Obsah (10)

§ 422§ 393§ 311§ 3111§ 663§ 415§ 407§ 413§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-128264 Kohtua

) § 415 lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

§ 422

lg 1 näeb ette, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. 10. Käesoleval juhul on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud elektrooniliselt e-posti vahendusel ning kostja ei ole talle menetlusdokumentide isiklikult kättetoimetamist ka kajas vaidlustanud. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja viibis välislähetuses ning ei saanud planeeritud ajaks Eestisse naasta, ei ole mõjuv põhjus

§ 422lg 1 tähenduses.

Välisriigis viibimine ei takistanud kostjal elektrooniliselt (e-kirja teel) kohtuga ühendust võtta ning esitada elektrooniliselt oma vastuväited või taotleda menetlustähtaja 3 pikendamist. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 23.11.

1. Kostjale sai tema sõnul 17.11.2020 Peterburi jõudes teatavaks, et ta peab sinna 14 päevaks karantiini jääma. Kui kostja seaduslik esindaja ei valda piisaval tasemel eesti keelt, et ise vastus esitada ning hagiavalduse sisust aru saada, siis oleks tal olnud piisavalt aega ka välisriigis olles leida endale Interneti vahendusel esindaja. Seda enam, kui kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga. Kostja seaduslik esindaja ei ole kohtule välja toonud, et tema võimalused arvuti ja interneti kasutamiseks oleksid olnud välisriigis viibimise ajal piiratud või olematud. Eeltoodust tulenevalt puudub kaja rahuldamiseks alus ning menetlus tuleb jätta taastamata. Määruskaebus
2. Maakohtu määrusele esitas 26.02.2021 määruskaebuse kostja, kes palub maakohtu määruse tühistada, rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
3. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja esindaja viibimine välismaal karantiinis ei ole mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostjal ei olnud võimalust leida endale lepingulist esindajat ning võimaldada talle ligipääsu hagiavaldusele vastamiseks vajalikule tõendus- ja põhjendusmaterjalile, mis asub kostja tegevuskohas. Lisaks eelnevale, takistas lepingulise esindaja otsinguid ja hagile vastamist kostja esindaja vähene eesti keele oskus. 13.

§ 393

lg 1 kohaselt tuleb hagiavaldus koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Vastavalt

§ 311

¹ lg-le 1–2 toimub elektrooniline kättetoimetamine üldjuhul e-toimiku infosüsteemi kaudu. Menetlusdokument loetakse sellisel juhul kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Samuti loetakse dokumendid kättetoimetatuks siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha.

§ 3111lg 3 kohaselt, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.

Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega ei ole kostjale kätte toimetatud e-toimiku kaudu, vaid

§ 3111lg 4 järgi muul viisil.

Maakohus on saatnud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-posti aadressile XXX@gmail.com. 14.

§ 3111

lg 5 järgi loetakse menetlusdokumendid sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning selle peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.

1. Kostja peab oluliseks asjaolu, et kohus kasutas kostjale dokumentide edastamiseks e-posti aadressi XXX@gmail.com, mis ei ole kostja ametlikuks sidevahendiks. Kostja on selgelt väljendanud soovi kasutada eelistatud suhtluskanalina enda ametlikku e-posti. Kostja 4 märkis enda sidevahendiks e-posti aadressi YYY Sama e-post oli märgitud ka hageja poolt esitatud hagiavalduses. Kuivõrd 28.10.2020 esitatud taotluses dokumentide edastamiseks e-postile ei olnud kindlat e-posti märgitud, on kostja seisukohal, et dokumentide nõuetekohane edastamine pidi toimuma nendel kontaktidel, mis olid kohtule edastatud vormikohaste ning kostja esindaja poolt allkirjastatud avaldustena (nt vastuväide maksekäsu kiirmenetluses või kaja).
2. Kostja on seiskohal, et kostjale ei ole hagiavaldust ja muid tsiviilasja dokumente praegusel juhul

§ 3111

lg 4 kohaselt elektrooniliselt kätte toimetanud, kuna ei ole täidetud

§ 3111

lg-s 5 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid menetlusdokumenti kätte toimetatuks lugeda.

