Obsah (9)

§ 174§ 236§ 436§ 230§ 231§ 5§ 459§ 173§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-123339 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2021.a. Rakvere Kohtunik Maido Roots Kohtuasi Hagihind K. P. (nimetavas P.)

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esindaja esitab käesolevaga menetluskulude nimekirja ja kinnituse, et esitatud menetluskulu on tekkinud käesolevas tsiviilasjas. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

§ 174lg 10 järgi.

Menetluskuludelt palun välja mõista viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on nõus asja lahendama kompromissis sel juhul, kui kostja nõustub esitatud nõudega ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1. Kohtunõudele asja lahendada kompromissiga vastas hageja, et jääb esitatud nõude juurde, kuna nõue põhineb seadusele. Seadusega on kehtestatud, et miinimumnõude korral ei pea hageja esitama põhistusi kulutuste kohta. hageja on esitanud asja materjalide juurde kulutused nimekirja koos kalkulatsiooniga. Perekonnaseadus ega mitte ükski õigusakt ei sätesta, et lapse arenguks ei tohi teha rohkem kulutusi, kui ainult kellegi poolt arvutatud miinimumi ulatuses. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt valminud uuringu eesmärk ei olnud mitte lapse arenguks vajamineva summa väljaarvutamine, vaid leida minimaalne summa, mida vähekindlustatud vanemalt saaks välja mõista, kes elab perekonnast eraldi ning tema sissetulekuks on miinimumpalk. Nimetatud uuringust ei ole arvestatud käesoleva aasta suurt elektri- ja küttematerjali hinnatõusu, mille tulemusena tõusevad ka toidukaupade ja muude tarbekaupade hinnad. Hageja märgib, et käesolevas asjas ei ole põhjust lähtuda nimetatud uuringust. Kostja sissetulek võimaldab lapsele maksta ülalpidamiseks hageja poolt nõutud summa. Kostja ei ole hageja poolt esitatud kulutuste vastu vaielnud. Laste õiguste eripäraga arvestamine. Hageja 3 märgib, et lastekaitseseaduse kohaselt on lapse õigused inimõigused. Lapsele peab olema tagatud võimalus areneda vastavalt oma potentsiaalile ning osaleda vastavalt oma vanusele ja küpsusele ühiskonnaelus ja õigus kasvada hoolivaks ja vastutustundlikuks kodanikuks. Selleks, et laps saaks elada õnnelikku ja täisväärtuslikku lapsepõlve peab lisaks üldistele inimõigustele kehtestama täiendavaid nõudeid, mis arvestaksid lapse vajadusi; s.h kaitse täiskasvanute eest. Lapsel on õigus tervisele, haridusele, sotsiaalsele turvalisusele, perekonnale, puhkusele, vabale ajale, kultuuritegevustele. Kõigi last puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada, kuidas otsus last mõjutab. Kostja poolt elatiseks siiani makstud summad ei ühti laste õiguste üldprintsiibiga. Hageja selgitab, et ta on nõus asja lahendama kompromissiga, kui kostja nõustub hageja nõudega ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväited on tagasiulatuva elatise nõudele ja igakuise elatise nõudele. Hageja ei ole esitanud