KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 19. november 2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-20-2656 Haldusasi Veldi

§ 34

lõigetest 1, 4, 6, 8 ja 9 järeldub kaebaja arvates, et uuringuloa taotluse menetlus on peatatud ka sellisel juhul, kui enampakkumise võitja küll kuulutatakse algselt välja, kuid enampakkumise edasisel menetlemisel enampakkumine tunnistatakse ikkagi nurjunuks (enampakkumine tunnistatakse nurjunuks näiteks põhjusel, et enampakkumise võitja ei esita loa andjale tähtaegselt ostuhinna tasumist tõendavat dokumenti). Käesoleval juhul ongi tegemist sellise erandliku olukorraga, kus enampakkumine nurjus peale enampakkumise võitja väljakuulutamist. Kuivõrd kaebaja pakkumus, mis esitati enampakkumisel, oli jätkuvalt jõus, oleks Keskkonnaamet pidanud OÜ Eesti Killustik poolt müügihinna tasumisest keeldumisel võtma vastu otsuse tunnistada kaebaja pakkumus enampakkumise võitjaks. Vastasel korral jääks sisutühjaks MKS § 34 lg 10 regulatsioon, mille kohaselt enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Enampakkumise võitjaks osutunud isiku loobumise tagajärjeks ei ole seega geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemise lõpetamine, vaid taotlused esitanud isikute vahel uue korduvenampakkumise korraldamine. Seejuures olukorras, kus enampakkumisel osales vaid kaks pakkujat, on haldusorganil võimalus ja kohustus tunnistada edukaks paremuselt järgmine pakkuja. Asjakohased õigusaktid ei näe võitja loobumise imperatiivse tagajärjena ette haldusmenetluse lõpetamist. Ometigi just seda on Keskkonnaamet teinud. 4.

1. Kokkuvõttes on ilmne, et MPS § 34 lg 10 annab Keskkonnaametile diskretsiooni, kas korraldada uus enampakkumine või tunnistada edukaks paremuselt järgmine pakkumus vastavalt enampakkumise protokollile. Vastustaja saab selle diskretsiooni alusel jätkata enampakkumisel osalenud isiku MPS § 33 lg 7 nimetatud taotluste menetlemist (isegi kui see on juba tagastatud) ning tunnistada enampakkumise (uueks) võitjaks enampakkumisel tehtud paremuselt teise pakkumuse. Keskkonnaameti poolt OÜ Eesti Killustik kui algse enampakkumise võitja loobumisele tuginedes haldusmenetluse lõpetamine ja sisuliselt samaaegselt OÜ Eesti Killustik tütarettevõtte OÜ EK Rae identse uuringu loa taotluse menetlusse võtmine muudab kogu enampakkumise protseduuri farsiks. Praktikas puudub mistahes kindlus, et ka korduval enampakkumisel võitjaks osutuv isik müügihinna tasuks ja selliselt (ebamõistlikke pakkumusi esitades ilma kavatsuseta müügihinda tasuda) saaks taotleva uuringu loa väljastamist edasi lükata määramatusse. Samuti ei saa kaebajat kui heauskset menetlusosalist allutada kuludele, mis kaasnevad vajadusega üha uuesti ja uuesti samasisulises haldusmenetluses osaleda. 4.
2. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul ei vasta Keskkonnaameti tegevus kaebaja geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemisel viidatud põhimõtetele. Lisaks hea halduse tavade rikkumisele rikub Keskkonnaameti poolt haldusmenetluse lõpetamine ilma kaebaja pakkumust edukaks tunnistamata ning pahatahtliku menetlusosalise tütarühingu poolt esitatud uue samasisulise taotluse menetlusse võtmine ka kaebaja subjektiivseid varalisi õigusi, kuivõrd kaebajal on õiguspärane ootus, et tema poolt esitatud nõuetekohane pakkumus osutub paremate pakkumuste puudumisel edukaks ning et tal on võimalik enda ettevõtluse raames asuda läbi viima taotletud geoloogilisi uuringuid. 4.
3. Kaebaja hinnangul Keskkonnaameti argumendid kaebuse rahuldamata jätmist ei õigusta. 3 Kaebuse esitaja hinnangul nähtub maapõueseaduse ja Määruse nr 23 regulatsioonist üheselt, et enampakkumise võitja väljakuulutamine

