Obsah (12)

§ 113§ 189§ 39§ 29§ 116§ 107§ 128§ 23§ 101§ 114§ 635§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2021. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses tähtaegselt tasumata 6600 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt; kohtueelsete sissenõudmiskulude hüvitamiseks 1131 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

1. Kostja ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud hagis tema vastu suunatud nõudeid.
2. Kostja märkis, et hageja lepingust taganemise avaldus on tühine materiaalsete eelduste puudumise tõttu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja oli rikkunud kohustust, mis võimaldaks lepingust taganeda. Lepinguga ei lepitud kokku kindlas tööde lõpetamise tähtajas, mis on IT-projektide puhul tavapärane. Tööde lõpetamise indikatiivne tähtaeg muutus vastavalt tööde käigus ilmnenud asjaoludele, sh sõltuvalt koostööst hagejaga ja hageja koostööpartneritega. Kostja rõhutas seda nii lepingu sõlmimisel kui ka kogu järgneva koostöö jooksul. Kostja ei andnud kunagi hagejale ühtegi kindlat tähtaega tööde lõpetamiseks; hageja pidi sellest aru saama, kuivõrd vastavad selgitused sisaldusid nii lepingus kui ka järgnevalt esitatud tööde teostamise ajagraafikutes ja kinnituskirjades.
3. Juba pakkumuse esitamisel selgitas kostja projektijuht hagejale, et alles pärast makse laekumist saab kostja kinnitada koostöös hagejaga detailsema projekteeritud arendusgraafiku nädalate kaupa. Pooled said kokku alles
4. jaanuaril
5. a, millele järgnes kostja poolt analüüsitöö, kasutusloogikaliste kaardistuste lõpetamine ja disainkavandite koostamine, pärast mida sai kostja anda esmase hinnangu, et veebilehe tööde lõpetamine toimub orienteeruvalt juuni esimesel/teisel nädalal. Kostja lisas, et ajad on spekulatiivsed. Hageja viivitas disainkavandite kinnitamisega ning ei võimaldanud kostjale Directo ligipääsu. Seetõttu tuli kostjal hinnata ajagraafik ümber.
6. aprillil
7. a saatis kostja hagejale uuendatud ajagraafiku, mille kohaselt nihkus tööde lõpetamine ca 2-3 nädalat edasi. Hageja vastuväiteid ei esitanud, vaid tellis paralleelselt lisatöid tulenevalt hankes osalemisega ning jätkas kohustuse täitmist saates sisendmaterjale veebilehe valmimise jaoks. Kostja kordas ajakava üle
8. mail
9. a. Hageja saatis viimase täiendava info
10. juunil
11. a. Pärast hageja ülesütlemisavalduse esitamist pidasid pooled läbirääkimisi olukorra lahendamiseks ning juulis 3 2-20-13392 jõudsid pooled kokkuleppele, et kostja annab juba saadud raha eest hagejale üle ainult veebilehe (ilma e-poeta) ning e-poega tegeletakse hiljem. Hagejal ei saanud olla õigustatud ootus saada veebileht hiljemalt
12. a kevadeks.
13. Kostja lepinguliste kohustuste täitmine täiendava tähtaja jooksul hiljemalt
14. juulil
15. a ei saanud olla hageja huvi püsimise eelduseks, sest veebilehe mittevalmimine nimetatud kuupäevaks oli otseselt seotud asjaoludega, et kostjal puudusid Directo ligipääsud, mille tagamise eest vastutas hageja. Kostja pakkumise, et ta annab juba makstud raha eest hagejale üle vaid veebilehe ilma e-poeta, võttis hageja vastu alles
16. juulil
17. a, s.o pärast hinnangulist veebilehe valmimise tähtaega.
18. Kostja vaidles kõikidele hageja nõuetele vastu, sh viivisenõudele. Kostja esitas kohtule tingimusliku tasaarvestuse avalduse. Maakohtu otsus ja põhjendused
19. Harju Maakohus rahuldas
20. veebruari
21. a kohtuotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6600 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 57.70 eurot, viivise alates
22. septembrist
23. a kuni põhinõude 6600 eurot täitmiseni

§ 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses ning 780 eurot kohtueelsete sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu kohtueelsete sissenõudmiskulude summas 188.50 euro väljamõistmiseks ning jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja kohtueelsed sissenõudmiskulud summas 162.50 eurot. Hageja menetluskulud jättis kohus 98% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ning otsustas määrata poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus: - hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 20191121 hagejale veebilehe ja e-poe arendamiseks; lepingu sisuks oli kostja poolt tasu eest hagejale lepingu plokis „I Tööde kirjeldus / Hinnapakkumis“ kirjeldatud tööde osutamine kirjeldatud mahus ja tingimustel; hageja kinnitas töö tellimuse ning leping jõustus
2. detsembril
3. a, kui hageja tasus kostjale lepingu alusel ettemaksu 6600 eurot; tööde lõpetamine pidi toimuma hageja veebilehe live´i tõstmisega;
4. juulil
5. a edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse.
6. Kohus tõi välja, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud.
7. Esmalt käsitles kohus hageja ettemaksu tagastamise nõuet

§ 189lg 1 alusel.

