KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Jõhvi Kohtunik Helgi Vinni Tsiviilasja number 2-21-12894 Kohtuasi Roland Amose avaldus Argo Roost`i pankroti väljakuuluta

§ 4lg 2 ja Ts

MS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Seega kuulub tsiviilasi arutamisele Jõhvi kohtumajas ning asjaolu, et võlgnik elas perioodil 2013-2017 Soome Vabariigis, ei oma 16.08.2021 esitatud pankrotiavalduse menetlemisel tähendust. Võlausaldaja ei nõustunud ka teiste võlgniku poolt väljatoodud vastuväidetega. Aegumise osas märkis avaldaja, et esiteks ei ole võlausaldajale teada, et võlgnik oleks esitanud aegumise vastuväite sundtäitemenetluses nr. 066/2011/

1. Antud juhul ei ole tegemist siiski täitemenetluse- vaid pankrotiavalduse läbivaatamisega. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Seega hakkas Viru Maakohtu
2. augustil
3. a. tehtud otsusest tulenev aegumistähtaeg kulgema 18.08.2011.a. ja oleks aegunud 18.08.2021.a. Roland Amos esitas aga juba 16.08.2021 pankrotiavalduse Argo Roosti vastu, mistõttu on võlgniku 21.09.2021 aegumise vastuväide põhjendamatu. Võlausaldaja nõue ei ole aegunud. (kd 1, tl. 179-181; 182-184; 185-199)
4. Võlgniku esindaja esitas 08.10.2021 seisukoha, milles jäi sisuliselt eelnevate seisukohtade juurde, seega ei pea kohus vajalikuks neid üle korrata. Esindaja esitas väljavõtte Soome Rahvastikuregistrist, mille kohaselt elab Argo Roost alaliselt Soomes juba alates
5. aastast, 2 viimane elukoht aadressil xxx, xxx, Soome Vabariik on võlgniku elukohaks alates 16.04.
6. Soome maksuameti andmetest nähtub võlgniku töötamine Soomes. (kd 2, tl. 10-16)
7. 11.10.2021 kohtunõudega palus kohus kohtutäituril esitada kohtule täitetoimiku nr. 066/2011/2115 materjalid. (kd 2, tl.17)
8. Kohtutäitur A. Krek esitas täitetoimiku nr. 066/2011/2115 materjalid kohtule 13.10.
9. (kd 2, tl. 20-142) Esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on 20.09.2021 esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse nr. 066/2011/2115 lõpetamiseks aegumise tõttu. Kohtutäituri 21.09.2021 otsusega on Argo Roostilt välja mõistetud avalduse läbivaatamise tasu 15 eurot, millele lisandub käibemaks 3 eurot, kokku 18 eurot. (kd 2, tl. 136-137, 138-140). Täitemenetluse nr. 066/2011/2115 01.10.2021 väljavõttest nähtub, et täitemenetlus on peatatud. (kd. 2, tl. 4-8)
10. Võlgniku esindaja esitas 18.10.2021 seisukoha avaldaja seisukohtadele, milles märgib, et võlgniku elukoht, töökoht ja seega tema põhihuvide kese on Soome Vabariigis ning avaldaja vastupidine seisukoht on aluseta. Võlgnik kavatseb jääda elama Soome. Seega kuulub pankrotiavalduse läbivaatamine Soome kohtualluvusse. Esindaja jääb endiselt seisukohale, et võlgnevust on tasutud täitemenetluse väliselt, vabatahtlikult, vastavalt avaldaja ja võlgniku vahelisele kokkuleppele. Tõsi, võlgnevuse katteks kanti rahalised vahendid võlgniku abikaasa kontolt ning mitte avaldaja kontole, vaid avaldaja palvel avaldaja abikaasa kontole. Seega ei saa rääkida võlgniku maksejõuetusest. Kuna pankrotiavaldusest ei nähtu nõude suurust, siis ei vasta avaldus seadusega ettenähtud nõuetele. Poolte vahel on vaidlus nõude suuruse üle, mida ei saa lahendada pankrotimenetluse raames. (kd 2, tl 144-151, 152-156)
11. Võlausaldaja esindaja esitas 27.10.2021 seisukoha võlgniku 18.10.2021 seisukohale, milles täpsustas viivisenõuet ning jäi sisuliselt varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Kohtualluvusega seonduvalt palub avaldaja võtta arvesse seda, et võlgniku abikaasa ja perekond elab Eestis. (kd
12. tl. 158-166) KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13. Pankrotiseaduse (

) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

§ 31

lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. 11. Kohus leiab, et kuna võlgnik on põhjendatult esitanud võlausaldaja nõude osas aegumise vastuväite ja algatanud ka vastavasisulise menetluse täitemenetluse raames, siis tuleb vaidlus võlausaldaja nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuigi nõude aegumisel võib võlausaldaja jätkuvalt täitmist nõuda ja võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest, sest aegumine ei lõpeta nõuet iseenesest. Samas ei ole võlgniku sellise vastuväite puhul võimalik täitmisnõuet maksma panna, sh. pankrotimenetluses. Sellise nõude alusel pankrotimenetluse läbiviimine ei täidaks pankrotimenetluse peamist eesmärki (rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel) ja tekitaks põhjendamatuid kulusid. Põhjusel, et vaidlus võlausaldaja nõude aegumise üle tuleb lahendada pankrotiväliselt, jätab kohus

§ 15

lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata, mille tulemusel edasist menetlust ei toimu. (Antud seisukoht on leidnud kinnitust ka Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr. 2-21-10367). 3 12. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks selgitada ka kohtualluvusega seonduvat. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga selles, et antud juhul võib kohalduda Soome kohtualluvus vastavalt

§ 4

lg 2 viimasele lausele.

§ 4

lg 2 kohaselt, füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Kui juriidilisest isikust võlgniku asukoht on Harju maakonnas, esitatakse pankrotiavaldus Harju Maakohtule. Muul juhul esitatakse juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus Tartu Maakohtule. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. Vaatamata sellele, et võlgniku registrijärgne elukoht on Eestis, siis võttes arvesse võlgniku pikaajalist elamist ja töötamist Soomes, sh registreeritud elukohta Soomes (viimane ja praegu kehtiv elukoht alates 16.04.2016) ning

§ lõike 2 viimast lauset, võib antud juhul olla tõendatud, et võlgniku tegelik elukoht on mujal, so Soomes.

1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, tutvudes tsiviilasja materjalidega ja poolte poolt esitatud hulgaliste vastuste/vastuväidete/dokumentidega, mis paljuski korduvad, peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2. Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse (

§ 15lg 5).

Määruskaebuse esitamise õigus määrusele on avaldajal. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 4