§ 34

lg 9 kontekstis tähendab enampakkumise tulemuste kinnitamist Määruse nr 23 § 14 lg 1 tähenduses ning et teiste võimalike pakkujate taotluste (ja tagatisraha) tagastamiseks ei ole Keskkonnaamet õigustatud varem kui 10 tööpäeva möödudes enampakkumise tulemuste kinnitamisest ning seda vaid tingimusel, et enampakkumise võitjaks tunnistatud isik on Määruse nr 23 § 16 lg 1 toodud tähtaja jooksul ostuhinna tasunud. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet enampakkumise tulemused kinnitanud 18.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/779, millest tulenevalt pidi Eesti Killustik OÜ ostuhinna tasuma hiljemalt 01.09.2020. Keskkonnaametil oleks tekkinud õigus kaebaja kui teise enampakkumisel osalenud ja võitjaks mitteosutunud isiku taotluse ja viimase poolt tasutud tagatisraha tagastamiseks alles pärast Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumist. Olukorras, kus Eesti Killustik OÜ ostuhinda tähtaegselt ei tasunud, pidanuks Keskkonnaamet tunnistama enampakkumise nurjunuks ning juhindudes

§ 34

lg 10 korraldama nn uue enampakkumise ülejäänud nurjunuks tunnistatud enampakkumisel osalenud isikute vahel. Kuivõrd käesoleval juhul ainsaks teiseks osalejaks kaebaja, siis pidanukski Keskkonnaamet kaebaja taotluse tagastamise asemel kaebaja enampakkumise võitjaks tunnistama. Kaebajale jääb arusaamatuks Keskkonnaameti äraspidine loogika, et kuivõrd Keskkonnaamet tagastas õigusvastaselt ja kehtivat regulatsiooni rikkudes kaebaja taotluse 19.08.2020, siis ei saanud Keskkonnaamet 07.12.2020 enampakkumist nurjunuks tunnistades enam kaebaja taotlust edasi menetleda. Keskkonnaameti õigusvastane käitumine kaebaja taotluse tagastamisel ei õigusta õigusrikkumise jätkamist. 4.7. Keskkonnaamet eksib väites, et

§ 34

lg 10 ei tulene kohustust korraldada uus enampakkumist.

§ 34

lg 10 sõnastus, mille kohaselt enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine, ei tähenda seda, et Keskkonnaamet saaks enampakkumise korraldamisest loobuda. Antud sõnastus viitab üksnes sellele, et kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isiku kõrval osales nurjunud enampakkumisel kaks või enam isikut, siis tuleb uus enampakkumine korraldada selliste isikute vahel, samas kui enampakkumise võitjaks tunnistatud isiku kõrval osales nurjunud enampakkumisel vaid üks täiendav osaleja, siis vajadus uue enampakkumise korraldamiseks puudub ning edukaks tulebki tunnistada sellise täiendava osaleja poolt esitatud pakkumine. Käesoleval juhul seega puudus Keskkonnaametil diskretsiooniõigus, vaid kujunenud oleks Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumisest loobumise tõttu tunnistada enampakkumise võitjaks kaebaja. 4.

