← Eesti

1-18-5675/95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5675 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus, millega Deniss Bodnja (ik 39609153725) vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus.
  7. Jätta Deniss Bodnja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  8. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohtu
  10. augusti
  11. a otsusega karistati Deniss Bodnjat karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu
  12. aprilli
  13. a otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  14. märtsi
  15. a ja karistuse kandmise aja lõpuks
  16. novembrit
  17. a.
  18. Viru Vangla esitas
  19. septembril
  20. a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Bodnja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  21. Vangla ja prokuratuur ei toeta Deniss Bodnja tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  22. Viru Maakohus leidis
  23. septembri
  24. a määruses, et Deniss Bodnja võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada koos elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 4.
  25. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 4.
  26. Denis Bodnja käitumine vanglas pole olnud seaduskuulekas. Tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus noomituse näol ebaviisaka käitumise eest. See on tingitud süüdlase east. Vaatamata sellele suudab ta hoiduda õigusrikkumiste toimepanemisest, kuna soovib töötada, õppida ning elada õiguskuulekalt. 4.
  27. Deniss Bodnjal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. 4.
  28. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud täitmiskava täitmisel. Vanglas on ta töötanud nii koristajana kui metallitsehhi abitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste arendamine“, „Vihajuhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Kõigis programmides töötas ta aktiivselt kaasa ning tegi omad järeldused. Samuti on ta osalenud kutsehariduse õppes, kus omandas keevitaja kutse. Täiendavalt on ta end harinud ka koolitusel „Joonestamine ja projekteerimine arvutil Autocad`i abil“ ning õppinud aktiivselt riigikeelt. Mainitud asjaolud viitavad soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning näitavad, et ta on suuteline nendest kinni pidama. 4.
  29. Positiivne on seegi, et Deniss Bodnja on motiveeritud õppima ja uusi teadmisi omandama. Tal on põhiharidus. Vanglas ta on omandanud keevitaja eriala ning läbinud B1tasemel riigikeele õppe, mida soovib jätkata B2-tasemel. Deniss Bodnja alustas iseseisvalt distantsõpet Narva Täiskasvanute Koolis. Ka majanduslikult oskab süüdimõistetu toime tulla. Deniss Bodnja on osalenud vangla majandustöödel ning töötanud vanglatööstuse metalltsehhis abitöölisena. Käesolevalt on talle pakutud tööd toidujagajana, kuid sellest on ta keeldunud, põhjendades seda terviseprobleemidega.
  30. aprillil
  31. a meditsiiniosakonna otsuse kohaselt on võimeline töötama kuni 4 tundi päevas kergematel majandustöödel.
  32. mai
  33. a meditsiiniosakonna otsuse kohaselt on võimeline töötama istuvas asendis, kuid ei ole võimeline töötama koristustöödel seoses allergiaga. Deniss Bodnjal on garanteeritud töökoht OÜ-s DiAl Ehitus ja toetust pakkuvad lähedased. Tema suhtlusringkonda kuuluvad ema, õde, vennad, vanaisa, vanaema ja kasuisa. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad. Deniss Bodnja lähedased on nõus teda vabanemisel aitama ja toetama. K-Raha andmetel kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1790,58 eurot. 4.
  34. Karistusregistri andmete kohaselt on Deniss Bodnjal neli kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib teist korda. Ta kannab karistust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, väljapressimise, röövimise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Füüsilist vägivalda ei esinenud, kuid ähvardas vanemvalvurit. Karistused on liidetud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk ning puudulik probleemide lahendamise oskus. 2 4.
  35. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Deniss Bodnjal varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav tunnistas, et esimest korda on proovinud alkoholi 13-aastaselt. 16-17 aasta vanusena tarvitas alkoholi korra kuus. Varasemalt on teda väärteokorras karistatud alkoholiseaduse ja liiklusseaduse § 224 alusel. Isik pani ühe kuriteo – röövimise – toime alkoholijoobes. Samas läbis Deniss Bodnja sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", misjärel tegi enda jaoks järeldused, et alkoholi tarbimine on otseses seoses kuritegude toimepanemisega. Süüdimõistetu on motiveeritud muutma oma elu seadusekuulekamaks, samuti on motiveeritud tarbima vähem alkoholi. 4.
