1-19-10121/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2021 Kohtuasja number 1-19-10121 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Margus Paju (isikukood 37602144219) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. septembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Margus Paju kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
3. Jätta Margus Paju kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebus läbi vaatamata.
4. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Margus Pajule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margus Pajult Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
6. Tartu Maakohus jättis
7. septembri 2021 määrusega Margus Paju vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. M. Paju kannab vangistust alates
8. jaanuarist 2020 kuni
9. maini
10. Vangistust kannab ta liitkaristusena raske tervisekahjustuse tekitamise ja korduva lähisuhtevägivalla toimepanemise eest. Formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja lähivõrgustik ning tema kasuema on nõus teda toetama – seda ka majanduslikult. M. Pajul on põhiharidus ja erinevad kutseoskused ning ka vanglas on ta osalenud tööhõives. Tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas ning ta on osalenud ühes sotsiaalprogrammis. Need asjaolud iseloomustavad M. Paju positiivselt ning räägivad tema ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud positiivse üles. M. Pajul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning praegune vangistus ei ole talle esmane. Esmalt viibis M. Paju 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistuses raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel kannatanu suri. Selle vangistuse kandmiselt vabastati M. Paju tingimisi ennetähtaegselt, kuid peagi pöörati karistus uuesti täitmisele. Seda põhjusel, et ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Uued kuriteod (kasutas kaks korda oma elukaaslase suhtes vägivalda) pani M. Paju toime ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. See näitab, et pikaajaline vanglakaristus, kriminaalhooldus ja hirm karistuse täitmisele pööramise ees ei olnud mõjusad hoidmaks M. Paju kuritegelikult teelt eemale. Seetõttu ei ole ka kindlust, et praegune vangistus on M. Pajust lähtuvat uute kuritegude ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on M. Paju selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning ka kriminaalhooldust ei saa pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Puudub alus arvata, et M. Paju suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja et ta käituks edaspidi teisiti. M. Paju ei ole vangla iseloomustusest nähtuvalt elukaaslase korduvat löömist tunnistanud ning ta süüdistab kuriteo toimepanemises hoopis elukaaslase poolset provotseerimist. Kohtuistungil M. Paju kinnitas, et annab nüüd oma käitumisele siiski negatiivse hinnangu ja soovib edaspidi käituda paremini. Need lubadused on aga paljasõnalised. M. Paju kinnitusel lubas ta edasist õiguskuulekust ka eelmisel ennetähtaegsel vabastamisel, kuid pani katseajal siiski toime uue vägivallakuriteo. Seda ei hoidnud ära ka varasema vangistuse jooksul läbitud vägivallavastane sotsiaalprogramm. Oma kõik kuriteod on M. Paju pannud toime alkoholi tarvitanuna. Seega on alkoholi tarvitamine olnud tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Vangla iseloomustuse kohaselt M. Paju ise seoseid kuritegude toimepanemise ja alkoholi liigtarvitamise vahel ei näe ning peab end nn professionaalseks alkoholitarvitajaks. Kohtuistungil väitis M. Paju, et peab end alkohoolikuks, kuid mitte nn professionaalseks alkoholitarvitajaks. Kuritegude toimepanemine joobnuna, katseajal alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ja M. Paju poolt kohtuistungil avaldatu annavad alust järeldada, et M. Paju on alkoholi liigtarvitaja. Kuigi kohtuistungil kinnitas M. Paju, et on vabanemise korral nõus pöörduma programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning alluma alkoholivastasele ravile, ei saa jätta arvestamata, et varem ei ole pikaajaline vanglakaristus ega ka vangistuse ja kriminaalhoolduse ajal toimunud eriliigilised sekkumised (sotsiaalprogrammis, raviprogrammis ja psühhiaatri vastuvõtul osalemine) teda alkoholi kuritarvitamisest eemale hoidnud. Puudub veendumus, et senise vangistuse jooksul aset leidnud sekkumised on olnud piisavad ja tulemuslikud ning vabanemisel M. Paju tõesti hoiduks alkoholi tarvitamisest. Suure tõenäosusega ei ole senise vangistuse pikkus M. Pajule loodetud mõju avaldanud ning kriminaalhooldus (mille kestel ei tohi muu hulgas ka alkoholi tarvitada) ei oleks tulemuslik. On suur oht, et M. Paju rikuks käitumiskontrolli nõudeid ning jätkaks alkoholijoobes kuritegude toimepanemist.
11. M. Paju kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja M. Paju vabastamist. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikul järgmised. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes, kuna hindas tõendeid ja asjaolusid valikuliselt ning jättis määruse nõuetekohaselt põhistamata. Kohtu põhjendused on formaalsed. Kohus jättis arvestamata M. Paju puhul esinevad positiivsed asjaolud ning ei põhjendanud, miks ei peaks uskuma muutusi süüdimõistetu käitumises. Kohus keskendus liigselt M. Paju käitumisele enne vangistusse sattumist ning kohaldas formaalselt valesti karistusseadustiku § 74 lg 4, kuna ei põhjendanud, miks ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud – ehkki M. Pajul puuduvad distsiplinaarkaristused, tema suhtumine oma kuritegeliku tegevusse on tauniv ning ta on seadnud endale elus uued eesmärgid. Ei ole põhjust kahelda, et M. Paju suudab seekord hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kaitsja pigem ei näe M. Paju puhul suurt ohtu inimeste kaalukatele hüvedele käitumiskontrolli kohaldamisel. Tema retsidiivsusoht on väike. Karistust kandes on M. Paju olnud õiguskuulekas, on osalenud tööhõives ja ühes sotsiaalprogrammis, tal on olemas 2