1. Kaebaja ei nõustu Keskkonnaameti seisukohtadega ka haldusmenetluse uuendamise võimalikkuse osas. HMS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on haldusmenetluse uuendamise üheks aluseks taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Keskkonnameti 18.08.2020 korralduse nr 1-3/20/779 kui kaebuse esitaja õigus kestvalt piirava haldusakti aluseks oli Keskkonnaameti poolt Eesti Killustik OÜ enampakkumise võitjaks tunnistamine. Viidatud asjaolu langes Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumisest loobumisega ära. Seega isegi juhul, kui eeldada (mida kaebaja) ei tee, et Keskkonnaamet oli õigustatud kaebaja taotluse tagastama enne enampakkumise võitja poolt ostuhinna tasumist või selleks antud tähtaja möödumist (Määruse nr 23 § 15 ja § 16 lg 1), esinesid Eesti Killustik OÜ ostuhinnast tasumise loobumise järgselt uued asjaolud, mis õigustasid kaebaja taotluses osas menetluse uuendamist. Keskkonnameti poolt vastavale asjaolule tähelepanu pööramata jätmine ning käesolevas asjas seisukoha avaldamine, justkui ei olekski menetluse uuendamine lubatav, on õigusvastane. 4.
2. Asjakohatu on Keskkonnaameti väide, mille kohaselt ei võimalda HMS § 58 nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist tuginedes üksnes menetlusnõuete rikkumisele juhul, kui esile toodud rikkumised asja otsustamist ei mõjutanud. Ometigi on kaebaja selgitanud, et 4 Keskkonnaameti poolsete rikkumisteta oleks tulnud kaebaja taotlus tunnistada edukaks ja taotletud uuringuluba väljastada kaebajale pakutud ostuhinna tasumise vastu. Seega on Keskkonnaameti minetused üheselt ja otseselt asja otsustamist mõjutanud. 4.
3. Kaebaja on selgitanud, et Keskkonnaameti poolt osundatud võimalus esitada Väo X uuringuruumi uuringuloa taotlus korduvalt, ei ole piisav kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Kaebajal on

ja Määruse nr 23 alusel õigus nõuda tema poolt juba korraldatud enampakkumise raames esitatud pakkumise (taotluse) võitjaks tunnistamist. Uue pakkumise esitamisel ja potentsiaalsel uuel enampakkumisel osalemisel puudub kaebajal mistahes kindlus, et tal õnnestub uuringuluba omandada või et seda õnnestub teha varasemalt pakutud hinnaga. Seega on ekslik Keskkonnaameti arvamus, justkui oleks kaebajal võimalik oma õiguste riive kõrvaldada läbi uue taotluse esitamise. 4.11. Kaebaja leiab, et EK Rae OÜ poolt

§ 34

lg 6 regulatsioonile antud tõlgendus on meelevaldne, ebaõige ning vastuolus Määruses nr 23 toodud regulatsiooniga. Kaebaja märgib, et

§ 34

lg 11 kohaselt on Määruse nr 23 eesmärgiks kehtestada uuringuloa saamise õiguse enampakkumise täpsustatud nõuded ja kord, st Määruse nr 23 eesmärgiks on maapõueseaduses sisalduva üldisema regulatsiooni konkretiseerimine. Lugedes maapõueseaduse ja Määruse nr 23 regulatsiooni terviklikuna on ilmne, et enampakkumise võitja väljakuulutamine iseseisvat õiguslikku relevantsust ei oma, vaid õiguslikud tagajärjed ja tähtaegade kulgemine on seotud vastavalt, kas pakkumiste esitamise tähtpäeva või enampakkumise tulemuste kinnitamise päevaga. Samuti tuleneb Määruse nr 23 § 16 lg 3 üheselt, et enampakkumine võib nurjuda ka pärast enampakkumise võitja formaalset välja kuulutamist. Eeltoodust järeldub üheselt, et uuringuloa taotluse menetluse peatumine ei lõppe enampakkumise võitja väljakuulutamisega, kuna selle toiminguga ei ole enampakkumise eesmärki (uuringuloa väljastamine parima pakkumise teinud isikule) saavutatud. Vastupidiselt EK Rae OÜ arvamusele tuleb

§ 34

lg 6 tõlgendamisel lähtuda sellest, et uuringuloa taotluse menetlemine peatub seniks, kuni saabub viimane viidatud sättes toodud kriteeriumidest - juhul, kui enampakkumine tunnistatakse Määruse nr 23 § 16 lg 3 alusel nurjunuks pärast võitja väljakuulutamist, siis on haldusmenetlus peatunud kuni nurjunuks tunnistamise otsuse tegemiseni. Kaebajale jääb arusaamatuks EK Rae OÜ apelleerimine kaebaja pakkumuse jõusolekule. Kaebaja ei ole pakkumust tagasivõtnud ega deklareerinud sellest loobumist, vaid on järjekindlalt rõhutanud enda jätkuvat huvi omandada uuringuluba pakutud tingimustel, sealhulgas pakutud ostuhinna eest. 4.12. Kaebaja on

