← Eesti

1-19-7374/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-7374 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Margus Kurvitsale mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Margus Kurvits (ik 36407060332), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Jätta Margus Kurvitsa taotlus temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. septembri
  10. a otsusega tunnistati Margus Kurvits KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõisteti M. Kurvitsale 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust. Sellest pidi M. Kurvits koheselt ära kandma 14 päeva vangistust. Ülejäänud 1 aasta 5 kuu ja 12 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Kurvits ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p- des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena M. Kurvitsalt 6 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.
  11. Tartu Maakohtu
  12. oktoobri
  13. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel M. Kurvitsale täiendav kohustus teha käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) laboratoorseid vereanalüüse, mille alusel on võimalik kontrollida M. Kurvitsa poolt alkoholi tarvitamist. Maakohus tuvastas, et M. Kurvits tarvitas
  14. septembril 2020 ja
  15. septembril 2020 alkoholi.
  16. Tartu Maakohtu
  17. märtsi
  18. a määrusega pikendati M. Kurvitsa katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni
  19. detsembrini
  20. Maakohus tuvastas, et M. Kurvits tarvitas
  21. veebruaril 2021 taas alkoholi.
  22. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
  23. septembril 2021 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles taotletakse M. Kurvitsale mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest M. Kurvitsa
  24. augusti
  25. a vereanalüüsis ületas alkoholi liigtarvitamise näit lubatud piiri. M. Kurvits tarvitas
  26. septembril 2021 ja
  27. septembril 2021 alkoholi.
  28. Tartu Maakohtu
  29. septembri
  30. a määrusega pöörati M. Kurvitsa kandmata karistus täitmisele.
  31. Esimese kaheksa kuu jooksul jäid M. Kurvitsa verenäidud lubatud piiridesse.
  32. juuli
  33. a analüüsis oli süsivesikdefitsiitse transferriini (CDT) näit 0,6%. Viimase, s.o
  34. augusti
  35. a vereanalüüsi näit oli aga lubatust suurem, s.o 3,5%. M. Kurvits selgitas ametnikule, et tarvitas
  36. juulil 2021, s.o enda sünnipäeval 200 grammi viina. Seejärel jõi 18-
  37. augustil 2021 iga päev umbes 0,5 liitrit viina ning
  38. ja
  39. augustil 2021 jõi unerohuks 100 grammi viina. Tagasilangus toimus tööalase stressi tõttu. Maakohtu hinnangul ei ole M. Kurvitsa selgitustes mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid alkoholi tarvitamist. M. Kurvits rikkus talle katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna M. Kurvits teadis, et talle on katseajaks selline kohustus pandud, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
  41. septembri
  42. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et samal kuupäeval kell 18.15 kontrolliti M. Kurvitsa joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja M. Kurvitsa ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,152 milligrammi alkoholi. Samuti tuli M. Kurvitsa suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud ning tasakaalus ja koordinatsioonis olid kerged häired. M. Kurvits selgitas, et jõi samal päeval 100 grammi viina närvirahustuseks, sest rahusteid polnud.
  43. septembri
  44. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 11.28 M. Kurvitsa elukohas taas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja M. Kurvitsa ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,098 milligrammi alkoholi. M. Kurvitsa suust tuli alkoholi lõhna, pupillid olid väiksed, reaktsioon oli häiritud ja ta värises. M. Kurvits selgitas, et jõi 15 minutit tagasi 50 grammi viina. M. Kurvitsa selgitustest ei nähtu mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Kuna M. Kurvits teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitamine, rikkus ta temale pandud kohustust kahel järjestikusel päeval tahtlikult.
