohtu
46. jaanuari
47. a otsusega. S. Norok eiras korduvalt kohtu poolt määratud kohustusi ja tema õiguskuulekust ei olnud võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega tagada. Olukord päädis lausa sellega, et S. Norok jättis vanglasse karistuse kandmisele ilmumata ja oli teadmata kadunud. Kõik see kogumis ei tekita ringkonnakohtus kindlust, et S. Norok oleks suuteline katseaja ilma probleemideta läbima. Seda enam, et korrale allumisega on tal probleeme olnud isegi vangistuses (vt käesoleva määruse p 16).
48. Nagu öeldud, on S. Norokit karistatud ka narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest. Selle kuriteo pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega eelistas ta sissetulekut hankida kuritegelikul teel, selle asemel, et seda ametliku tööga teenida. S. Norok on mitte ametlikult töötanud ehitusvaldkonnas ja paar kuud ametlikult Viru Keemia Grupis, kuid sellest hoolimata pani toime narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo. Seega on tema töökogemus katkendlik ja tal ei ole välja kujunenud tööharjumust. Kriminaalkolleegium ei ole kindel, et S. Noroki suutlikkuses ametlikku töökohta säilitada või et ta ei muutuks saadav töötasu osas rahuolematuks. Kesine sissetulek ja kehv majandusliku toimetulekuoskus võib ta taaskord kuritegelikule teele viia.
49. Samuti on maakohus õigustatult viidanud S. Noroki harjumusele narkootikume tarvitada, millest vabanemine ei pruugi nii lihtne olla. Ja seda isegi mitte olukorras, kus ta on avaldanud valmisolekut asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Viimane kord, kui S. Norok viibis kriminaalhooldusel, rikkus ta mitmel korral narkootikumide tarvitamise keeldu ja ta ei olnud valmis oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Ka vangistuses oli ta sõltuvusteemalise 4 sotsiaalprogrammi töös pigem kuulaja rollis ja jättis paaril korral kodutöö tegemata. Kõik see annab alust kahelda tema motivatsioonis ka päriselt narkootikumidest loobuda. Ei ole välistatud, et vabaduses võib tal sellest tulenevalt tekkida tagasilangus, mis suurendaks aga oluliselt temast lähtuvat uute kuritegude toime panemise riski.
50. Kuna S. Norokit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta viibib vangistuses juba kolmandat korda, saab öelda, et eripreventiivselt ei ole varasemad karistused tema hoiakuid muutnud. Arvestades tema isikut ja varasemat elukäiku, ei ole ringkonnakohus veendunud, et vangistus on tema puhul eesmärgi täitnud. Kriminaalkolleegium ei ole kindel, et tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla hoiaks täie kindlusega ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise.
51. Mis puudutab maakohtu viidet „ühiskonna õiglustundele“ (vt käesoleva määruse p 7), siis siinkohal nõustub kriminaalkolleegium määruskaebuses märgituga, et läbi toime pandud kuriteo raskuse ei ole võimalik põhjendada isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist, s.o ei ole õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 20). Ringkonnakohus jätab sellekohased põhjendused maakohtu määrusest välja.
52. Samas ei ole maakohus leidnud, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik vaid erandlike asjaolude korral (vt käesoleva määruse p 8). Maakohus üksnes nentis, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Märgitu on kooskõlas kõrgema astme kohtu praktikaga (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 18).
53. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
54. oktoobri
55. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
56. S. Noroki kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 70,80 eurot (sealhulgas käibemaks 11,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 70,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Noroki kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 5