§ 34

lg 9 regulatsiooniga seonduvat detailselt käsitlenud ülal ning jääb seal avaldatud seisukohtade juurde. Kaebaja on seejuures esitanud kronoloogilise ülevaate haldusmenetlusest ja selgitanud, et maapõueseaduses ja Määruses nr 23 toodud tähtaegasid järgides oleks Keskkonnaamet saanud veenduda ostuhinna tasumises või tasumata jätmises ning seejärel otsustada ülejäänud taotluste tagastamise üle. EK Rae OÜ väide, justkui oleks Keskkonnaamet igal juhul pidanud kaebaja taotluse tagastama hiljemalt 01.09.2020, ei vasta tõele. Korra § 15 ja § 16 lg 1 sõnastusest nähtub ühemõtteliselt, et teiste taotluste ja tasutud tagatisrahade tagastamise üle saab ja tuleb otsustada alles pärast seda, kui ostuhind on laekunud või selle tasumiseks antud tähtaeg möödunud. 4.

1. Kaebaja ei nõustu EK Rae OÜ seisukohtadega ka haldusmenetluse uuendamise võimaluste puudumisega seoses. Haldusmenetluse uuendamise kontekstis ei oma relevantsust see, millal sai või pidi kaebaja teada saama Eesti Killustik OÜ poolt ostuhinna tasumata jätmisest, vaid relevantne on üksnes haldusorgani poolt otsuse tegemine enampakkumise nurjumise kohta. Vastav otsus tehti Keskkonnaameti poolt 07.12.
2. Seega ei saanud kaebajalt kuidagi eeldada haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamist juba 28.10.
3. Kaebaja vaidlustas 07.12.2020 haldusakti 30.12.2020 ehk vähem kui 30 päeva jooksul, 5 kusjuures oma olemuselt on esitatud kaebus käsitletav ka taotlusena haldusmenetluse uuendamiseks, kuivõrd kaebaja tugineb selles mh argumendile, et kaebaja taotluse tagastamiseks alust ei olnud ning et isegi juhul, kui lugeda kaebaja taotluse õigusvastase tagastamisega kaebaja suhtes haldusmenetlus lõppenuks, siis tulenevalt enampakkumise edasisest nurjumisest esinevad haldusmenetluse uuendamist õigustavad asjaolud. 4.14.

§ 34

lg 10 regulatsioon on suunatud nurjunud enampakkumiseni viinud haldusmenetluse raames osalenud isikute vahel vajaduse korral uue enampakkumise korraldamisele, kusjuures vajadus uue enampakkumise järele eksisteerib juhul, kui lisaks võitjana väljakuulutatud isikule osales nurjunud enampakkumisel kaks või enam isikut. Seadusandja tahe on selgelt tuvastav maapõueseaduse seletuskirja baasil, milles räägitakse sõnaselgelt kordusenampakkumise korraldamisest teiste (nurjunud) enampakkumisel osalaenud isikute vahel. EK Rae OÜ poolt

§ 34lg 10 antud tõlgendus ei põhine konkreetse õigusnormil sisul ega mõttel.

4.