  45. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib maakohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on M. Kurvits viibinud kriminaalhooldusel peaaegu kaks aastat ja kohus vaatab läbi kolmandat tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet. M. Kurvits on katseaja nõudeid rikkunud kaheksal korral. Sealhulgas on ta kuuel korral alkoholi tarvitanud. M. Kurvits on jätkanud alkoholi tarvitamist pärast kriminaalhooldusametniku ja maakohtu poolt korduvalt antud võimalusi vabaduses viibida ning hoolimata pikaajalisest osalemisest riiklikus 2 alkoholiravi programmis,
  46. oktoobril 2020 profülaktilises alkoholisõltuvuse raviprotseduuris ja alates
  47. aasta maist vaimse tervise keskuses käimisest. Veelgi enam ̶ kuna erinevalt varasemast viitab M. Kurvitsa viimane vereanalüüsi näit alkoholi liigtarvitamisele, on tema rikkumised muutunud raskemaks. Arvestades, et M. Kurvits jõi enda sõnul 18-
  48. augustil 2021 iga päev umbes 0,5 liitrit viina, tarvitab ta jätkuvalt korraga ebamõistlikus koguses alkoholi. Samuti tarvitas M. Kurvits alkoholi kahel järjestikusel päeval
  49. ja
  50. septembril 2021 ega suutnud seega alkoholi tarvitamist lõpetada ka vaatamata kriminaalhooldusametniku kontrollile. Pidades silmas M. Kurvitsa käitumist, leiab maakohus, et M. Kurvits ei tule vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime ega suuda alkoholi tarvitamist kontrollida.
  51. Kuigi M. Kurvits palus kohtuistungil vangistust mitte täitmisele pöörata ja pikendada katseaega või asendada vangistus üldkasuliku tööga, on need abinõud kohtu hinnangul perspektiivitud ega taga katseaja edukat läbimist. Tartu Maakohtu
  52. märtsi
  53. a määrusega pikendati M. Kurvitsa katseaega kolme kuu võrra, kuid M. Kurvits jätkas alkoholi kuritarvitamist. Üldkasuliku töö tegemine ei aita aga kaasa alkoholi tarvitamisest hoidumisele ega hoia ära uusi samalaadseid rikkumisi. Maakohtu hinnangul on kõik leebemad abinõud ammendud ja M. Kurvitsa katseaeg on ebaõnnestunud. MÄÄRUSKAEBUS
  54. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Kurvits, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ta ei saanud kohtuistungil räägitust ja toimunust hästi aru ning ei osanud seetõttu ka endale kaitsjat taotleda. Ta ei olnud teadlik, et temale tingimisi mõistetud vangistus võidakse täitmisele pöörata. Ta taotleb endale riigi õigusabi korras kaitsja määramist, et tema õigused oleksid tagatud.
  55. Tal on oma ettevõte ja ta töötab kiviraiujana. Tal on mitmeid töid pooleli. Ta ei pisenda enda alkoholiprobleemi. See on haigus, millega tuleb pidevalt tegeleda. Ta rääkis kohtus ausalt enda probleemist ja usaldas kohut, sest talle tundus, et kohus saab tema probleemist aru ning märkab temas toimunud positiivseid muudatusi. Alates
  56. augustist 2018 osaleb ta programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
  57. oktoobril 2020 osales ta alkoholisõltlastele mõeldud ravis. Alates
  58. a maist käib vaimse tervise keskuses „Libertas“. Alkohoolikutel tuleb tagasilangust ette. Ta püüab kohtu poolt määratud nõudeid täita. Kui kohus oleks talle võimaluse andnud, oleks ta vaimse tervise keskusest võtnud tõendi, mis oleks meditsiiniliselt tema olukorda selgitanud. Tema psühholoog usub, et ta on võimeline ennast kokku võtma. Tema suhtes oleks võimalik kohaldada leebemaid meetmeid. Näiteks suunata ta alkoholiravile või pikendada veelkord tema katseaega. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  59. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult M. Kurvitsa tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
  60. Määruskaebuses väidetakse esmalt, et M. Kurvis ei saanud aru maakohtu istungil toimuvast, võimalusest taotleda kaitsjat ja asjaolust, et temale tingimisi mõistetud karistus võidakse täitmisele pöörata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt nähtub maakohtu istungiprotokollist, et maakohus selgitas M. Kurvitsale põhjalikult, et arutusel on tema tingimisi vangistuse täitmisele pööramine ning et tal on õigus kaitsja abile ja õigus anda omapoolseid selgitusi ning esitada tõendeid (II kd, tl 1). Ühtlasi oli tegemist juba kolmanda erakorralise ettekandega, mis M. Kurvitsa suhtes esitatud oli, mistõttu ta oli teadlik võimalusest, et temale tingimisi mõistetud vangistus võidakse täitmisele pööratakse. Ühtlasi ei soovinud M. Kurvits 3 kaitsja osavõttu kohtuistungist (II kd, tl 1). Seega on etteheited sellest, et ta ei saanud maakohtu istungil toimunust aru ja võimalusest, et rikkumise korral pööratakse tema karistus täitmisele, ainetud.