  36. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tarvitas ta kanepit, amfetamiini ja heroiini. Vangla andmetel narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Karistusregistri andmetel on teda kriminaalkorras karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Süüdistuse kohaselt omandas Deniss Bodnja suures koguses narkootilist ainet, hoidis enda korteris, pakendas ning müüs edasi teistele isikutele. Samas tahab Deniss Bodnja tahab oma elustiili muuta ja ei soovi rohkem narkootikumidega tegeleda. 4.
  37. Deniss Bodnja tingimisi enne tähtaega vabastamise korral võiks olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane, suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist. Kinnipeetav on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Deniss Bodnja ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. MÄÄRUSKAEBUS
  38. Viru Maakohtu
  39. septembri
  40. a määruse peale esitas määruskaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom, kes palub maakohtu määrus tühistada ja jätta Deniss Bodnja vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokuratuuri hinnangul pole maakohus piisavalt selgelt ja ammendavalt esitanud põhjendusi, kuidas on kinnipeetav saavutanud vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid enne selle lõpptähtaja saabumist; mis kaalub üles Deniss Bodnja mitteõiguskuulekas ja mitte-eeskujulik käitumine karistuse kandmisel. Tähelepanuta on jäetud ka Deniss Bodnjale mõistetud karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Määruskaebuses on lühidalt märgitud järgmist. 5.
  41. Saab nõustuda, et Deniss Bodnja on tõesti täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke, kuid tema käitumine vanglas pole olnud seadusekuulekas, kuna tema suhtes kehtib 1 distsiplinaarkaristus noomituse näol. Kuivõrd isiku käitumine vanglas ei ole olnud õiguskuulekas, peaks maakohus põhjalikult selgitama, millest tulenevalt saab järeldada, et vabanemisel peaks isiku käitumine muutuma. Prokuratuur ei nõustu maakohtu arutluskäiguga, mille kohaselt Deniss Bodnja soov töötada, õppida ja elada õiguskuulekalt on piisavalt kaalukas, et isik vabanemisel muudaks oma käitumist õiguskuulekaks. Deniss Bodnja pole isegi praeguse vangistuse jooksul suutnud õiguskuulekalt käituda kinnipidamisasutuse kontrollitud keskkonnas. Veelgi enam, maakohus on jätnud karistuse kandmise ajal käitumist analüüsides tähelepanuta Deniss Bodnja viimase kriminaalkaristuse, mis mõisteti just kinnipidamisasutuses karistuse kandmisel toime pandud kuriteo eest. Kinnipidamisasutuses toime pandud kuritegu ilmestab üheselt Deniss Bodnja suhtumist nii õiguskorda kui ka võimuesindajatesse ning näitab, et talle mõistetud karistused pole mõjutanud tema käitumist muutma seaduskuulekaks. 3 5.
  42. Deniss Bodnja ei ole suutnud vangistuses käituda õiguskuulekalt, kuivõrd lisaks distsiplinaarkaristusele on mõistetud süüdi ka kinnipidamisasutuses võimuesindaja vastu toime pandud kuriteo eest. Pärast Viru Maakohtu
  43. septembri
  44. a määrust, millega ta otsustati vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest, on Deniss Bodnja muutunud eriti ükskõikseks kinnipidamisasutuses kehtivate reeglite ja ametnike suhtes. Viru Vangla edastas
  45. oktoobril
  46. a prokuratuurile Deniss Bodnja käitumist iseloomustavate juhtumite kokkuvõtted, mis on toimunud pärast
  47. septembril
  48. a kohtule edastatud iseloomustust ning osaliselt ka pärast
  49. septembril
  50. a kohtumääruse kuulutamist. Nimetatud materjal on lisatud määruskaebusesse. Märkimisväärne on, et lühikese ajavahemiku jooksul
  51. septembrist kuni
  52. oktoobrini
  53. a on Deniss Bodnja suhtumine kinnipidamisasutuse reeglitesse ja ametnikesse muutunud ükskõikseks ning rikkumisi on fikseeritud kohati pea igapäevaselt. Kokku on fikseeritud selle aja jooksul 15 erinevat reeglite rikkumist ja korraldustele mitteallumist, millest käesolevaks hetkeks on algatatud ka juba 3 distsiplinaarmenetlust. Deniss Bodnja käitumine olnud reegleid eirav ning ta on näidanud üles ükskõikset suhtumist nii reeglitesse kui ametnike korraldustesse. Tema suhtes on Viru Vangla
  54. septembri
  55. a käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud luksutatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Muuhulgas eirab Deniss Bodnja kinnipidamisasutuses tänasel päeval aktuaalset nõuet, mis kehtib ka vabaduses mitmetes kohtades, milleks on koroonaviirusest tingitud maski kandmise kohustus. Kui kinnipeetav ei allu reeglitele ja korraldustele ning solvab võimuesindajaid isegi karistuse kandmisel vanglas, pole ka veendumust, et ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. 5.
