← Eesti

4-21-3930/6

Obsah (11)§ 190§ 17§ 59§ 194§ 191§ 79§ 78§ 77§ 76§ 189§ 142

4-21-3930 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3930 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 06.07.
  2. a esitas Martin Pärn Politsei- ja Piirivalveametile väärteoteate ja 19.08.
  3. a täiendavad märkused. Avalduse kohaselt tegi kaebaja oma lapsele kingituse, mille lapse ema hävitas.
  4. 06.08.
  5. a kirjaga nr 2.1-3/22120-2 selgitas kohtuväline menetleja, et ei tuvastanud lapse suhtes toimepandud õigusvastast tegu ning 07.09.
  6. a kirjaga nr 2.1-3/22120-5 täiendavalt, et lapse emal on õigus otsustada oma lapse vajaduste ja heaolu üle. Nimetatud kirjade peale esitas M. Pärn 13.04.
  7. a kaebuse, milles märkis, et menetleja kirja näol on tegemist väärteomenetluse alustamata jätmise teatisega, mille ta

§ 59lg 4 alusel 1

(4)4-21-3930 vaidlustab. Kaebaja selgitas, et kingi hävitamisega on rikutud tema ja ta lapse õigusi ning lapse emal ei olnud õigust lapse varahooldusele. Kohtuväline menetleja vastas 26.04.
  1. a kirjas nr 3.1-1-1/6626-2 kaebajale, et avalduses toodud küsimuse lahendamine ei ole politsei pädevuses, kaebajal on õigus pöörduda tsiviilkorras Harju Maakohtu poole. M. Pärn esitas 26.04.
  2. a politsei vastuste peale kohtule kaebuse. Ta märkis, et teise isiku vara hävitamine on väärtegu ja kink on ka kaebaja vara.
  3. Harju Maakohtu 13.05.
  4. a määrusega jäeti M. Pärna kaebus rahuldamata ning leiti, et kaebajal tuleb esmalt pöörduda kohtuvälise menetleja juhi poole. Nimetatud määrus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.
  5. a määrusega ja kaebus saadeti maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et PPA 26.04.
  6. a kirja nr 3.1-1-1/6626-2 tuleb käsitleda kohtuvälise menetleja juhi määrusena, mis on maakohtus vaidlustatav.
  7. 02.07.
  8. a Harju Maakohtu määrusega jäeti M. Pärna kaebus kohtuvälise menetleja kirjale nr 3.1-1-1/6626-2 rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et väärteomenetluse alustamata jätmine on põhjendatud, tegemist on tsiviilvaidlusega (ühise hooldusõiguse teostamist puudutav vaidlus). Samuti märkis maakohus, et kingitud asja ei rikutud ega hävitatud, vaid lapse eest hoolitsev vanem loobus asjast võimaliku uue omaniku kasuks lapse heaolu huvides. Harju Maakohtu 02.07.
  9. a määrus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.
  10. 07.07.
  11. a esitas M. Pärn kaebuse Harju Maakohtu 02.07.
  12. a määrusele. Tallinna Ringkonnakohus 15.07.
  13. a määrusega, juhindudes

§ 194lg-st 3, § 142 lg 2 p-st 2 ja § 191 p-st 12, jättis M.

Pärna määruskaebuse rahuldamata ja sisuliselt läbi vaatamata. Kohus asus seisukohale, et vaidlustatud väärteomenetluse raames

§ 191

p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu.

  1. 20.07.
  2. a (registreeritud PPA-s 09.08.2021) esitas M. Pärn Politsei- ja Piirivalveametile uue väärteoteate, mis sisaldas endas kirjeldust sama sündmuse kohta, mille osas on Harju Maakohus 02.07.
  3. a määruses juba seisukoha võtnud.
  4. 12.08.
  5. a PPA vastuskirjast nähtuvalt selgitati isikule, et Harju Maakohtu 02.07.
  6. a määrus on

§ 191p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

  1. 27.08.
  2. a (registreeritud 01.09.2021) esitas M. Pärn Siseministeeriumi kaudu Politseija Piirivalveametile kaebuse, milles taotleb väärteomenetluse algatamist, kuivõrd on rikutud tema ja X õigusi. Rikutud on sõnumi saladust ning tekitatud varaline kahju.
  3. 08.09.
  4. a Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi piirkonnavanem SN ettekandest nähtuvalt on PPA selgitanud M. Pärnale mitmete vastuskirjadega, et M. Pärna avaldustes väljatoodud küsimuste lahendamine ei kuulu politsei pädevusse ja M. Pärnal on õigus pöörduda tsiviilkorras Harju Maakohtu poole.
  5. Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.
  6. a vastuskirja nr 3.1-1.1/662616 kohaselt viis PPA seonduvalt M. Pärna 27.08.
  7. a pöördumisega läbi teenistusliku järelevalve, tuvastades, et väärteomenetluse alustamata jätmise osas on Harju Maakohus teinud lõpliku lahendi 02.07.
  8. a ning sõnumisaladuse rikkumise etteheide on sisustamata.
  9. 12.10.
  10. a laekus Harju Maakohtule M. Pärna kaebus PPA 14.09.
  11. a vastuskirjale nr 3.1-1.1/6626-16, milles vaidlustatakse taaskord väärteomenetluse lõpetamist. 2

