) § 173 alusel.
lg 1 p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Rms M.M., jättes oma kohustuse (laagripatrulli) teostamata ning seeläbi KV tehnika ja vara valvamata, seadis ta ohtu KV vara säilimise ja seega lõi ohu varalise kahju tekkimisele, pannes toime
P-i ülem kolonelleitnant M. K. määras 01.12.2021 käskkirjaga nr 91P "Distsiplinaarkaristuse määramine" reamees M.M.ele eelkirjeldatud süüteo eest distsiplinaararesti kogupikkusega 2 (kaks) päeva. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Lõike 4 esimese lause kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. 7.
lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. 8. Distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo asjaolusid, samuti ei anna kohus eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui ka muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollib formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. Kohus ei kontrolli seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toime pandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, siis on tal võimalik seda hiljem vaidlustada halduskohtus. 9.
lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Eesti Kaitseväe taotlus vastab nõuetele ning sellele on lisatud
10. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on toime pandud
lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarsüüteod.
lg 1 punkti 2 kohaselt on distsiplinaarsüütegu ka asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine. Samuti on taotluses viidatud Kaitseväe sisemäärustiku p-le 23.7, mille kohaselt käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast. Samasugune distsiplinaarsüütegude kirjeldus nähtub ka taotluse lisana 5 esitatud 01.12.2021 käskkirjast nr 91P, millega distsiplinaararest määrati. Käskkiri on digitaalselt allkirjastatud. 11. Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 29 lg 1 kohaselt on käsk ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis. KKS § 29 lg 7 kohaselt on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud.
kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. 12.
lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toime pandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest.
lg 2 alusel määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini.
lg 4 kohaselt arvestatakse distsiplinaararesti tähtaega päevades ning distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks. Ühele distsiplinaararesti päevale vastab 24 tundi. 13. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et rms M.M., olles 02.11.2021 ajavahemikul 18:00-22:00 ning 03.11.2021 ajavahemikul 04:00-08:00 määratud koos rms A. T. laagripatrulli, jättis kahel korral täitmata oma vahetu ülema, jaoülem n-srs K. E. käsu teostada laagriplatsi ja kompanii varustusel valve. 02.11.2021 avastas jaoülem n-srs K. E. rms M.M.e patrullimise asemel jaotelgis pikutamas ning 03.11.2021 kontrollis VaP 2.SPKo kompaniiveebel vbl J. L., kas laagri valvesse määratud patrull täidab nendele määratud ülesandeid ja kontrolli käigus ilmnes, et patrulli määratud rms M.M. ja rms A. T. magasid autos ning ei täitnud neile määratud ülesannet. Jättes täitmata jaoülema käsud, pani rms M.M. Kaitseväe hinnangul toime
01.12.2021 käskkirjast nr 91P nähtub, et rms M.M.e süüd kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavateks asjaoludeks on kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine ühiselt rms A. T.ga. 14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et rms M.M.e poolt 02.11.2021 ja 03.11.2021 toimepandud teo eest võib teda vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning temale 2 päeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. 15.
lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.
lg 3 kohaselt ei määrata distsiplinaarkaristust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Käesoleval juhul on distsiplinaarsüütegu toime pandud 02.11.2021 ja 03.11.2021 ning distsiplinaarjuurdlus algatati 08.11.2021. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 01.12.2021 ning distsiplinaarkaristus on määratud 01.12.2021. Seega on järgitud
16. Taotluse lisa 2 (distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte) kinnitab, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus. Taotluse lisa 3 kinnitab, et rms M.M.ele tutvustati allkirja vastu tema õigusi ning ta on saanud distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta oma seletused anda. Taotluse lisa 6 kinnitab, et rms M.M. on andnud allkirja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga tutvumise kohta. 3
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. 01.12.2021 käskkirja nr 91P on andnud kolonelleitnant M. K., kes on Sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülem. Seega oli kolonelleitnant M. K. pädev distsiplinaararesti määrama. 18. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus
lg 2 ja 3 alusel Eesti Kaitseväe Sõjaväepolitsei Vahipataljoni 01.12.2021 käskkirjaga nr 91P reamees M.M.ele määratud 2 päeva pikkuse distsiplinaararesti seaduslikuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.