← Eesti

1-21-6133/5

Obsah (11)§ 50874§ 50870§ 50869§ 50871§ 436§ 4897§ 50872§ 4896§ 48911§ 341§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2021. a Tartu Kriminaalasja number 1-21-6133 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtul

§ 50874

alusel kohustas maakohus Aleksei Makarenkot kandma rahatrahvi täitmisest laekuv raha 80 eurot 30 päeva jooksul riigituludesse. 4.1. Maakohus märkis, et

§ 50870

alusel on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduste järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus vastava teo eest. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis on karistatav Eestis liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi, samuti on liiklussüüteod välja toodud

§ 50870p-s 2.

Otsuse on teinud Läti Vabariigi muu asutus kui kohus teo suhtes, mis otsuse teinud riigi õiguse alusel karistatav süüteona.

§ 50869

lg 11 p 1 kohaselt kuulub süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma kohustuste hulka, mille kohta võib koostada rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse. 4.2. Maakohus ei tuvastanud

§ 50871sätestatud kohtuotsuse tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid.

Samuti puuduvad

§ 436sätestatud keeldumise alused.

Tunnistusest nähtub, et Aleksei Makarenko suhtes tehtud otsus on jõustunud 26.11.2020 ning kohtul ei ole alust kahelda, et otsuse teinud asutus on sõltumatu või erapooletu. Tunnistusest nähtuvalt võib Läti Vabariigi haldusvastutuse seaduse § 161 lg 2 kohaselt nimetatud süütegudes haldusõiguse seotud rikkumise läbi vaadata ja selle kohta otsuse teha ilma vastutusele võetava isiku kohalolekuta. Tunnistuse kohaselt toimetati Aleksei Makarenkole otsus kätte 02.11.2020 ning teada teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mis võib viia algse otsuse tühistamiseni, 2 ning Aleksei Makarenko ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Seega on täidetud tagaselja tehtud otse tunnustamise eeldus (

§ 4897lg 2, 3).

Rahatrahvi Aleksei Makarenko vabatahtlikult tähtajaks ei tasunud. 4.3. Maakohus leidis, et

§ 50872

lg 1 p 4 kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Rahalise karistuse vastastikuse tunnustamise taotluse punktis (g) alapunktis 2 kirjeldatud tegu on Eestis karistatav LS § 227 lg 2 järgi, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 kohaselt on trahviühiku suurus 4 eurot. Kuna Aleksei Makarenkole Läti Vabariigis mõistetud rahatrahvi summa 80 eurot jääb alla siseriiklikus õiguses samaliigilise teo eest ettenähtud karistusmäära, siis ei kuulu tunnustatav karistus

§ 50872lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele.

Taotlev riik ei ole andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahatrahvi määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. 4.4. Kokkuvõttes leidis kohus, et kuivõrd ei esine

§ 4896

lg 3 ja § 50871 mõttes otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt

§ 48911

lg 1 p-st 1 ja §-st 50872 tuleb Läti Vabariigi Riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsioonibüroo 30.10.

  1. a otsuse nr GA17980113 täitmine Aleksei Makarenko suhtes tunnistada lubatavaks. Määruskaebus
  2. Aleksei Makarenko esitas 05.11.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. 5.
  3. Kaebuse kohaselt peab süüdistus põhinema konkreetsetel faktidel, kuid Aleksei Makarenko tunnistati süüdi teadmata sõidukiga ja teadmata kohas kiiruseületamise eest. Selline süüdistus ei ole konkreetne ning on tõendamata. 5.
  4. Aleksei Makarenko leiab, et

§ 341

järgi on kahtlustataval õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, millest tulenevalt soovib tema näha Läti Vabariigi poolt väljastatud otsust, mis maakohtu määrust arvestades toimetati talle kätte 02.11.2020, ent mida tegelikkuses ei ole tema kätte saanud. Kui ringkonnakohus selles kahtleb, tuleks nõuda Viru Maakohtult kirjalik või digitaalne kinnitus otsuse kättesaamise kohta. Väär on maakohtu seisukoht, et Aleksei Makarenko sai kätte Läti Vabariigi otsuse, mis oleks võimaldanud tal toimunut selgitada ja esitada vastuväiteid. Samuti ei ole olnud temal võimalust teostada oma õigust osaleda sündmuse kohtulikul arutelul. Seega on tal võimalik asja, sh uue tõendusmaterjali sisuline uus läbivaatamine, mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puuduvad alused. 7. Vastavalt