tõendeid kostjalt enne hagi esitamist ülalpidamise nõudmise kohta ning samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et tagasiulatuva elatise nõudmine täidaks oma eesmärki. Hagejal tuleb esitada tõendid, et ta on eelnevalt kostjalt järjepidevalt elatise maksmist nõudnud. Kostja leiab, et elatise nõue alates 01.07.2021 kuni agi esitamiseni on alusetu, kuna hageja viibis kostja elukohas ja kostja vahetul ülalpidamisel ajavahemikul 23.06.2021 kuni 29.07.2021, ning kostja on hageja seadusliku esindajaga kokkuleppel tasunud lapse ülalpidamiseks 2021 augustis 140 eurot ja septembris 258,33 eurot. Täiendavalt elatist hageja kostjalt küsinud ei ole. Igakuise elatise nõudes, leiab kostja ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes arvestades seda, millised on lapse tegelikud vajadused. Samuti tuleb arvestada hagejale makstava lapsetoetusega. Kostja hinnangul tuleb elatis välja mõista alla perekonnaseaduse § 101 sätestatud määra, kuna hageja kulutused ei ole nii suured nagu on hagiavalduses märgitud ning hageja tegelik ülalpidamiskulu on oluliselt väiksem. Arvestuste kohaselt on hageja igakuine ülalpidamiskulu 1186 eurot kuus. Nimetatud summa ei ole eluliselt usutav, et lapse ülalpidamiskulu on nii suur ning kummagi lapsevanema sissetulekud ei võimalda selliseid kulutusi ühe lapse ülalpidamiseks teha. Kostja on seisukohal, et ülalpidamiskulude osas on arvestus ülepaisutatud ning sisaldab rohkelt kulutusi, mida tegelikult hageja seaduslik esindaja lapsele ei tee. Sõidukulude osas märgib kostja, et hageja seaduslikul esindaja ei oma sõiduautot ega juhtimisõigust. Laps sõidab kooli bussiga, mille sõit on tasuta. Meelelahutusele ja väljas söömisele on hageja kulud 449 eurot, mis ei ole mõistlik ega usutav. Kulud toidule ja hügieenitarvetele 235 eurot on ülepaisutatud xxxx aastase lapse puhul ei ole usutav. Ravimid, näohooldusvahendid ja kosmeetilised protseduurid jäävad arusaamatuks. Milliseid protseduure ja kosmeetikat vajab xxxx-aastane laps. Xxxx aastasel lapsel pole ka maski kandmise kohustust nagu hageja esindaja märgib, et kulutused maskide ostmiseks. Lapse sõnade kohaselt ei käi ta emaga kinos, teatris ega kontserdil, mistõttu on esitatud kuluarvestus ekslik. Laps käis emaga koos reisil viimati kui oli kolme või nelja aastane. Kodukeemia 120 eurot kuus ei ole põhjendatud, vajalik ega usutav. Samuti lapse igakuine kulu 90 eurot kohvikutes ja ekskursioonil käimiseks. Elatise nõue peab sisaldama üksnes ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Kuna kostja peab oma väiteid selle kohta, et hageja ülalpidamiskulu on väiksem PKS § 101-s sätestatud määrast, hagimenetluses tõendama, kuid nimetatud asjaolu tõendamiseks vajalikud andmed ei ole kostja valduses, mistõttu ei saa kostja nimetatud tõendeid ise esitada, esitab kostja käesolevaga taotluse kohtule tõendi kogumiseks ning palub kohtul hagejalt välja nõuda tõendid hageja ülalpidamiseks vajalike kulude kohta