Kohus märkis, et kindlaks tuleb teha, kas kostja viivitas tööde alustamisega ja kas lepinguga lepiti kokku kindel tööde teostamise tähtaeg. Seoses hageja istungil esitatud väitega, et leping oli tüüptingimustega, tõi kohus välja

§ 39

lg 1,

§ 29

lg-d 1, 3, 5, 6 ja poolte väljendatud seisukohad ning leidis, et lähtuda tuli lepingus kokku lepitust: tulenevalt lepingu punktist 3.

1. pidi kostja tööde teostamisega alustama
2. detsembril
3. a (arve tasumisest järgmine tööpäev). Ka mõistlik isik pidi aru saama, et lepingust tulenevate töödega alustatakse
4. detsembril
5. a ja lõpetatakse hiljemalt
6. märtsil
7. a. Eeltoodut ei väära kostja poolt esile toodud tava, mis seisneb selles, et lepinguga ei lepitud kokku kindlas tööde lõpetamise tähtajas, mis on IT-projektide puhul tavapärane. 4 2-20-13392 Kohus selgitas, et poole poolt lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muuhulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega. Kuna hageja oli lepingust taganemise avalduses tuginenud ühe põhjusena sellele, et hageja oli kostja rikkumise tõttu jäänud oluliselt ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis, antud juhul veebilehe ja e-poe kasutusele võtmine hiljemalt märtsiks
8. a, hindas kohus ka jooksvate tööde viibimise põhjuseid.
9. Kohus tõi välja lepingu täitmisel teostatud tööd vahemikus
10. detsember
11. a kuni
12. aprill
13. a ning järeldas, et kostja jäi tööde teostamisega viivitusse juba lepingu algusperioodil. Kuigi leping sõlmiti
14. detsembril
15. a, alustas kostja lepinguliste tööde teostamist viivitusega. Lepingu sõlmimise järgsel esimesel kuul ei teostanud kostja lepingust tulenevaid töö teostamiseks vajalikke toiminguid. Kostja oli alustanud vaid vana veebilehe korrastamisega seonduvat, mis oli lepingu mõttes lisatasu eest teostatav lisatöö. Kohus leidis, et lisatööde teostamisega ei saa õigustada lepingu rikkumist. Kostja venitas töö täitmise esimese etapi läbiviimisega 10 nädalat. Lepingu kohaselt pidi vajaduste kaardistamise ja lähteülesande detailkaardistuse faasile ehk nn ideede põrgatamisele kostja töötajatel kuluma orienteeruvalt 12 tundi. Vaatamata pakkumuses lubatule venitas kostja esimese faasi läbiviimisega, kostja venitas ideede põrgatamisega ja konkreetse plaani paika panemisega kuni
16. veebruaril
17. a toimunud kohtumiseni, mis oli 10 nädalat pärast lepingu sõlmimist.
18. Lisaks märkis kohus, et mis puudutab hageja poolt disainkavandite kinnitamist
19. aprillil
20. a ning Directo liidestust, siis selles osas nõustus kohus hageja seisukohaga, et kostja ei järginud lepingus kokku lepitud tähtaegu juba lepingu täitmise esimeses pooles, mil veel ei esinenud töö teostamist segavaid asjaolusid nagu Directo liidestuse puudumine ja disainlahenduste kinnitamine. Lepingu punktist 5.1.5 tulenes, et teenuse osutaja kohustub tellijat teavitama koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad töö teostamist või teenuse osutaja poolsete muude lepinguliste kohustuste täitmist ning mille vastu on tellijal mõistlik huvi. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kui tööde jätkamist tõepoolest takistas hageja poolt kinnituse andmise viibimine, oleks kostja pidanud lepingu punkti 5.1.5 järgi sellest asjaolust hagejat sõnaselgelt teavitama. Lisaks ei nähtunud poolte kirjavahetusest, et hageja ei võimaldanud kostjale Directo ligipääse. Kostja ei järginud hageja juhiseid Directo ligipääsu saamiseks ega pöördunud Directo poole piisavalt varakult.
21. Kohus asus seisukohale, et hageja esimese taganemise aluse näol oli küll tegemist lepingu rikkumisega, kuid tegemist ei olnud lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumisega

§ 116lg 2 p 1 kohaselt.

Kuigi hageja soovis kasutusse võtta veebilehe ja e-poe hiljemalt märtsiks

1. a, aktsepteeris hageja kostja
2. märtsi
3. a e-kirjas toodud uut ajakava tööde teostamise osas, mille kohaselt pidi veebilehe live´i tõstmine toimuma orienteeruvalt juuni esimesel/teisel nädalal.
4. Seejärel tõi kohus välja vahemikus
5. aprill
6. a kuni
7. august
8. a teostatud toimingud. Kohus leidis, et Directo liidestusega seotud tööd olid viibinud kostja tõttu. Kuna kostja esitas
9. aprillil
10. a teistkordse tööde teostamise uuendatud ajakava, mille kohaselt lubas kostja tööd teostada hiljemalt
11. juulil
12. a, pidas hageja uut tähtaega lepingu viimaseks võimalikuks tähtajaks. Kuna hagejale töid üle ei antud, asus kohus seisukohale, et kostja oli

§ 116lg 2 p 5 alusel rikkunud lepingut oluliselt.