§ 48911

lg-le 1 saab Eesti kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetada menetluse, 3 kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalidest ega määruskaebusest, et Aleksei Makarenko oleks temale Läti Vabariigis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. 8. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad

§-d 50869– 50874. Kriminaalkolleegiumi arvates lähtus maakohus asja läbi vaadates õigetest õigusnormidest ja tuvastas rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Formaalse eeldusena näeb

§ 50869

ette liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud rahatrahvi määramise tunnistust, mille on koostanud käesolevas asjas Läti Vabariigi Riigipolitsei Korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsioonibüroo 29.04.2021, kes esitas selle Justiitsministeeriumile. Sellele tunnistusele maakohus ka tugines, tuvastades mh

§ 50870

sätestatud eelduse, et Aleksei Makarenkot karistati süüteo eest, mis sisaldub samas sättes toodud süütegude loetelus. Maakohus märkis sedagi, et tegemist on liiklussüüteoga ning et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 2140 km/h on karistatav ka Eestis liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel. Seega kuulub Aleksei Makarenko süütegu nende süütegude hulka, millele laienevad Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusvahelise koostöö sätted. 9. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud on määratletud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus. Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Maakohus ei täheldanud ka tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid (

§-s 50871). Maakohus on lähtunud asjakohastest õigusnormidest ja tuvastanud korrektselt seaduses sätestatud keeldumise või tunnustamist piiravate aluste puudumise. 10. Määruskaebuses on Aleksei Makaranko välisriigi otsuse tunnustamist piiravaks või välistavaks asjaoluks pidanud oma õiguste rikkumist, millega võeti temalt võimalus selgitada juhtunut ja esitada vastuväiteid – kokkuvõtvalt oma õigusi teostada. Kui tal selline võimalus avaneks, võib see viia algse otsuse tühistamiseni.

§ 436

lg 1 kohaselt keeldub Eesti Vabariik rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega (p 2). Seega, teoreetiliselt võib kaebuses esitatud argumentidel keelduda välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kui niisuguse otsuse tunnustamine ja täitmine oleks vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Kaebusest tuleneb, et välisriigi pädev asutus ei ole Aleksei Makarenkole otsust kätte toimetanud – seega võeti temalt võimalus esitada vastuväited, tõendeid ja selgitusi, ehk oma õigusi süüteomenetluses kehtima panna. 11. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei ole piisavad selleks, et riikidevahelisest koostööst keelduda

§ 436lg 1 p 2 alusel.

Kuna riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Selleks ei anna alust ka Aleksei Makarenko pelgalt paljasõnalised väited. Eesti kohtud ei saa hakata kontrollima Aleksei Makarenkole ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt ning tunnistusest lähtudes oli Aleksei Makarenkol selline võimalus reaalselt ka olemas. Seejuures määruskaebuse väide, justkui oleks otsuses täpsustamata, millise sõidukiga ja kus kohas rikkumine toime pandi, on ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatu, kuna need andmed on Läti Vabariigist saadetud tunnistusele lisatud otsuses selgelt välja toodud. 4

  1. Nõuetekohasest tunnistusest nähtub, et Aleksei Makarenkot teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Kinnitati, et Aleksei Makarenkole toimetati otsus kätte 02.11.2020 ning teada teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. Aleksei Makarenko ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust selleks ette nähtud ajal edasi. Tunnistusest nähtuvalt jõustus Aleksei Makarenko suhtes tehtud välisriigi otsus 26.11.
  2. Maakohtus lähtus niisiis nõuetekohasest tunnistusest ning selle juurde lisatud välisriigi otsustest. Tunnistuses omakorda on kinnitatud, et Läti Vabariik toimis Aleksei Makarenko õiguste kaitsel oma siseriikliku õiguse sätete kohaselt. Juhul kui Aleksei Makarenko arvates esinevad tema õigusi rikkuvad menetluslikud minetused (sh tunnistuses väidetu on vale), on tal võimalik vaidlustada oma õiguste rikkumine Läti Vabariigis selle riigi õigusaktides ettenähtud korras.
  3. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja § 390 jääb Viru Maakohtu 23.09.2021.

a määrus muutmata ja Aleksei Makarenko määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.