§ 236lg 2 alusel.

Kostja on veendunud, et nimetatud tõendid toetavad kostja seisukohta, mille kohaselt hageja tegelikud vajalikud ülalpidamiskulud on väiksemad PKS §4 s 101 sätestatust. Kuna hageja ei ela püsivalt koos kostjaga, ei ole kostjal võimalik tõendada seda, millised on hageja ülalpidamiseks vajalikud igakuised kulud. Nimetatud tõendid on võimalik esitada hagejal. Kostja tegi hageja seaduslikule esindaja

1. oktoobril 2021 kohtuvälist kompromissi, mille kohaselt hageja loobub hagist kohtumenetluses ning tagasiulatuva elatise nõudest ning kostja on valmis tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist PKS § 101 sätestatud määras. Hageja seaduslik esindaja kostja poolt pakkumist vastu ei võtnud. Arutati veel kompromissi võimalusi enne käesoleva vastuse esitamist, milles kostja pakkus igakuise elatisena 250 eurot kuus ning hageja pakkus, et loobub elatise nõudest juuli kuu eest 2021.a ning poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kuid muus osas järeleandmiseid ei teinud. Kostja hinnangul ei olnud tegemist kompromissiga VÕS § 578 lg 1 mõttes, kuna menetluskulude kummagi poole enda kanda jätmine on kompromissi puhul eelduslik ning juuli kuu eest 2021.a hagejal elatise nõue kostja vastu puudub, kuna hageja oli sellel ajal täielikult kostja ülalpidamisel. Kostja märgib, et maakohtu menetluses on kostja avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Lapse isa soovib koos lapsega aega veeta ning last ise vahetult üleval pidada, kuna lapse vahetu ülalpidamine annab vanemale võimaluse lapse igapäevaelus tegelikult osaleda ning isa ja lapse lähedasi suhteid hoida (ts asi nr 2-21-12930). Kostja keskmine töötasu on 1 621,50 eurot kuus. Kostjale kuulub korteriomand xxxx, mida kostja kasutab elamispinnana. Kostjal on krediidiasutuste ees kohustusi 19 205,24 eurot. Kostja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kostja esindaja menetluskulud moodustavad 432 eurot esindaja on osutanud õigusabi kokku 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt mõista välja viivis seadusega sätestatud määras. Lõplikus seisukohas märkis kostja, et jääb oma 13.10.2021 esitatud kirjalike seisukohtade ja nõuetele esitatud vastuväidete juurde. Kostja palub kohtul arvestada tema poolt esitatud vastuväidetega arvestada ning hagejale väljamõistetava igakuise elatise suuruse väljamõistmisel PKS § 99 lg 1 ja 2, § 100 lg 1 ning § 102 lg 2 alusel mõista elatis hageja kasuks välja väiksemas määras, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määras alljärgnevatel asjaoludele tuginedes: Lapse ülalpidamise vajadus tema tavalisest elulaadist lähtudes arvestades seda, millised on lapse tegelikud vajadused ei ole sellised nagu on esitatud hagiavalduses. Hagiavalduses loetletud kulutused lapse igakuiseks ülalpidamiseks on väga suures määras ülepaisutatud ning samuti on need suures osas fiktiivsed. Hagiavalduses on loetletud mitmeid kulutusi, mida lapsel tegelikult ei teki ning mida lapse ema ei suudaks enda sissetulekutega 1/2 osas finantseerida. Kostja palub lapse tegeliku ülalpidamisvajaduse hindamisel lähtuda mitte hagiavalduses esitatust, vaid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt valminud lapse ülalpidamiskulude uuringust, mille kohaselt on 7 kuni 12 aastase lapse ülalpidamiskulu 359 eurot (ühe vanema kulu 179,50) eurot kuus. Hageja ja kostja vahel on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega tsiviilasjas 2-21-12930 kindlaksmääratud suhtlemiskord, mille alusel hageja viibib kostja elukohas üle ühe nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni. Riigikohus on
2. mai 2021.a tsiviilkolleegiumi lahendis nr 2-186491 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kindlaksmääratud suhtlemiskorra alusel lapse lahus elava vanema juures viibimise ajaga, millal laps on selle vanema vahetul ülalpidamisel. Selles osas täidab lapse isa lapse ülalpidamiskohustust vahetult ning selles osas tuleb vanema elatise maksmise kohustust vähendada. Ühes kuus veedab laps isa elukohas suhtlemiskorra alusel ca 15%. 179,50-st 15% on
3. Seega katab kostja hageja vajalikust elatisest (mis on 179,50) 5 27 euro ulatuses vahetult ning see tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvestada (179,5027=152,50) ning põhjendatud elatiseks jääb 152,50 eurot. Riiklik lapsetoetus laekub lapse ema kontole ning kostja soovib selle arvamist hageja ülalpidamiskulude hulka. PHS § 17 lg 3 alusel tasub riik hageja seaduslikule esindajale peretoetuseid lapse eest 60 eurot ning kostja palub vähendada väljamõistetavat elatist riiklikust peretoetusest 1/2 võrra, so 30 euro võrra (152,50-30=122,50) ning lugeda põhjendatud igakuiseks elatiseks 122,50 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude osas palub kostja jätta hageja nõude täielikult rahuldamata, kuna nõue on alusetu ja tõendamata. Juulikuus 2021.a oli hageja täielikult kostja ülalpidamisel, kuna hageja elas kostja elukohas. Sellele järgnevalt (alates augustist) on kostja osalenud hageja ülalpidamises vastavalt tema ülalpidamisvajadusele, mille kohta on kostja ka esitanud menetluses tõendid. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning hagejalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt mõista välja viivis kostja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus on seisukohal, et K. P. (P.) hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436

lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. K. P. on R. P. (P.) laps.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
3. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
4. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). 6
5. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
8. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
9. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
10. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11. Hageja nõuab elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.
12. Vaidlust ei ole selles, et kostja on käesoleva ajani tasunud lapsele igakuiselt elatist, kuid vaidlus on selles, et kostja tasub elatist ebaregulaarselt ja väiksemas summas, kui seadusega kindlaks määratud.
13. Kostja väitel, tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka vanema varalist seisundit ning reaalsete kuludega. Kostja on oma vastuses märkinud, et hagejale tehtud kompromissettepanekus pakkus, et hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudes ning kostja on nõus tasuma elatist seadusega kehtestatud määras. Samuti on kostja seisukohal, et hageja poolt märgitud igakuised kulud on ülepaisutatud. Lapse ülalpidamise vajadus tema tavalisest elulaadist lähtudes arvestades seda, millised on lapse tegelikud vajadused ei ole sellised nagu hagiavalduses on märgitud.
14. Tulenevalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt

§ 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja pidi tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hageja ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.

1. Hageja on lisanud hagiavaldusele perioodi 10.07.
2. a kuni 10.08.2021 a R. P. (P.) poolt tasutud elatise (K.i raha) nimetatud perioodil on kostja tasunud K.i raha elatist kokku 1 800 eurot, millest 420 eurot moodustav peretoetus. (1800-420=1380). Augustis ja septembris 2021 on kostja maksnud elatist 140 eurot kuus (2x140). Lapsele on kostja kandnud üle 109,33 eurot selgitusega „kooliasjad, riided“.
3. Kostja esitas maksekorraldused, millest nähtub, et kostja on 2021 augustis kandnud L. K. arveldusarvele 140 eurot (K.i raha) ja 2021 septembris K. P. (P.) arvelduskontole 140 eurot ja 109,33 (kooliasjad, riided) eurot. Kohus nõustub, et maksed on alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära, kuid tegelikkusele ei vasta hageja seadusliku esindaja väited selles, et kostja poolt elatise maksmine on ebapiisav ja mittekorrapärane täitmine kahjustab lapse huve. 7
4. R. P. leiab, et igakuise elatise suuruse väljamõistmisel tuleks arvestada PKS § 99 lg 1 ja 2 § 100 lg 1 ning 102 lg 2 ning mõista elatis hageja kasuks välja väiksemas määras, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduses on lapse igakuised kulutused ülepaisutatud ning samuti suures osas fiktiivsed. Loetelus on välja toodud mitmeid kulutusi, mida lapsel tegelikult ei teki ning mida lapse ema ei suudaks enda sissetulekuga ½ osas finantseerida. Kostja palub lapse tegeliku ülalpidamisvajaduse hindamisel lähtuda mitte hagiavalduses esitatust, vaid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt valminud lapse ülalpidamiskulude uuringust, mille kohaselt on 7 kuni 12 aastase lapse ülalpidamiskulud 359 eurot (ühe vanema kulu 179,50 eurot). Samuti tuleb arvestada riiklikku peretoetust (lapsetoetust).
5. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
6. R. P. töötab AS R ning keskmine töötasu on 1 621,50 eurot. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elatist alates 2020 juuli kuni 2021 september 140 eurot kuus. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxxx. Kostjal on kohustused krediidiasutuste ees summas 19 205,24 eurot. Autoregistri (ARK) väljavõtte kohaselt kuulub kostjale sõiduk xxxx

§ 230

lg 5 p 4 esitas Maksu – ja Tolliameti kohtu päringule vastuse, millest nähtub, et kostjale on perioodil 01.04.2021 kuni 31.10.2021 tehtud väljamakseid 22 877,87 eurot (palgatulu 13 133, 81 eurot ja kogumispensioni väljamaksed 9 550, 41 eurot). 23. Hageja seaduslik esindaja ei ole enda majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud. Lähtudes