1. Kohus märkis, et seisuga
2. juuni
3. a oli tegemata veebilehe püstitamine, osaline testimine, Dircetoga liidestus, osaline veebilehe funktsionaalsus (seotud Directoga). Kohus asus seisukohale, et arvestades, et kostja oli töödega viivituses väga pika aja jooksul, tööde 5 2-20-13392 teostamiseks oli tellimuse kinnitamisest kuni taganemise avalduse esitamiseni möödunud 33 nädalat ning kostja ei pidanud kinni ka iseenda esitatud uuest ajakavast, oli hageja õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi ka edaspidi. Kohtu hinnangul oli kostja korduv lepingu täitmisega hilinemine käsitletav lepingu olulise rikkumisena

§ 116lg 2 p 4 järgi.

1. Kohus tõi välja, et puudus vaidlus, et kostja sai hageja lepingust taganemise avalduse kätte ning ettemaksu summat ei ole hagejale tagastatud. Kohus leidis, et taganemise avaldus oli esitatud mõistliku aja jooksul ning selgitas seoses kostjale täiendava tähtaja määramisega, et kuna pooled pidasid pärast
2. juuni
3. a avalduse esitamist läbirääkimisi, kas ja mis tingimustel anda töö osaliselt üle, ei realiseerunud hageja
4. juuni
5. a avaldus lepingu lõpetamisega. Kohus leidis, et hageja oli andnud lepingust taganemise hoiatuse ka juba
6. aprilli
7. a ja
8. juuni
9. a e-kirjadega, mistõttu ei olnud lepingu lõpetamine ootamatu. Tulenevalt hageja mitmetest päringutest ja täpse ajakava järgimise nõuetest pidi kostja aru saama, et hagejal on lepingu täitmise tähtaja vastu eriline huvi. Kuna tööd pidi esialgselt valmima
10. märtsil
11. a ning hageja aktsepteeris mitmel korral kostja poolt tehtud ettepanekuid töö teostamise tähtaja pikendamiseks, pidi kostja mõistma, et järgmise lepingu rikkumise korral lõpetab hageja kostjaga lepingulised suhted. Arvestades, et hageja oli taganemise avalduse esitamise hetkeks oodanud töö valmimist kokku 33 nädalat, ei pidanud hageja kostja
12. juuli
13. a kirjale vastama ja andma kostjale uut täiendavat tähtaga.
14. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt väljapakutud heastamine ei olnud mõistlik ega toimunud mõistliku aja jooksul kavatsusest teatamisest; heastamise eeldused

§ 107lg 1 mõttes ei olnud täidetud.

1. Kohtu hinnangul olid täidetud lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Kohus leidis, et kuna hageja ei olnud kostjalt midagi saanud, kostja oli lepingut oluliselt rikkunud ning lepingust taganemine oli kehtiv, ei ole tasaarvestamine võimalik, sest kostjal puuduvad nõuded hageja vastu.
2. Järgnevalt hindas kohus, kas hageja kohtueelsed sissenõudmiskulud olid põhjendatud. Esmalt märkis kohus, et kuivõrd hageja oli haginõuet kohtueelsete sissenõudmiskulude suuruse osas vähendanud, jätab kohus hageja nõude kostja vastu kohtueelsete sissenõudmiskulude summas 188.50 eurot väljamõistmiseks läbi vaatamata. Hageja kohtueelsete õigusabikulude suuruseks oli 942.50 eurot (6.5 tundi x 145 eurot/tund), mis ei sisalda käibemaksu. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada hageja vandeadvokaadi abist lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks

§ 128

lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud kohtueelses menetluses seoses asjaolude analüüsi, lepingust taganemise avalduse koostamise, kliendiga konsulteerimise ja kostjaga suhtlemisega kokku 6.5 tunni ulatuses summas 780 eurot ilma käibemaksuta (120 eurot x 6.5 h). 28. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, et hageja ei saa nõuda lepingu alusel makstud summa tagastamist käibemaksuga summas ega arvestada viivist käibemaksuga summalt, märkis kohus, et

§ 189

lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et käibemaksukohustuslane saab seaduse alusel lepingujärgses hinnas sisalduva käibemaksu seaduse järgi tagasi arvestada, sest ka lepingu järgi hinnas sisalduv käibemaks on

§ 189lg 1 alusel üle antud.

Kohus järeldas, et hagejal oli õigus nõuda üleantu tagastamist koos käibemaksuga. 6 2-20-13392

1. Kuivõrd kostja jäi viivitusse alates
2. augustist
3. a ning kohaldub seadusjärgne viivise määr 8% aastas, on hageja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 57.70 eurot (periood
4. august
5. a kuni
6. september
7. a).
8. Kohus jaotas TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja palus kostjalt välja mõista 8128.20 eurot ning kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7965.70 eurot, rahuldas kohus hagi 98% ulatuses ning jättis 2% ulatuses rahuldamata. Seega jättis kohus hageja menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% kostja menetluskuludest hageja kanda. Apellatsioonkaebus
9. Kostja esitas Harju Maakohtu kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, millega palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega Harju Maakohus rahuldas hageja nõuded kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 57.70 eurot, viivise alates
10. septembrist
11. a kuni põhinõude 6600 eurot täitmiseni ning kohtueelsete sissenõudmiskulude hüvitise summas 780 eurot, ja osas, millega Harju Maakohus jättis 98% menetluskuludest kostja kanda. Kostja palus teha asjas uus otsus, millega jätta hageja hagiavaldus kostja vastu täies ulatuses rahuldamata; jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja viimase poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud; määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist

§ 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täieliku täitmiseni. 32. Kostja väitis, et maakohus oli tõendeid vääralt hinnates ning

§ 29

lg 5 p 6 kohaldamata jättes jõudnud ebaõigele seisukohale, et lepinguga lepiti kokku tööde lõpetamise tähtajas hiljemalt

1. märtsil
2. a. Kostja arvates ei olnud leping sõlmitud tüüptingimustega, sh tööde orienteeruva aja osas. Kostjal puudus mõistlik võimalus esitada hageja väitele tüüptingimuste osas omapoolseid vastuväiteid. Kohus võttis hageja väite arvesse rikkudes TsMS § 436 lg
3. Kostja ja hageja lepingueelsest kirjavahetusest ilmneb, et pooled muutsid selle käigus lepingu tingimusi võrreldes algse hinnapakkumisega, mistõttu ei saa tegemist olla tüüptingimustega. Lepinguga ei olnud kokku lepitud konkreetses tööde lõpetamise tähtajas, vaid orienteeruvas ajakavas. Kohus jättis kohaldamata

§ 29

lg 5 p 6: kostja hinnangul on üldtuntud asjaolu, et tarkvara arenduse korral ei ole võimalik projektiplaani enne paika panna, kui on teostatud esmane etapp, s.o süsteemianalüüs ehk kliendi vajaduste kaardistamine ja lähteülesande detailkaardistus. Esmane etapp viibis käesoleval juhul mõlema poole tõttu. 33. Kostja asus seisukohale, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 23lg 2.

Kostja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kostja venitas töö täitmise esimese etapi läbiviimisega 10 nädalat. Kostja sai alguses teostada vaid neid töid, milleks ei olnud vajalik hageja sisend, sest hageja töötajad olid puhkusel. Veebilehe kasutuselevõtmise viibimise 10 nädalat põhjustas hageja

§ 23

lg-s 2 sätestatud koostöökohustuse rikkumine ning lisatööde paralleelne tellimine, mida kostja heas usus täitis. Kostja arvates on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja

1. märtsi
2. a e-kirjast ei tulnud hagejale kohustust disainkavandite kinnitamiseks. Hageja pidi aru saama, et disainikavandid tuli kinnitada. Hagejapoolne süvenemata jätmine näitas hageja suhtumist koostöösse ning seda, et veebilehe live´i tõstmine ei olnud hagejale aegkriitiline. Kohus on ebaõigesti ning põhjendamatult asetanud hageja koostööpartneri Directoga suhtlemise ja hageja Directo kontole vajaliku ligipääsu saamise kohustuse kostja vastutusalasse. Hageja kaasas Directo esindaja pooltevahelisse e-kirjavahetusse esmakordselt alles
3. aprillil
4. a. 7 2-20-13392
5. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata

§ 101

lg 3,

§ 116

lg 5 ning

§ 114

. Analüüsides taganemisavalduse teist alternatiivi leidis maakohus vääralt, et Directo liidese loomise tööetapp viibis kostjast tulenevalt. Directo töölõigu ning sellest tulenevalt ka kõigi tööde viibimise põhjustas hagejast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ta kannab, mistõttu jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata

§ 101lg 3.

Seejuures, isegi kui Directo liidestuse etapp viibis 5 päeva, ei saa pidada seda oluliseks viibimiseks nagu leidis maakohus otsuse punktis

1. Samuti ei ole välistatud, et kui hageja oleks õigeaegselt Directo
2. juuni
3. a pakkumuse kinnitanud, oleksid kõik tööd
4. juulil
5. a teostatud.
6. aprillil
7. a kostja poolt saadetud muudetud ajagraafikut ei saa pidada hageja poolt kostjale täiendava tähtaja andmiseks

§ 114mõttes.

Lepingu tööde kirjelduses oli toodud veebilehe disaini töölõigu juures märge: „NB! Disaini kohandused võivad pikendada tööde teostamise tähtaega“. Seega ei olnud tegemist hageja poolt täiendava tähtaja andmisega, vaid ajagraafiku muutumisega tulenvalt disainkavandite kinnitamisega viibimisest ning hageja poolt tehtud disainkavandite kohandamise soovist. Kogu tööde maht lepingu järgi pidi olema 279 tundi, st 25. juuni 2020. a seisuga oli tegemata veel 18% töödest, millest suurema osa moodustas Directo liidestus. Seega ei saanud kostja lepingut

§ 116

lg 2 p 5 mõttes oluliselt rikkuda, mis andnuks hagejale aluse lepingust taganeda.

