1-17-4276/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohus

1. november 2021 1-17-4276 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Ramil Mirzojev (isikukood 38506113721) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Ramil Mirzojevi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Ramil Mirzojev RESOLUTSIOON
4. Jätta kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ramil Mirzojevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 76 eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Ramil Mirzojev tunnistati süüdi Viru Maakohtu
8. novembri 2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1,2, § 214 lg 2 p-de 1,4 ja § 263 lg 1 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu
9. detsembri 2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 aastat vangistuse võrra. R. Mirzojevi liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka. Karistuse algusaeg on
10. november
11. Karistuse lõpptähtaeg saabub
12. juulil
14. Viru Vangla esitas materjalid R. Mirzojevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ega prokuratuur R. Mirzojevi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ei toeta.
15. Viru Maakohtu
16. oktoobri
17. a määrusega jäeti R. Mirzojev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
18. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed alused R. Mirzojevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. R. Mirzojevil on ka elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.
19. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida kinnipeetava uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. R. Mirzojevil on hetkel kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib teistkordselt vangistuses ja kannab liitkaristust narkokuriteo, väljapressimise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kuriteod pani R. Mirzojev toime katseajal – narkokuriteo peaaegu kahe aasta jooksul. Varem on R. Mirzojevit karistatud kehalise väärkohtlemise ja karistuse kandmiselt kõrvalehoidmise eest. Need asjaolud viitavad suurele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ja katseaja võimalikule luhtumisele. Varasemat katseaega ei suutnud R. Mirzojev eeskujulikult läbida. Tema kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine.
20. Kohus märkis, et tunnustamist väärib R. Mirzojevit käitumine vangistuses – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud riigikeele A1 taseme, sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, osalenud riskipõhistel vestlustel ning töötab alates
21. oktoobrist 2019 majandustöödel koristajana.
22. Ehkki R. Mirzojevil on vabanemise korral kindel elukoht vanemate eramajas ning lähedastega suhted on head, arvestas maakohus sellega, et iseloomustuse kohaselt on isik kasutanud vägivalda oma lähendaste suhtes. Lisaks puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning tal on suured võlad (32 475,62 eurot). Töökoha puudumine ja suured võlad suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Enne vangistust oli R. Mirzojev töötu ning sai kriminaaltulu narkootikumide müügist. Vangla arvates on R. Mirzojev avalikkusele ohtlik, kõrgohtlik on ta konkreetsele täiskasvanule. Maakohus ei arvestanud vangla riskihinnangut, kuna materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja andmete alusel on iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent arvutatud.
23. Kokkuvõtvalt on R. Mirzojevi uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seda veendumust suurendavad ka isiku väljavaated vabanemisel – s.o töökoha puudumine ja suured võlad. Ehkki kohus möönis, et kinnipeetav vajab tõhusat järelevalvet, ei saa seda teostada vabaduses. Ka isiku tervislik seisund ja töövõime puudumine ei anna alust tema vabastamiseks. Enne vangistust R. Mirzojev ei töötanud. Seetõttu ei uskunud kohus, et ta asub nüüdki tööle (eriti arvestades kehva tervislikku seisundit). Ka vangla iseloomustuses on uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks majandusliku kasu saamine. Mõned individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on R. Mirzojev küll läbinud ning tema käitumine on eeskujulik, ent tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on ülekaalus. MÄÄRUSKAEBUS
24. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada R. Mirzojev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
25. Maakohus on oma põhjendustes välja toonud kinnipeetava suhtes palju positiivset, kuid paraku otsus on vastupidine. Garantiid, et isik jätaks vangistuse lõpunikandmisel uued kuriteod sooritamata, ei ole kunagi. Vangistuse efektiivsus on suhteliselt väike – see võib jäädavalt rikkuda inimese psüühika. Kohus on jätnud R. Mirzojevi diagnoosi ja tervisliku seisundi 2 arvestamata. Pigem vajab ta haiglaravi kui vangistust. Kriminaalhooldusele määrates on võimalik teda õiguskuulekale teele tagasi aidata ning ühiskonna turvatunnet tugevdada, anda talle võimalus end realiseerida ja ravida. Ennetähtaegselt vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla, teda aidatakse õigel teel püsida, resotsialiseerumisel ja vajaliku ravi saamisel. Isiku üle on võimalik teostada kontrolli. Tema järelevalve on ühiskonnale turvalisem kui tähtajalise karistuse lõpuni kandnud isiku abita jätmine. Elektrooniline valve kontrollib igapäevaseid liikumisi ja tegevusi. Elektroonilise valve alla vabanemine eeldab tugevat distsipliini ja reeglite järgimist, sest vähimagi rikkumise korral ja kriminaalhooldusametnikuga koostöö mittetegemise korral tuleb karistus lõpuni kanda vangistuses. Elektrooniline valve saab olla 1-12 kuud. See koormab kinnipeetavat ebameeldival moel.
26. Maakohus heidab R. Mirzojevile ette vabaduses töökoha puudumist. Istungil kinnitas R. Mirzojev töökoha olemasolu ning lisab määruskaebusele garantiikirja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
28. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
29. Õigupoolest sisaldab määruskaebus vaid vähesel määral argumente, mis oleksid seotud kaalutlusõiguse rikkumisega. Peaasjalikult on määruskaebus keskendunud kriminaalhoolduse ülesannetele isiku resotsialiseerimisel. Isiku ennetähtaegse vabastamise küsimusel lähtutakse aga sellest, kas kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik konkreetse süüdlase uusi kuritegusid ära hoida. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Mirzojevi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Mirzojevi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus R. Mirzojevi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
30. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. 3
32. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 13 minutit, kaitsealusega rääkimiseks 7 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 50 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga riigi õigusabi tasu 76 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 12 eurot 80 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
33. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Mirzojevi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4