  56. Kuivõrd Deniss Bodnja on varasemalt karistatud muuhulgas narkokuriteo toimepanemise eest, kui ta käitles keelatud ainet muuhulgas oma elukohas, elades koos ema ja kasuisaga, siis isegi elektroonilise valve kohaldamisel tema elukohas ei saa välistada, et Deniss Bodnja võib uuesti narkootikumide või psühhotroopsete ainete käitlemisega tegelema hakata. KIRJALIK SEISUKOHT 5.
  57. Prokuröri määruskaebusele esitas kirjaliku seisukoha Deniss Bodnja. Ta märgib, et tal on olemas keevitajakutse ning tal on olemas kindel töökoht. Sissetulekuga tal probleeme ei teki. Samuti on tal olemas elukoht vanemate juures, kes on seaduskuulekad inimesed ja ei lase tal kuritegusid toime panna. Narkootikumidega käideldes teenis ta 800 eurot. Ametliku tööga teeniks ta rohkem. Ta on toime pandud kuritegudes süüdi. Ta läks valele teele ja järgis valet eeskuju. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogramme ja saanud abi. Ta on otsustanud enda elu muuta. Ta ei kavatse enam kuritegusid toime panna. Distsiplinaarrikkumistest viis on seotud nimesildi mitte kandmisega, mille ta ära kaotas. Need rikkumised ei saa enam kehtivad olla. Kaks distsiplinaarrikkumist on selle eest, et ta ei läinud kooli. Ta ei läinud kooli sellepärast, et ei saanud seal millestki aru. Selle eest kirjutati aga rikkumine. Septembrikuu rikkumine on seotud korrapidaja „sõimamisega“. Ta ütles talle halvasti, sest korrapidaja käskis näo eest ära võtta nägu tolmu eest kaitsva käterätiku. Tal on tolmuallergia ja ta magab alumises voodis, et saada eemale ventilatsioonist tulevast tolmust. Pooled distsiplinaarkaristused on tühistatud, mis tähendab, et neid enam ei ole. Ta palub neid mitte arvesse võtta. Kolme rikkumise osas esitas ta kohtusse vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse, kuid vastust neile veel ei ole. Ta kavatseb need vaidlustada ja palub neid mitte arvesse võtta. Ta palub prokuröri määruskaebust mitte arvestada ja jätta maakohtu määruse muutmata. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse koos selle juurde pandud lisaga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada.
  59. Vaidlustatud kohtumääruses on õigesti selgitatud, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 4 alusel arvestama nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku kui käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vaidlust pole selles, et Deniss Bodnja suhtes esineb mitmeid vabastamist toetavaid asjaolusid, nagu süüdimõistetu aktiivne individuaalse täitmiskava täitmine ja tööhõives osalemine, samuti ka aktiivne õppetegevuses osalemine ja eesti keele õppimine. Samas, nagu maakohus isegi mainis, tuleb asjaolusid arvestada kogumis ning lõplik otsustus langetada kaalumise tulemusena, hinnates vabastamise poolt ja selle vastu rääkivaid argumente – käesolevalt seda, kas eelmainitud positiivsed asjaolud kaaluvad üle kinnipeetava mitteõiguskuuleka käitumise karistuse kandmise ajal. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on siinkohal teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud sisuliselt arvestamata tõsiasja, et lisaks kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolule on süüdimõistetut karistatud ka kinnipidamisasutuses võimuesindaja vastu toime pandud kuriteo eest. Seetõttu on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise mõttest, mis on paratamatult toonud kaasa põhjendamatu otsuse ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes. Sellest hoolimata on ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 võimalik see rikkumine kõrvaldada, arvestades kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega jäetakse Deniss Bodnja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  60. Kohtukolleegiumi hinnangul räägib Deniss Bodnja vabastamise vastu juba tema varasem elukäik. Hoolimata noorest elueast, on tal neli kehtivat kriminaalkaristust – teda on karistatud grupi poolt asja omavolilise kasutamise, röövimiste, suures koguses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise ja võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise eest. Eelöeldu kõneleb süüdimõistetu järjepidevast kriminaalsest aktiivsusest. Kahel korral on Deniss Bodnjale antud võimalus karistust vabaduses kanda, millest viimase on ta käest lasknud, pannes kriminaalhoolduse kestel toime uue kuriteo. See kõneleb aga üheselt, et vangistused on osutunud viljatuks ning kriminaalhooldus ebaõnnestunuks. Olgugi, et Deniss Bodnja on nii motivatsioonikirjas kui kohtuistungil selgitanud, et suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, ei kinnita seda tema varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasustuses.