1. Maakohus on jätnud arvestamata hageja vastuolulise ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete vastase käitumise. Mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas ei ole seisukoht, et vaatamata erinevate lisatööde tellimisele ning tellijapoolsele viivitusele, ei või mõjutatud olla põhitööde ajagraafik. Hageja nõustus kostja
2. aprillil
3. a saadetud ajakavaga ning ka
4. juuni
5. a ettepanekuga lõpetada leping selliselt, et kostja annab juba makstud raha eest üle vaid veebilehe. Vastuolus eelnevaga esitas hageja ootamatult lepingust taganemise avalduse. Hageja e-kirjades avaldatud pahameel oli hageja reageering, millele järgnes alati kostja selgitus ning koostöö jätkumine. Kostjale ei olnud ettenähtav ja selge, et hageja andis enda emotsionaalsete kirjadega täiendavaid tähtaegasid. Maakohus on tervikuna jätnud analüüsimata kostja väited, et hageja esitas
6. juulil
7. a kostjale tahteavalduse jätkata töid ilma e-poeta ning saada juba makstud raha eest koduleht ilma e-poeta.
8. Maakohus jättis ebaõigesti ja ebaõiglaselt kohaldamata

§ 107. Kostja pakutud heastamine oli mõistlik ja toimunud mõistlikul ajal.

Hageja hilisem vastamine ei muuda ebamõistlikuks kostja algselt tehtud pakkumist.

1. Kostja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja saab nõuda lepingu alusel makstud summa tagastamist käibemaksuga summas ning arvestada viivist käibemaksuga summalt. Kuna hageja on sisendkäibemaksuna summa riigilt tagasi saanud ning saab selle ka kostjalt, siis on hageja alusetult rikastunud. Kostja ei ole hagejale väljastatud arvet nr 190481 krediteerinud.
2. Kuivõrd hageja
3. juuli
4. a taganemisavalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuulub kostja tasaarvestusavaldus rahuldamisele. Hageja kohtueelsete sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

1. Hageja märkis, et töövõtuleping sätestas selgelt tööde teostamise ajavahemiku: lepingu järgi pidid tööd kestma kuni 14 nädalat, seega oli tööde teostamise lõpp-tähtaeg
2. märts
3. 8 2-20-13392 a. Seejuures ei ole maakohus otsuses tööde lõpptähtaja hindamisel tuginenud tüüptingimuste eriregulatsioonile, mistõttu on kostja vastavad etteheited arusaamatud. Samas leping on kostja tüüptingimustel põhinev leping: selle saatis hagejale eelnevalt koostatud kujul kostja, leping on paigutatud kostja ärinimega plangile ja sisaldas kostja reklaamloosungeid; tingimustes ei ole eraldi läbi räägitud. Kostjal oli võimalus vastata hageja väitele tüüptingimuste osas eelistungil.
4. Hageja hinnangul ei mõjuta tööde kirjeldustes toodud kostja viidatud märked ajakulu muutumise võimalikkuse kohta tööde lõpptähtaega. Lepingu lehekülgedel 1 ja 3 toodud märked ei suhestu kuidagi lepingus sätestatud tööde lõpptähtajaga, ei anna lepingulist alust lõpptähtaja pikendamiseks ega toeta kostja järeldust, et pooled ei ole kokku leppinud kindlas tööde tähtajas. Bloki „personaalne veebilehe disain“ juures on märgitud: „... disaini kohandused võivad pikendada tööde teostamise tähtaega“. See sõnastus viitab, et lepingus on kokku lepitud kindlas tööde teostamise tähtajas, mida võib pikendada, kui seda tingivad disaini kohandused. Kostja ei ole menetluse ega lepingu jooksul esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuks, et disaini kohandustest tulenevalt oli tarvis lõpptähtaega pikendada. Lepingu punkt 3.2 ei anna kostjale alust ühepoolselt lepingus toodud lõpptähtaega muuta. Hageja ei nõustunud, et kindlates tähtaegades kokku leppimata jätmine on kutseala tava ja üldtuntud.
5. Seoses kostja viivitusega tööde alustamisel ja Directo liidestusega seotud andmete väitega viitas hageja enda maakohtus esitatud seisukohtadele ning märkis, et disainikavandite kinnitamine ei ole viibinud. Hageja saatis kinnituse koos palutud täpsustustega
6. märtsil
7. a ehk 1.5 nädalat pärast disainikavandite hagejale saatmist, mida ei saa käsitleda hageja viivitusena arvestades, et materjalide läbitöötamine võttis samuti hagejal aega. Erinevalt kostja väidetest tõi hageja välja, et nägemus liidestusest laekus Directo esindajale alles
8. juunil
9. a ehk viis päeva pärast seda, kui kostja
10. aprillil
11. a saadetud ajaplaani järgi oleks Directo liidestus pidanud valmis olema.
12. Hageja hoiatas kostjat taganemisega korduvalt ning
13. aprilli
14. a ajakava andis täiendava tähtaja

§ 114lg 1 tähenduses.

Samuti andis hageja võimaluse rikkumine heastada

1. juulil
2. a, kuid kostja ei teinud seda mõistliku aja jooksul, mis samuti andis hagejale õiguse

§ 116lg 2 p 5 alusel taganemiseks.

1. Kuigi kostjal oli maakohtu menetluse jooksul võimalik tõendada, mis ulatuses olid tööd juulis
2. a valmis, ei ole ta seda teinud. Seega ei oma tähtsust ka kostja viited

§ 116lg-le 5, sest on tõendamata, et töödest oli teostamata ainult ebaoluline osa.