§ 230

lg 5 p 4 esitas Maksu – ja Tolliameti kohtu päringule vastuse, millest nähtub, et hageja seadusliku esindajale on perioodil 01.04.2021 kuni 31.10.2021 tehtud väljamakseid 22 791, 56 eurot (palgatulu 15 948, 15 eurot ja kogumispensioni väljamaksed 6 843,41 eurot). ARKi andmete kohaselt ei oma hageja seaduslik esindaja sõidukit. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu hageja seaduslikule esindajale kinnisvara. Hageja esindaja keskmine töötasu esitatud perioodil moodustab 2 278,28 eurot ja kostja keskmine töötasu 1 876,25 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt esitatud lapse igakuised kulutused on ülepaisutatud. Näiteks on hagiavalduses on märgitud, et hageja igakuised sõidukulud moodustavad 110 eurot kuus (sõiduk, küte, kindlustus jne). Registritest ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja omaks või oleks sõidki omanik või kasutaja, ega oma juhtimisõigust seega jääb nimetatud kuluartikkel arusaamatuks, kohus arvestab elatise välja mõistmisel reaalseid kulusid. Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk on 1 586 eurot ja lapsele kulutab hageja 1 186 eurot kuus. Eesti Vabariigi miinimum töötasu moodustas 584 eurot ja hagejale kulub väidetavalt 2 miinimum töötasu kuus. Kohus on seisukohal, et nimetatud väide on väheusutav, kuid antud hetkel nähtub, et hageja seadusliku esindaja materiaalne olukord ja elulaad võimaldab kulutada lapsele suuremaid kulutusi.

1. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejale määratud toetust. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega. 8
2. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2)
4. Kohus arvestab käesoleval juhul nii hageja seadusliku esindaja kui kostja ülalpidamisvõimet ning alaealise lapse huve leiab, et lapsetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
5. Kohus nõustub, et lapse kasvades, suurenevad ka tema vajadused ning nõudes elatist miinimummääras, ei pea lapse vajadusi eraldi tõendama. Küll aga ei tähenda see, et ei peaks arvestama ja hindama kohustatud isiku võimet elatist tasuda.
6. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).
7. Kohus nõustub, et keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).
9. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka kostja panust ajal, mil laps viibib tema juures.
10. Riigikohus on 12.05.2021 tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud lahendi punktis 13.2 asunud seisukohale, et: „Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.“ Lisaks on Riigikohus sama lahendi punktis 13.3 leidnud, et: „kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.“ 9 Kohus nõustub, et ajal, mil laps viibib isa juures, kannab ta eeldatavalt kulud vahetult. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid arvestada tuleb seda, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Arvestades, et K. viibib kostja juures ligikaudu 15% kuust, siis ei ole põhjendatud seda arvestada elatise väljamõistmisel.
11. Kohus on seisukohal, et 262 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 262 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
12. K.i kulude osas ei ole kohtule tõsikindlaid tõendeid esitatud ega reaalseid vajadusi põhjendatult tõendanud. Seetõttu lähtub kohus eeldusest, et lapse vajadused ei ületa ühes kuus 584 eurot (584/2=292-30).
13. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel kostja võimekust tasuda elatist seejuures kahjustamata enda tavapäraste vajaduste rahuldamist, mõistab kohus välja elatise 262 eurot kuus alates hagi esitamisest ehk alates 28.09.
14. Samas tagab 262 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise.
15. Hageja nõudis hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt elatise võlgnevus 576,53 eurot.
16. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.
17. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
18. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.
19. Kohus möönab, et elatisemaksed 2021 on olnud mõnevõrra väiksemad kui miinimumelatis. Millegagi ei ole tõendatud, et pooltel oli kohtuväline kokkulepe elatise tasumises miinimummääras, hageja seaduslik esindaja oleks seda nõudnud või lapse huvid oleks saanud kahjustada ebapiisavate elatisemaksete tõttu.
20. Kui lapse ülalpidamisvajadus on ilmne ja kostja ei osale lapse ülalpidamises või ei tee seda piisavalt, jääb kohtule selgusetuks hageja seadusliku esindaja viivitamine elatise nõude esitamisega. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise.
21. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).
22. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 459

lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille 10 alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 44. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 45. Vastavalt

§ 163lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik 11