Obsah (9)

§ 50870§ 436§ 447§ 50871§ 50872§ 341§ 48911§ 50869§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-6135 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Va

§ 50870toodud süütegude loetelus.

Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h on karistatav ka Eestis liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel.

1. Otsuse on teinud Läti Vabariigi muu asutus. Tegu on otsuse teinud riigi alusel karistatav süüteona.
2. Kohus ei tuvastanud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid (

§ 436

). Täidetud on

§ 447tingimused.

Kohus ei täheldanud ka

§ 50871kohtuotsuse tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid.

1. Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK artikli 4 alusel väljaantavast tunnistusest nähtub, et A. Makarenko suhtes tehtud otsus on jõustunud
2. novembril
3. Kohtul ei ole alust kahelda otsuse teinud asutuse sõltumatuses või erapooletuses. Tunnistusest nähtuvalt võib Läti Vabariigi haldusvastutuse seaduse § 161 lg 2 kohaselt nimetatud süütegudega seotud 2 haldusõigusega seotud rikkumise läbi vaadata ja selles kohta otsuse teha ilma vastutusele võetava isiku kohalolekuta. Tunnistuse kohaselt toimetati A. Makarenkole otsus kätte
4. novembril 2020 ning teda teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. A. Makarenko ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Rahatrahvi ta vabatahtlikult tähtajaks ei tasunud.
5. Rahalise karistuse vastastikuse tunnustamise taotluse punktis (g) alapunktis 2 kirjeldatud tegu on Eestis karistatav liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 kohaselt on trahviühiku suurus 4 eurot. Kuna A. Makarenkole Läti Vabariigis mõistetud rahatrahvi summa 80 eurot jääb alla siseriiklikus õiguses samaliigilise teo eest ettenähtud karistusmäära, siis ei kuulu tunnustatav karistus

§ 50872lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele.

Taotlev riik ei ole käesolevalt andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahatrahvi määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. MÄÄRUSKAEBUS 10. Määruskaebuses palub A. Makarenko maakohtu määruse tühistada.

§ 341järgi on kahtlustataval õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega.

A. Makarenko soovib näha Läti Vabariigi poolt väljastatud otsust, mis maakohtu määrust arvestades toimetati talle kätte

1. novembril 2020, ent mida tegelikkuses ei ole A. Makarenko kätte saanud. Kui ringkonnakohus selles kahtleb, tuleks nõuda Viru Maakohtult kirjalik või digitaalne kinnitus otsuse kättesaamise kohta. Väär on maakohtu seisukoht, et A. Makarenko sai kätte Läti Vabariigi otsuse, mis oleks võimaldanud tal toimunut selgitada ja esitada vastuväiteid. A. Makarenkol ei ole olnud võimalust teostada oma õigusi – osaleda sündmuse kohtulikul arutelul. Seega on tal võimalik asja, sh uue tõendusmaterjali sisuline uus läbivaatamine, mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Määruskaebuses taotleb A. Makarenko maakohtu määruse tühistamist ja välisriigi kohtuotsuse tunnustamata jätmist.
3. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et Eesti kohtul on välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel pädevus kas tunnistada liikmesriigi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks või lõpetada menetlus, kui isik on talle pandud kohustused täitnud (

§ 48911lg 1).

Määruskaebuses ei ole väidetud, et A. Makarenko oleks talle Läti Vabariigis määratud rahatrahvi vahepeal täitnud. Seega, arvestades seaduses sätestatut, tuleb määruskaebuse taotlust mõista selliselt, et kaebaja taotleb välisriigi otsuse täitmise lubamatuks tunnistamist Eesti Vabariigis.

1. Maakohus menetles Läti Vabariigi Riigipolitsei Korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsioonibüroo
2. oktoobri
3. a otsust nr GA17978280, millega määrati A. Makarenkole rahatrahv ning tunnistas selle täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamise ja täitmise regulatsioon sisaldub

-i §-des 50869- § 50874. Kriminaalkolleegiumi arvates lähtus maakohus asja läbi vaadates õigetest õigusnormidest ja tuvastas rahatrahvi 3 määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Formaalse eeldusena näeb

§ 50869

ette liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud rahatrahvi määramise tunnistust, mille on koostanud käsiolevas asjas Läti Vabariigi Riigipolitsei Korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsioonibüroo 2. juunil 2021, kes esitas selle Justiitsministeeriumile. Sellele tunnistusele maakohus ka tugines, tuvastades mh

§ 50870sätestatud eelduse, et A.

Makarenkot karistati süüteo eest, mis sisaldub samas sättes toodud süütegude loetelus. Kohus märkis sedagi, et tegemist on liiklussüüteoga ning et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h on karistatav ka Eestis liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel. Seega kuulub A. Makarenko süütegu nende süütegude hulka, millele laienevad Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusvahelise koostöö sätted. 14. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud on määratletud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus. Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Lisaks, kohtuotsuses ei täheldanud maakohus tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid (

§-s 50871). Maakohus on eelviidatud õigusnormidest lähtunud ega tuvastanud seaduses sätestatud keeldumise või tunnustamist piiravaid aluseid. 15. Määruskaebuses on A. Makaranko välisriigi otsuse tunnustamist piiravaks või välistavaks asjaoluks pidanud oma õiguste rikkumist (kaebaja viitab analoogia korras

§ 341) .

Kaebaja arvates on temalt võetud võimalus selgitada juhtunut ja esitada vastuväiteid – kokkuvõtvalt oma õigusi teostada. Kui tal selline võimalus avaneks, võib see viia algse otsuse tühistamiseni. 16.

§ 436

lg 1 kohaselt keeldub Eesti Vabariik rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega (p 2). Seega, teoreetiliselt võib kaebuses esitatud argumentidel keelduda välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui niisuguse otsuse tunnustamine ja täitmine oleks vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Kaebusest tuleneb, et välisriigi pädev asutus ei ole A. Makarenkole otsust kätte toimetanud – seega võeti temalt võimalus esitada vastuväited, tõendeid ja selgitusi, ehk oma õigusi süüteomenetluses kehtima panna. 17. Praegusel juhul leiab aga ringkonnakohus, et need väited on ebapiisavad selleks, et riikidevahelisest koostööst keelduda

§ 436lg 1 p 2 alusel.

Riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikkuse usaldamise põhimõttel. Praegusel juhul nähtub nõuetekohasest tunnistusest, et A. Makarenkot teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Kinnitati, et A. Makarenkole toimetati otsus kätte

1. novembril 2020 ning teada teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. A. Makarenko ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Tunnistusest nähtuvalt jõustus A. Makarenko suhtes tehtud välisriigi otsus
2. novembril
4. Maakohtus lähtus niisiis nõuetekohasest tunnistusest ning selle juurde lisatud välisriigi otsustest. Tunnistuses omakorda on kinnitatud, et Läti Vabariik toimis A. Makarenko õiguste kaitsel oma siseriikliku õiguse sätete kohaselt. Juhul kui A. Makarenko arvates esinevad tema õigusi rikkuvad menetluslikud minetused (sh tunnistuses väidetu on vale), on tal võimalik vaidlustada oma õiguste rikkumine Läti Vabariigis selle riigi õigusaktides ettenähtud korras. 4
5. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 390 jääb määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 5