§ 3111

lg 5 kohane kinnitus dokumendi kättesaamise kohta, sõltumata sellise kinnituse saatmise viisist, peab üldjuhul olema adressaadi poolt allkirjastatud. Kostja allkirjastatud elektrooniline kinnitus dokumentide kättesaamise kohta praegusel juhul puudub. Lähtuvalt ülaltoodust, ei saa hagiavalduse kättetoimetamist kostjale lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastavaks ning käesolevas asjas ei võinud Harju Maakohus tagaseljaotsust teha. Menetluse edasine käik 17. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 21 tuleb maakohtu määruse lõppjäreldus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 20. Kostja peamine argument on, et talle ei toimetatud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust nõuetekohaselt kätte. Vaidlust ei ole, et kostja seaduslik esindaja kinnitas 03.11.2020 kohtule e-posti aadressilt XXX@gmail.com nimetatud dokumentide kättesaamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et hagimaterjale ei saa lugeda kostjale elektrooniliselt kätte toimetatuks

§ 3111lõike 5 alusel, ei ole põhjendatud.

21.

§ 3111

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. 22.

§ 3111

lg 4 kohaselt, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures

§ 3111lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude.

23.

§ 3111

lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument

§ 3111

lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise 5 kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida. 24. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja märkinud oma e-posti aadressiks YYY. Kostja seaduslik esindaja on maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud e-posti aadressilt XXX@gmail.com menetlusdokumentide kättesaamist. Samuti on ta sellelt aadressilt kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist. Sealjuures on kostja seaduslik esindaja saatnud e-posti aadressilt XXX@gmail.com teate Harju Maakohtule, milles palub dokumentide edastamist e-posti aadressile. Seega oli maakohtul alus lugeda hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks

§ 3111lg 5 alusel.

Kostja ei ole väitnud, et kinnituse oleks kostja seadusliku esindaja asemel saatnud keegi teine.

§ 3111

lg 5 ei sätesta, et dokumendid saab lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks vaid digitaalselt allkirjastatud kinnituse esitamisel. Digitaalselt allkirjastamata kinnituse esitamise võimaluse sätestab

§ 3111lg 5 kolmas lause.

Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja seaduslik esindaja on ka kajas avaldanud, et ta kinnitas hagimaterjalide kättesaamist e-posti teel 03.11.2020. Seega on kostja seaduslik esindaja saanud elektrooniliselt hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

§ 3111

lõike 5 alusel kätte, mistõttu on kostjal vaja kaja esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolu (

§ 415lg 1 p 1).

25. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjal puudub kaja esitamiseks mõjuv põhjus

§ 415lg 1 mõttes.

Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole esile toonud, et tema võimalus arvuti ja interneti kasutamiseks oli välisriigis piiratud. Ka juhul kui kostjal ei olnud võimalik esitada tähtaegselt kirjalikku vastust, oli tal vähemalt võimalik sellest kohut teavitada ja taotleda tähtaja pikendamist. 26. Ringkonnakohus märgib, et tagaseljaotsusest ega vaidlustatavast määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust.

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13). Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu põhjendusi täiendada.
3. Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-13, p 13). Kohtul tuleb hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (

§ 407lg 6).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-181-13 punktis 16 märkinud, et kaja 6 lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 413lõike 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17, p 16).

1. Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud agendileping, mille kohaselt hageja vahendas lepingute sõlmimist kostja ja kolmandate isikute vahel. Kostja pidi selle eest maksma tasu. Kostja ei ole hagejale tasunud kokkulepitud agenditasu. Agendilepingu kohaselt on maksmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda viivist 0,03% päevas, kuid mitte rohkem kui 2% hagejale makstavast tasust. Kolleegium leiab, et hageja nõude materiaalõiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, § 670 lg 1, 679 lg
2. Kuna kostja ei ole agenditasu maksnud, siis on hagis esitatud asjaoludel hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud. Agenditasu maksmisega viivitamise tõttu on õiguslikult põhjendatud ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29.

§ 171

lõike 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Hageja on määruskaebuse vastuses märkinud, et vastuse koostamise ja esitamisega on hagejale tekkinud menetluskulu 120 eurot (koos käibemaksuga) 1 tunni eest. Hageja kinnitab, et menetluskulud on seotud käesoleva menetlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole tal võimalik käibemaksu tagasi arvestada. Kostja teatas, et temal menetluskulude osas vastuväited puuduvad.
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja menetlustoiming ja sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Samuti ei ületa lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuga) keskmist turuhinda. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja määruskaebuse menetlemisel kantud õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7