KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 25. november 2021 Kohtuasja number 1-21-6132 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Aleksei Makarenkole (39005182210)

) §-le 50870 on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus vastava teo eest. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis on karistatav Eestis liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi, samuti on liiklussüüteod välja toodud

§ 50870p-s 2.

Otsuse on teinud Läti ametiasutus teo suhtes, mis on Läti õiguse alusel karistatav süüteona.

§ 50869

lg 11 p 1 kohaselt kuulub süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma kohustuste hulka, mille kohta võib koostada rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse. Sellise tunnistuse Läti koostas. 5. Täidetud on tagaselja tehtud otsuse tunnustamise eeldus vastavalt

§-le

1. A. Makarenko suhtes tehtud otsus on jõustunud ning kohtul ei ole alust kahelda otsuse teinud asutuse sõltumatuses või erapooletuses. Tunnistusest nähtuvalt võib Läti haldusvastutuse seaduse § 161 lg 2 kohaselt nimetatud süütegudega seotud haldusõigusega seotud rikkumise läbi vaadata ja selles kohta otsuse teha ilma vastutusele võetava isiku kohalolekuta. Tunnistuse kohaselt toimetati A. Makarenkole otsus kätte, teda teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist, õigusest otsus edasi kaevata ning õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja sisulist uuesti läbivaatamist ja mis võib viia algse otsuse tühistamiseni. A. Makarenko ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi.
2. Otsusega määratud rahatrahvi A. Makarenko vabatahtlikult tähtajaks ei tasunud. Kuna kohus ei tuvastanud

§ 4896

lg 3 ja § 50871 mõttes otsuse tunnustamist ning täitmist piiravaid või välistavaid asjaolusid, tuleb otsuse täitmine tunnistada lähtuvalt

§ 48911lg 1 p-st 1 ja §-st 50872 A.

Makarenko suhtes lubatavaks. 7.

§ 50872

lg 1 p 4 kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Rahalise karistuse vastastikuse tunnustamise taotluse punkti g alapunktis 2 kirjeldatud tegu on Eestis karistatav LS § 227 lg 2 järgi, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku § 47 kohaselt on trahviühiku suurus 4 eurot. Kuna A. Makarenkole Lätis mõistetud rahatrahvi summa 80 eurot jääb alla Eesti õiguses samaliigilise teo eest ettenähtud karistusmäära, ei kuulu tunnustatav karistus

§ 50872lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele.

Rahatrahv 80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. 8. Taotlev riik ei andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahatrahvi määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Seega ei ole asenduskaristuse kohaldamine lubatud. Kuna kohtule esitatud materjalidest ei tulene teistsugust kokkulepet, tuleb otsuse täitmisest laekuv raha kanda vastavalt

§-le 50874 Eesti Vabariigi riigituludesse. Määruskaebus 9. Maakohtu määruse peale esitas A. Makarenko määruskaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Otsus kuulub tühistamisele. Süüdistus peab põhinema konkreetsetel faktidel, kuid A. Makarenko tunnistati süüdi teadmata sõidukiga ja teadmata kohas kiiruseületamise eest. Selline süüdistus ei ole konkreetne ning on tõendamata.

§ 341

kohaselt on kahtlustataval õigus tutvuda kõikide kriminaaltoimiku materjalidega ja anda selgitusi. Vale on maakohtu seisukoht, et otsus on A. Makarenkole kätte toimetatud ning tal on olnud võimalus anda toimunu kohta selgitusi ja vastuväiteid. A. Makarenko ei ole saanud osaleda sündmuse kohtulikul arutamisel ega ole saanud kätte ka otsust. Kui ringkonnakohus seda ei usu, palub A. Makarenko esitada otsuse kättesaamise kohta kirjalik või digitaalne kinnitus koos otsuse kätte saanud isiku nime, kuupäeva ja allkirjaga. 2

§ 48911

lg-le 1 saab Eesti kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetada menetluse, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalidest ega määruskaebusest, et A. Makarenko oleks temale Lätis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. 12. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad

§-d 50869– 50874.

§ 50871

näeb ette rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Samas suunab

§ 50872

lg 1 kohut arvestama rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluses ka

§-s 4896 sätestatut.

§ 4896

lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud

§-s 477 sätestatud tingimused.

§ 436

lg 1 p 2 kohaselt keeldub Eesti rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Üheks selliseks põhimõtteks tuleb lugeda ka kaitseõiguse tagamise põhimõtet, mis eeldab minimaalselt seda, et inimene on teadlik, mida talle süüks arvatakse ning tal on võimalik esitada selle kohta vastuväiteid. A. Makarenko leiab määruskaebuses, et tema süüdistus ei ole piisavalt konkreetne ja rikkumine on tõendamata. Samuti väidab ta, et ei saanud osaleda asja kohtulikul arutamisel ega esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid ning ei ole otsust kätte saanud. Need väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist.

1. Lätist esitatud tunnistusest nähtub, et kuigi A. Makarenko suhtes tehti otsus tagaselja, oli sellise otsuse tegemine Läti õiguse kohaselt lubatud. Tunnistuse kohaselt toimetati otsus A. Makarenkole kätte, teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata, kuid ta ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul edasi. Kuna riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Alust neis andmetes kahtlemiseks ei saa anda pelgalt A. Makarenko väited ning samuti ei saa Eesti kohtud hakata kontrollima A. Makarenkole ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt ning tunnistusest lähtudes oli A. Makarenkol selline võimalus ka olemas. Määruskaebuse väide, justkui oleks otsuses täpsustamata, millise sõidukiga ja kus kohas rikkumine toime pandi, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu: need andmed on Lätist saadetud tunnistusele lisatud otsuses selgelt välja toodud.
2. Kuna eeltoodu põhjal ei ole alust järeldada, et A. Makarenko kaitseõigust oleks ilmselgelt rikutud, ei ole sel põhjusel alust rahvusvahelisest koostööst keelduda. Ka ei näe ringkonnakohus mingisuguseid muid põhjuseid, miks ei peaks A. Makarenko suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.
3. Toodud põhjustel ning juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23.

septembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3