Kostja väited, mille järgi oleks hageja käitunud vastuolus õiguse üldpõhimõtetega on ainetud. Asjaolusid arvestades ei saa hagejale ette heita seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist ja oma õiguste kaitsmist olukorras, kus ta on kõik oma lepingulised kohustused täitnud, kuid ei ole ka enam kui neli kuud pärast tööde teostamise lõpptähtaega lepingust midagi saanud. 45. Hageja jäi seisukohale, et

§ 189lg 1 järgi peab kostja tagastama lepingu alusel üleantud 6600 eurot.

Käibemaksu osas on hagejal pärast raha tagasisaamist kohustus teha korrektuurid raamatupidamises ning kajastada seda ka järgnevates käibemaksedeklaratsioonides. Seega on kostja väited alusetu rikastumise kohta alusetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. 9 2-20-13392
2. Ringkonnakohus märgib, et kuna Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti hageja nõue kohtueelsete sissenõudmiskulude 188.50 eurot väljamõistmiseks läbi vaatamata ning nõue kohtueelsete sissenõudmiskulude 162.50 euro väljamõistmiseks rahuldamata, jõustus kohtuotsus selles osas TsMS § 449 lg 3 esimese lause ning § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata.
5. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus: - hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 20191121 hagejale veebilehe ja e-poe arendamiseks; - lepingu sisuks oli kostja poolt tasu eest hagejale lepingu plokis „I Tööde kirjeldus / Hinnapakkumus“ kirjeldatud tööde osutamine kirjeldatud mahus ja tingimustel; - hageja kinnitas töö tellimuse ning leping jõustus
6. detsembril
7. a pärast kostjale lepingu alusel ettemaksu 6600 eurot tasumist; - tööde lõpetamine pidi toimuma hageja veebilehe live´i tõstmisega; -
8. juulil
9. a edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse.
10. Hageja nõuab esiteks kostjalt töövõtulepingust taganemise tõttu lepingu alusel makstud ettemaksu tagastamist. Hageja nõude rahuldamine sõltub sellest, kas ta taganes
11. juulil
12. a kehtivalt töövõtulepingust või mitte. Kui hageja tegi kehtiva taganemisavalduse, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 189lg 1 alusel lepingu alusel üleantu tagastamist.

Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja sai

1. juuli
2. a taganemisavalduse kätte. Pooled on eri meelt selles, kas kostja rikkus oluliselt töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning kas taganemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. 50.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Selleks, et tuvastada, kas kostja lepingust taganemiseks esines materiaalne eeldus, tuleb asjas välja selgitada, kas kostja rikkus lepingut ja vastutab selle eest.

§ 116

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja on kehtivalt töövõtulepingust taganenud, kuid on teinud seda ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus parandab selle vea ning muudab ja täiendab selles osas otsuse põhjendusi.
2. Kuna hageja lepingust taganemise avalduses on viidatud taganemise põhjusena sellele, et kostja jättis tööd kokkulepitud tähtajaks ning ka kostja enda esitatud ajakava(de) kohaselt tegemata, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kõigepealt tuvastada, millise tähtaja pooled tööde tegemiseks kokku leppisid ning kas ja millal kostja poolt tehtud töö valmis. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et tööd pidid kestma
3. detsembrist
4. a kuni
5. märtsini
6. a, millist tähtaega hageja kostjale justkui korduvalt pikendas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte kokkulepet tööde tegemise tähtaja osas nõuetekohaselt tuvastanud ning parandab selle vea alljärgnevalt.
7. Asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu nr 20191121 hagejale veebilehe ja e-poe arendamiseks ning
8. detsembri
9. a hinnapakkumus/töövõtulepingu nr 20191121 järgi oli tööde teostamise tähtajana kokku lepitud, et orienteeruv tööde valmimise tähtaeg on tellimuse kinnitamisest 10-14 nädalat. Tööde lõpetamine pidi toimuma hageja veebilehe live´i tõstmisega. Vaidlustatud ei ole tuvastatud asjaolu, et hageja kinnitas töö tellimuse ning leping 10 2-20-13392 jõustus
10. detsembril
11. a, kui hageja tasus kostjale lepingu alusel ettemaksu 6600 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei sisaldunud lepingus kokkulepet kindla tööde lõpetamise tähtaja kohta, mis on IT-projektide puhul tavapärane ning kostja tugines lepingus tööde kirjelduste all sisalduvale täpsustusele, mille kohaselt võivad orienteeruvad ajakulud ja hinnastus muutuda vastavalt lähteülesande detailkaardistusele ning vajalikele lahendustele. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tähtaeg tööde tegemiseks hakkas kulgema, kui kostja sai
12. märtsil
13. a esimese ajakava paika panna (II kd, tl 44p). Kostja projektijuhi S. Jõgi
14. märtsi 2020.a e-kirjas sisalduva arendusprotsessi ajakava kohaselt pidi veebi live´i tõstmine toimuma orienteeruvalt juuni esimene/teine nädal (I kd, tl 17p). Vaidlust ei ole, et hageja nõustus antud ajakavaga.
15. aprillil
16. a saatis aga kostja projektijuht hagejale muudetud arenduskava, mille järgi pidi tööde lõpetamine st veebi live´i tõstmine toimuma ajavahemikul
17. juuni kuni
18. juuli
19. a (I kd, tl 19). Seega tuleb hinnata, kas pooled leppisid kokku lepingu täitmise tähtaja pikendamises või andis hageja
20. aprillil
21. a ajakavaga nõustumisega hagejale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et arvestades viimase etteheiteid kostja poolt tööde tegemise ajakava täitmisele, saaks
22. aprillil
23. a ajakavaga nõustumist käsitada

§ 114tähenduses kostjale tööde tegemiseks täiendava tähtaja andmisena.

