Obsah (5)

§ 76§ 4231§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25. oktoober 2021.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-19-6997 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdov

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Kirill Koroljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.09.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Koroljovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 11.11.2019 otsusega mõisteti Kirill Koroljov süüdi

§ 4231

, § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistatud

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 alusel 11 kuu 27-päevase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.11.2019 ja lõpp 10.05.

1. 1 Kinnipidamisasutuses Kirill Koroljov kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib asuda elama aadressil xxx kus elas ka enne kinnipidamist. Korteri omanik on kinnipeetava isa. Korteris, kus elavad kinnipeetava vanemad, kes on nõus Kirill Koroljovi sinna elama asumisega. Kinnipeetaval on xxx, xxx jäi pooleli. Eesti Töötukassa abil läbis ta 01.10.2007 - 23.11.2007 xxx. Varasemalt on vangistuse jooksul osalenud xxx tasemel. Käesolevalt osaleb xxx taseme õppes. Enne vangistust oli kinnipeetav arvel Eesti Töötukassas. Ta on varasemalt töötanud enamasti ametlikult, kuid ka mitteametlikult Kinnipeetav on toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab kinnipeetava puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Viru Vanglas on varasemalt töötanud xxx, xxx Käesoleva vangistuse ajal osaleb alates 04.11.2019 vanglas xxx ning 27.01.2020 - 10.09.2020 töötas isik xxx. K-Raha andmetel on isikul 12 685,16 eurot tasumata rahalisi nõudeid. Vabanemisfondis on xxx eurot. Vabanedes on ettevõte xxx valmis võtma Kirill Koroljovi tööle. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad ja õde, suhted head. Isiku suhtlusringkonna kriminaalsele taustale viitab see, et omandas tuvastamata isikult piisavas koguses narkootikume ning müüs enda kasuks narkootilisi aineid. Kirill Koroljov on varasemalt toime pannud röövimise grupis, mis viitab tema mõjutatavusele. Kinnipeetava käitumist iseloomustab käitumiskontrollil olles määratud kohustuste rikkumine, isik ei ole suutnud teha järeldusi enda valest käitumisest. Kinnipeetava enda sõnul tarvitas ta alkoholi mõõdukalt, peamiselt õlut kord nädalas. K. Koroljov ei ole varjanud, et alkoholijoobes võib käituda agressiivselt ja vägivaldselt. Varasemalt on toime pannud kuriteod alkoholijoobes. Viimati on alkoholijoobes kuriteo eest karistatud
2. aastal. 18.01.2020 - 31.05.2020 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Alates 12.01.2021 – 22.04.2021osales isik sotsiaalprogrammis "Õige hetk". Isik on tarvitanud kõiki narkootikume, sh neid ka süstinud. K. Koroljovi on karistatud väärteokorras NPALS-i alusel üheksal korral, viimati narkootilise aine tarvitamise eest 16.09.
3. Isikut on 25.01.2018 karistatud narkokuriteo toimepanemise eest - suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine. Kriminaalhooldusel olles rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Käesolevalt osaleb kinnipeetav tugiisiku programmis SÜTIK, mis on mõeldud narkootikume tarvitavatele isikutele. Isik loodab programmist palju tuge ja abi saada, et säilitada tahet narkootikumidest loobumiseks. Isikul on krooniline haigus. Kirill Koroljov on käitunud osade kuritegude toimepanemisel agressiivselt, hoolimata võimalikest tagajärgedest. Korduv karistatus viitab sellele, et ta kordab oma vigu ning ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Käesolevalt on Kirill Koroljov süüdi mõistetud ebaseadusliku omastamise ja sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, mis näitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetaval on olemas realistlikud eesmärgid, mille poole ta püüdleb – leida elukaaslane, luua pere. Samuti soovib läbida edukalt "SÜTIK" tugiteenuse programmi, töötada, tasuda võlgnevusi ning minna autokooli. Kinnipeetava puhul võib täheldada kuritegelike hoiakute olemasoluga. Kinnipeetava varasemad ja käesolev kuritegu peegeldavad tema suhtumist ühiskonda ja kogukonda. Ta on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo, mistõttu ei väärtusta ta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kriminaalhoolduse järelevalve all on Kirill Koroljov olnud kolmel korral. Kõik neist kulgesid mitterahuldavalt, kuna ta rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kohustusi mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus määras Kirill Koroljovile täiendava kohustuse, mida isik oli ise nõus täitmiseks võtma - alluma narkosõltuvusravile xxx, kuid rikkus keskuse reegleid, mistõttu 01.08.2019 ravileping katkestati. Varasematest andmetest nähtub, et katseajal olles on Kirill Koroljoviga korduvalt vesteldud narkootikumide tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Isik on väitnud, et mõistab mõnuainete tarvitamise negatiivseid mõjusid ja võimalikke tagajärgi ning et ta on nõus alluma sõltuvusravile ning viibima seal 2 ravikuuri lõpuni, kuid vaatamata tema poolt antud lubadustest kriminaalhooldajale, ei suutnud kinnipeetav kinni pidada keskuse reeglitest ja kohustustest. Sõnades on kinnipeetav valmis muutuma, kuid isiku tegudest nähtub vastupidine. Seega ei saa tema motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda hinnata madalalt. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud, 1 arhiveeritud. Vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, puudulik probleemilahendusoskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 74%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vangla ei toeta Kirill Koroljovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kirill Koroljov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja palub ta tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Kirill Koroljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed tingimused on täidetud, kuna isik on temale teise astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ära kandnud üle 1/2.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kirill Koroljov kannab vanglakaristust ebaseadusliku omastamise ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxx. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht on olemas. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Kirill Koroljovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.05.2022, ärakandmiseks on üle 6 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tegu on narkosõltlasega. Isik on varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning pole välistatud, et vabaduses viibides võib ta taas asuda tarvitama alkoholi või narkootikume ning toime panema uusi kuritegusid. Isik on rikkunud varasemalt 3 kriminaalhoolduse nõudeid. Seega puudub kohtul veendumus, et katseaeg saab probleemideta läbitud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (töötamine, riigikeele õppimine ja sotsiaalprogrammide läbimine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja mitterahuldav kriminaalhoolduse kogemus. Samuti nähtub vangla poolt antud iseloomustusest, et isiku suhtes on 17.08.2021 algatatud kriminaalmenetlus kaaskinnipeetava kehalises väärkohtlemises. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt 4 karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kõik varasemad kriminaalhooldused on kulgenud mitterahuldavalt. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on isiku ennetähtaegse vabanemise vastu nii vangla kui ka prokurör. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Kirill Koroljov temale Viru Maakohtu 11.11.2019 otsusega mõisttud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5