← Eesti

2-21-14537/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2021. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14537 Tsiviilasi B. A. ,

) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal T. A. eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealistele lastele B. A. , B. A. ja B. A. ülalpidamist elatise maksmise teel.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

  1. a määrusega nr 115 kehtestati alates
  2. jaanuarist
  3. a kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega ei või
  4. aastal igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 07.02.
  5. a otsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, p 15) leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Antud juhul taotletakse hagis kostjalt seadusega ettenähtud miinimumelatist. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud elatismiinimumi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hagejate nõue elatise saamiseks seadusega ettenähtud alammääras. Kohus mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 16.09.
  6. a kuni iga hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta B. A. pangakontole iga kuu
  7. kuupäevaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtul ei ole teada hagejal menetluskulude tekkimist ning hagejate esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.