(4)4-21-3930
  1. 15.10.
  2. a määrusega jättis Harju Maakohus M. Pärna kaebuse PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.
  3. a kirjale nr 3.1-1.1/6626-16 täies ulatuses rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt alljärgnevad. Esmalt märkis maakohus, et M. Pärn on esitanud taotluse edasikaebetähtaja ennistamiseks. Maakohtu hinnangul tuleb see taotlus rahuldada ja tähtaeg ennistada. Riigikohtu poolt avaldatud põhimõtetest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et käesoleval juhul ei olnud menetleja dokumendis edasikaebekorda märkinud, et M. Pärna puhul ei ole tegemist õigusteadmistega isikuga, et ta viibib kinnipidamisasutuses, kus õigusabi kättesaadavus on piiratum, tuleb ennistada M. Pärna kaebuse esitamise tähtaeg. Maakohus selgitas kaebuse esitajale, et kohus vaatab

§ 79

lg 2 kohaselt kaebuse läbi kirjalikus menetluses ja kaebuse piires st üksnes nende asjaolude osas, mis on kaebuses välja toodud. Kuna kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, puudub isikul võimalus anda kohtule suuliselt selgitusi. Kaebuse sisusse puutuvalt asus maakohus seisukohale, et M. Pärna kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd isik vaidlustab taaskord väärteoasja menetluse lõpetamist juhtumi suhtes, mille osas on Harju Maakohus teinud lõpliku lahendi 02.07.2021. a. Maakohus nõustus nimetatud määruses toodud põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid käesolevas määruses korrata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 15.07.2021. a määrusega asunud seisukohale, et

§ 191

p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Seega, on Harju Maakohtu 02.07.2021. a otsus lõplik, seaduslik ja puudub alus selle otsuse edasikaebamiseks. Samuti selgitas maakohus seoses kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamisega järgmist:

§ 78

lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu

§ 77

lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile

§ 76

alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja õigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt

§ 76

kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust

§ 78järgi.

Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama, milliseid konkreetseid kaebaja õigusi ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kaebuse sisust aga ei selgu, milliseid M. Pärna õigusi ja vabadusi rikuti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.2021 vastuskirjaga nr 3.1-1.1/6626-

  1. Kohtuväline menetleja on isikule korduvalt ning ka kõnealuses vastuskirjas selgitanud, miks väärteomenetluse alustamiseks puudub alus. M. Pärna kaebuses puuduvad igasugused põhjendused, mil moel on tema õigusi ja vabadusi seoses nimetatud PPA vastuskirjaga rikutud. Isik heidab oma 08.10.
  2. a kaebuses küll PPA-le ette tahtlikku hämamist ja eksitamist, kuid tegemist on väitega, millel puudub alus ja põhjendused ning seos M. Pärna õiguste ja kohustuste rikkumisega. Asjaolu, et M. Pärn ei nõustu Harju Maakohtu 02.07.
  3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.
  4. a jõustunud määrustega, ei tähenda, et oleks rikutud M. Pärna isiku õigusi ja vabadusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 punktides 12-13 märkinud, et

  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav nn uurimiskaebemenetluse (KrMS
  4. peatüki
  5. jagu) analoogina. Grammatilise tõlgenduse pinnalt erineb väärteomenetlusele omane uurimiskaebemenetlus kriminaalmenetluslikust vähemalt kahe järgmise tunnuse poolest, millest teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt 3

(4)4-21-3930 on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Kooskõlas

§-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et

  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotises sisalduvat ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses ( - mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile. Esmalt leiab kolleegium, et arvestades

§ 78lg-s 1 sätestatut ja ka Kr

MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb

§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Kõigest eelnevast johtuvalt leidis maakohus, et

§ 79lg 3 p 1 alusel tuleb jätta M.

Pärna kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 14.09.

  1. a kirjale nr 3.1-1.1/6626-16 täies ulatuses rahuldamata.
  2. 26.10.
  3. a edastati Tallinna Ringkonnakohtule M. Pärna kaebus Harju Maakohtu 15.10.
  4. a määrusele, milles kaebaja palub maakohtu määrus tühistada ning kohustada maakohut vaatama asja teist korda. Kaebaja märgib, et oluline on järgida väärteo aegumise tähtaega, mis ei ole veel käes. Kui see aga peaks mööduma, tuleb hakata menetlema riigi vastutust seoses aegumisega. M. Pärn märgib, et on kaebajana viidanud, et kohus on varasemalt juba tuvastatud väärteoteatest väärteo kvalifikatsiooni. Selliselt ei ole võimalik koostada algatamata jätmise teadet. Tegu sai olla lõpetamisega, mis on kaevatav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 15.

§ 189

sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 191 kohaselt.

§ 191

p 12 kohaselt puudub isikul õigus edasikaebe korras vaidlustada maakohtu määrust, millega maakohus lahendas kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ainsa erandina on edasikaebeõigus tagatud konfiskeerimise küsimust lahendava maakohtu määruse peale. Käesoleva kohtuasja puhul ei ole tegemist sellise erandiga. Maakohus on lahendanud M. Pärna kaebust menetleja otsustusele lõpetada väärteomenetlus. Kusjuures selles osas on juba varasemalt jõustunud kohtulahenditega seisukoht võetud. Viide eeltoodud sättele ja asjaolu, et maakohtu määrus pole kaevatav, on välja toodud ka maakohtu määruse edasikaebekorras. Varasemas menetluses on Tallinna Ringkonnakohus juba M. Pärna kaebusele vastanud ka, et

§ 191p 12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks alused puuduvad.

Seega tuleb jätta M. Pärna esitatud kaebus

§ 142lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

16. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 194lg-st 3, § 191 p-st 12 ja § 142 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus M.

Pärna kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebuse esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.