Hagiavalduses kinnitas hageja, et ei esitanud nimetatud täiendavale tähtajale vastuväiteid ja pidas seda uut tähtaega töövõtulepingu viimaseks võimalikuks tähtajaks (I kd, tl 2). Samuti kinnitasid pooled ringkonnakohtu istungil, et lepingus kokkulepitud tööde tegemise lõpptähtaeg oli

1. juuli
2. a. Arvestades, et
3. aprillil
4. a pakkus kostja välja uue ajakava, millega hageja sisuliselt nõustus, leppisid pooled kolleegiumi hinnangul kokku lepingu tähtaja pikendamises selliselt, et tööde lõpetamine st veebi live´i tõstmine toimuma hiljemalt
5. juulil
6. a ning sellest tuleb lähtuda lepingust taganemise kehtivuse hindamisel. Arvestades, et tähtaegade osas saavutati kokkulepped selliselt, et hageja nõustus kostja pakutud ajakavaga ning hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et ta ei olnud võimeline mõjutama tingimuse sisu, ei ole kolleegiumi hinnangul alust tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamiseks.
7. Vaidlust ei ole, et kostja töid hagejale
8. juuliks
9. a üle ei andnud ega veebi live´i ei tõstnud. Arvestades, et
10. juuliks
11. a ei olnud tööd valmis, hilines kostja oma kohustuste täitmisega, millega rikkus töövõtulepingut. Kolleegium märgib, et

§ 116

lg 1 kohaselt annab lepingust taganemiseks alust mitte igasugune lepingu rikkumine, vaid üksnes oluline lepingurikkumine. See, millal on eelkõige tegemist olulise lepingurikkumisega, on sätestatud

§ 116lg-s 2.

Vastavalt

§ 116

lg 2 p-le 5 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Seega muudab lepingurikkumise oluliseks see, kui võlgnik jätab kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata. Asja materjalist nähtuvalt teatas hageja esindaja

1. juuli
2. a e-kirjaga kostjale, et koostööd võib jätkata, kuid ilma e-poeta ning kirjas tehakse sisuliselt ettepanek koduleht üle anda (I kd, tl 20p ja 21).
3. juuli
4. a vastuses hageja kirjale palus kostja hagejat täpsustada, kas viimane soovib kostja poolt kodulehe ülespanekut ilma epoe funktsionaalsuseta, millele hageja esindaja vastas samal päeval, et nii võiks teha jah ning e-poega saab hiljem edasi tegeleda (I kd, tl 20p). Seejärel küsis kostja e-kirjas täiendavat juhist, mis kodulehed jäävad ja mis info neile jääb paludes saata lehe kaupa kogu info, millele hageja vastas
5. juuli
6. a e-kirjas, et üles tuleb panna kõik lehed, mis on võimalik üles panna ilma Directo liideseta, et materjal on juba projektijuhile saadetud ning kostjal tuleb teha ka kasutaja koolitus (I kd, tl 20, tl 20p). Kostja on kinnitanud, et kodulehe ülespanekuks oleks selles olukorras kulunud maksimaalselt üks nädal (II kd, tl 43p). Seega saanuks kostja hiljemalt hagejalt viimase palutud juhise saamisest kodulehe üles panna vähemalt
7. juuliks
8. a. Asja materjalist nähtub, et kostja vastas hagejale alles
9. juulil
10. a, et ta ootab ära projektijuhi puhkuselt naasmise, mil saab kodulehe üles panna (I kd, tl 20). Arvestades, et 11 2-20-13392 eelnimetatud tõenditest nähtuvalt palus hageja pärast kokkulepitud tööde tegemise tähtaega kostjal veebilehe ilma Directo liideseta üles panna, andis kostjale ka viimase palutud juhise ning seda, et veebilehe ülespanekuks oleks kulunud maksimaalselt üks nädal, saab lugeda, et kostjale on antud

§ 114

lg 1 teise lause tähenduses kohustuse täitmiseks täiendav mõistlik tähtaeg, mis on tulutult möödunud. Seetõttu muutus kostja lepingurikkumine oluliseks, mis andis hagejale õiguse lepingust taganeda (

§ 116lg 2 p 5).

Asjaolu, et kostja projektijuht viibis puhkusel, oli kostja risk ning ei õigusta kohustuse täitmata jätmist täiendava tähtaja jooksul. 55.

§ 118

lg 1 p 2 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

§ 114kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

Arvestades, et ringkonnakohtu tõlgenduse järgi andis hageja hiljemalt

1. juuli
2. a juhistega selgelt kostjale täiendava tähtaja kodulehe ülespanemiseks, milleks kostja enda hinnangu järgi kulunuks maksimaalselt üks nädal, saab lugeda, et hageja sai kostja olulisest lepingurikkumisest teada pärast
3. juulit
4. a, mistõttu on
5. juuli
6. a taganemise avaldus tehtud igal juhul mõistliku aja jooksul

§ 118tähenduses.

1. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu asja materjalidest konkreetseid tõendeid, et tööde tegemine lükkus edasi hagejast tulenevatel põhjustel. Maakohus leidis õigesti, et
2. aprilli
3. a kostja arenduskava kohaselt pidi back-end Baasfunktsionaalsuse lisamine – WordPressi liidestamine Front-end´iga + Directo liidese loomine toimuma hiljemalt
4. juunil
5. a. Kostja selgitab
6. juunil
7. a hagejale saadetud e-kirjas, et on Directo esindajale saatnud nägemuse liidese olemusest
8. mail ja hiljemalt
9. juunil
10. a (I kd, tl 104), kuid nimetatu on tõendamata. Marika Männi (Mänd)
11. juuni
12. a e-kirjas nähtub, et kostja saatis oma nägemuse veebi ja Directo vahelisest liidestusest
13. juunil
14. a, pärast mida sai Directo töötaja teha pakkumise selle kohta, mida on vaja Directos aktiveerida veebiliidese toimimiseks (I kd, tl 127). Arvestades, et kostja saatis oma nägemuse veebi ja Directo vahelisest liidestusest alles
15. juunil
16. a, saab järeldada, et kostja oli ise
17. aprilli
18. a ajakava rikkudes sooritusega hilinenud. Kostja heidabki hagejale peamiselt ette seda, et viimase tõttu viibis Directo liidese loomise tööetapp. Kuna hageja andis kostjale täiendava tähtaja veebilehe ülespanemiseks, milleks Directo liidestus vajalik ei olnud ning kostja rikkus oluliselt lepingut veebilehe ülespaneku osas, ei oma kostja väidetav koostöökohustuse täitmata jätmine ka määravat tähtsust.
19. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti ja ebaõiglaselt kohaldamata

§ 107. Kostja tõi esile, et pakkus hagejale heastamist 18.

juunil 2020. a selliselt, et pooled lepivad kokku tööde üleandmises osaliselt juba makstud raha eest, et mõni teine arendaja saaks teostatud tööd lõpuni viia. Kolleegium leiab, et kostja pakutut ei saa pidada

§ 107järgi heastamiseks, vaid pakkumuseks muuta lepingut.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja

1. juuli
2. a e-kirjas avaldatut saaks pidada lepingu muutmisega nõustumiseks hageja soovitud viisil, vaid hageja tegi selles ettepaneku täita kohustus kodulehe üleandmiseks ilma epoeta viidates
3. juuli
4. a e-kirjas sellele, et e-poega saab hiljem edasi tegeleda (vt kohtuotsuse p 54).
5. Arvestades, et hageja maksis vaidlusaluse töövõtulepingu järgi kostjale koos käibemaksuga 6600 eurot, tulebki see lugeda üleantu väärtuseks. Kolleegiumi hinnangul ei oma

§ 189

lg 1 kohaldamisel tähtsust asjaolu, et käibemaksukohustuslane saab seaduse alusel töötasu hinnas sisalduva käibemaksu seaduse järgi tagasi arvestada, sest ka töövõtulepingu järgi teenuse hinnas sisalduv käibemaks on

§ 189lg 1 alusel üleantu.

Kolleegium märgib, et 12 2-20-13392 tagasitäitmise võlasuhte alusel töötasu ettemaksu tagastamisel tekib käive (KMS § 1 lg 1 p 1) ning kostjal on eelduslikult võimalik käibemaks omakorda tagasi arvestada. 59. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kuna maakohus tuvastas ebaõigesti taganemisavalduse materiaalsete eelduste täitmise, jättis ta ebaõigesti rahuldamata ka kostja tasaarvestusavalduse. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja tegi kehtiva taganemisavalduse, siis võib kostjal olla õigus nõuda hagejalt

§ 189alusel enne lepingust taganemist tehtud tööde väärtuse hüvitamist.

Kostja tasaarvestuse vastuväite kohaselt on ta teinud lepingujärgseid töid kogusummas 10 772.50 eurot (lisandub käibemaks) ja lisatöö summas 245 eurot (lisandub käibemaks). Kolleegium leiab, et

§ 189

alusel kostja tööde väärtuse hüvitamise nõuet hinnates ei ole vajalik, et hageja oleks tööd vastu võtnud, vaid tuvastada tuleb, et kostja tegi tasaarvestusavalduses nõude alusena märgitud mahus tööd. Hageja väitel ei ole ta kostja tehtud tööd enda valdusse saanud ning kostja ei ole paraku tõendanud, et vaidlusaluse lepingu järgsed tööd olid kostja arendusserveris valmis ja hagejale kasutamiseks kättesaadavad. Samuti on tõendamata lisatööde valmistegemine. Seega ei ole alust kostja tasaarvestust tunnustada. 60. Samuti ei nõustu kolleegium kostjaga, et kuna maakohus tuvastas ebaõigesti taganemisavalduse materiaalsete eelduste täitmise, ei ole põhjendatud hageja nõue kohtueelsete sissenõudmiskulude saamiseks. Arvestades hageja nõude põhjendatust nõustub kolleegium maakohtuga, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal nõude esitamisel ka hüvitatavad (

§ 128lg 3).

Apellatsioonkaebuses ei ole kulude mõistlikkuse hindamisele etteheiteid esitatud.

1. Ülaltoodut arvestades rahuldas maakohus põhjendatult hagi ettemaksu, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Menetluskulud
2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldatud, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler 13