  61. Vastupidiselt esimese astme kohtule, leiab ringkonnakohus, et Deniss Bodnja puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmanegi eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Ehkki süüdimõistetu on usinalt tegelenud enda harimisega, läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud tööhõives, ei väära see fakti, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud ebaviisaka käitumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema suhtes on täheldatud agressiivset ja üleolevat käitumist. Tähelepanu väärib seegi, et lisaks vangivalvuri solvamisele on ta on võimuesindaja suhtes toime pannud ka kuriteo. Kui süüdimõistetu ei ole vanglaski võimeline käituma nii, et ta suudaks järgida sealseid reegleid, pole ka tõsikindlat veendumust, et ta on võimeline vabaduses, kus puuduvad ranged piirangud, järgima korrektselt karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid 5 ja kohustusi. Taoline iseloomustus ei sisenda veendumust, et praegusel ajal oleks kinnipeetava hoiakud muutunud õiguskuulekaks ning ta ei ohustaks ühiskonda.
  62. Tegelikult kinnitab õiguskuulekusest hälbivate hoiakute säilimist ka määruskaebusele juurde pandud vanglapoolne lisainformatsioon, mille kohaselt on pärast
  63. septembrit
  64. a Deniss Bodnja suhtes fikseeritud lausa 15 sündmust, millega on ta süstemaatiliselt vangla sisekorda rikkunud. Alates
  65. septembrist
  66. a kohaldatakse tema suhtes ka täiendavaid julgeolekuabinõusid: ta on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, tal on keelatud kehakultuuriga tegelemine ja tema liikumis- ja suhtlemisvabadust on piiratud. Kuigi eelmainitud viieteistkümnest sündmusest on kõigest kolmel juhul distsiplinaarmenetlus alustatud ning osade puhul alles kaalutakse selle alustamist, ilmestavad need ühtmoodi, et ka kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine jätkuvalt problemaatiline. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga esmaseks eelduseks ennetähtaegsele vabastamisele. Seega ei saa kuidagi olla tõsiseltvõetavat alust maakohtu väitel, nagu oleks Deniss Bodnja karistuseesmärgid saavutatud enne selle lõpptähtaja saabumist.
  67. Nii nagu prokuratuur ja vangla, pole ka kohtukolleegium veendunud, et Deniss Bodnjast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud. Kindlust ei tekita ka toetavate lähedaste ja garanteeritud töökoha olemasolu ning võlgnevuste puudumine. Tööga on süüdimõistetu ka varem oma aega sisustanud. Lähedasedki olid tal varem olemas. Samas pole need tegurid suutnud teda uute kuritegude toimepanemiselt eemal hoida. Isegi vangla metallitsehhis töötamine pole piisavalt maandanud kinnipeetava pingeid, mis lubaks tal hiljem viisakalt käituda.
  68. Deniss Bodnja ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused, vanglakaristuse luhtumine ja kuriteo sooritamine nii katseajal kui vangistuses ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks. Kuivõrd varasem võimalus vabaduses karistust kanda ebaõnnestus, siis ei nähtu käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine.
  69. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja §-st 390 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  70. septembri
  71. a määruse ja jätab Deniss Bodnja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.