  61. Ringkonnakohus jätab taotluse määrata talle määruskaebusemenetluseks riigi õigusabi korras kaitsja rahuldamata. KrMS § 390 kohaselt ei ole kaitsja osavõtt määruskaebuse läbi vaatamisest ringkonnakohtus kohustuslik. M. Kurvits on esitanud ringkonnakohtule põhjaliku määruskaebuse, selles esitatud seisukohad ja vastuväited maakohtu määrusele on arusaadavad ning piisavad. M. Kurvits on RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel võimeline oma õiguseid ise kaitsma ja tema riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata.
  62. Mis puudutab maakohtu poolt M. Kurvitsale tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, siis siinkohal nõustub kriminaalkolleegium täiel määral maakohtuga, et M. Kurvitsa kriminaalhooldus on tervikuna ebaõnnestunud. Käesoleva kohtuotsuse aluseks olev kuritegu on otseselt seotud M. Kurvitsa alkoholiprobleemiga, teda karistati mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seetõttu keelatigi tal kohtuotsusega alkoholi tarvitada, sest nagu öeldud, alkohol on tema puhul igal juhul uute kuritegude toime panemise riski suurendavaks asjaoluks. Antud keelust ei ole M. Kurvits suutnud kinni pidada. Ühtlasi ei ole ta osanud ära kasutada ka kriminaalhooldusalaseid võimalusi enda sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamiseks. Kõik kolm tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet on seotud alkoholikeelu rikkumistega. Maakohus on õigesti märkinud, et M. Kurvits tarvitab jätkuvalt suurtes kogustes alkoholi (vt käesoleva määruse p-d 7-8), s.o ükski tema suhtes kohaldatud rehabiliteeriv meede ei ole tulemust andnud. Määruskaebuses väidab M. Kurvits, et on nüüdseks abi otsinud ja soovib sõltuvusest vabaneda. Abi tulnuks aga otsida juba kriminaalhooldusperioodi algusjärgus, mitte aga alles siis, kui tema tingimisi karistus on juba täitmisele pööratud. Ilmselt puudub M. Kurvitsal tegelikkuses sisemine tahe ja motivatsioon päriselt enda alkoholiga liigtarvitamisega seotud probleem kontrolli alla saada. Vastasel korral ei oleks ta läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi eiranud kohtu poolt määratud keeldu mitte alkoholi tarvitada.
  63. Siinkohal on märkimisväärne seegi, et M. Kurvits on tegelikkuses käesolevas asjas juba kaks nädalat vangistuses viibinud, kuid hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda teda kohusetundlikult kontrollnõudeid järgima ei pannud. Seetõttu ei ole võimalik M. Kurvitsa puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. Talle on juba antud piisavalt võimalusi ja aega enda käitumise parandamiseks ja kriminaalhooldustingimuste nõuetekohaseks järgimiseks, kuid tulutult. Sealhulgas on tema suhtes juba karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid rakendatud. On ilmne, et M. Kurvits ei ole siiani aru saanud kriminaalhoolduse eesmärgist ja määratud kohustuste täitmise vajalikkusest. Tema kriminaalhooldusele allutamine ei ole mingilgi viisil tema õiguskuulekust taganud, mistõttu tuleb temale tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pöörata.
  64. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  65. septembri
  66. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.