1. Kaebaja palub Keskkonnametilt välja mõista menetluskulud kokku 2 338,80 euro ulatuses, millest 30 eurot moodustab kaebuse esitamisel (mh esialgse õiguskaitse taotluse osas) tasutud riigilõiv ning 2 308,80 eurot moodustab kaebuse esitaja lepingulise esindaja tasu vastavalt taotlusele lisatud Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kuluarvetele. (vt tl 103-106p) 4.
2. Keskkonnaameti seisukohast järelduvalt poolte vahel vaidlus selles, et Keskkonnaametil oli vähemalt õigus (võimalus) oodata kaebuse esitaja taotluse ja tagatisraha tagastamise seni, kuni on selgunud, kas enampakkumise võitjaks tunnistatud isik pakutud ostuhinna tasub. Isegi juhul, kui Keskkonnaameti viidatud tõlgendust õigeks pidada, siis oleks võitjaks mitteosutunud isiku taotluse ja tagatisraha tagastamine käsitletav diskretsiooniotsusena, mille osas peaks nähtuma haldusaktist kaalutlused, mis õigustavad taotluse ja tagatisraha varasemat tagastamist. Diskretsiooni teostamine ei saa olla suvaline ja kontrollimatu, vaid kaalutlusõiguse teostamine peab olema (vajadusel kohtulikult kontrollitav) ja argumenteeritud. Argument, et Keskkonnaametil väidetavalt polnud alust kahelda enampakkumise võitja poolses ostuhinna tasumises, selles kontekstis kohaseks kaalutluseks ei ole. Mistahes arusaamatuste vältimiseks rõhutab kaebuse esitaja, et jääb siiski enda seisukohtades toodud põhjenduste juurde ning leiab jätkuvalt, et asjakohases regulatsioonis toodud tähtajad on Keskkonnametile siduvad ning et viimane ei olnud õigustatud kaebuse esitaja taotluse tagastamiseks enne seda, kui selgub, kas enampakkumise võitja tähtaegselt ostuhinna tasub või mitte. 4.
3. Keskkonnaameti argumendid toetavad tegelikkuses kaebuse esitaja õiguslikku positsiooni, kuna kaebuse esitaja taotluse õigusvastane tagastamine ei võimalda

§ 34

lg 10 kohase korduv enampakkumise läbiviimist ega kaebuse esitaja poolt uuringuloa saamist pakutud tingimustel. 4.

1. Kaebaja arvates on põhjendamatu Keskkonnaameti kriitika kaebuse esitaja menetluskulude suuruse osas. Asjaolu, et lepingulise esindajal võib olla menetluses erinev tunnitasu, ei tähenda, et lepinguline esindaja on kohustatud erinevaid õigusteenuseid erinevalt hinnastama. Sellist järeldust RK lahendist nr 2-17-13164 ei tulene. Keskkonnaamet ei ole selgitanud, mis asjaoludel peaks lepingulise esindaja tunnitasu olema madalam kohtumenetlusega seoses kliendiga vahetult suheldes (sh näiteks kliendile kohtumenetluse käigus ülevaadet andes, menetluslikku olukorda selgitades ja menetlusstrateegiat paika pannes) kui näiteks kohtule suunatud toiminguid tehes. Kaebuse esitaja lepingulise esindaja tunnitasu on universaalne ning see ei varieeru sõltuvalt osutatava õigusteenuse liigist. Mh Keskkonnaameti poolt viidatud lahendist nähtub, et allakirjutanuga samaväärse kogemusega kohtuadvokaatide tunnitasu ulatub praktikas 220 euroni (sh käibemaks), mistõttu kohaldatud tunnitasu 180 eurot (sh käibemaks) on vaieldamatult mõistlik ja vastavuses turuhinnaga. 6 Samuti eksib Keskkonnaamet kaebaja arvates väites, et menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisega seotud ajakulu menetluskulude koosseisus hüvitamisele ei kuulu. RK lahendis nr 2-18-7550 on selgitatud, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Puudub mistahes loogiline põhjendus, miks ei peaks viidatud seisukoht kohalduma ka halduskohtumenetluses. Seega on kaebuse esitajal õigus taotleda mh vastavate kulude hüvitamist. Hüvitamisele kuuluvad ka kaebuse esitajale väljastatud arvetel kajastatud kantselei- ehk bürookulud. HKMS § 101 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt HKMS § 103 lg 1 p 2 on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Õigusteenuse osutamisega kaasnevad paratamatul sõidu-, side- ja muud sellesarnased kulud, mistõttu on nende kulutamise taotlemine põhjendatud. Kohtul on konkreetse kaasuse asjaolusid analüüsides võimalik hinnata vastavate kulude põhjendatust ja vajalikkust. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5.
3. Vastustaja märgib, et

§ 34

lg 9 kohaselt jätkab loa andja pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. 5.2. Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind “ (Määrus nr 23 ) § 10 lg 10 kohaselt enampakkumine tunnistatakse edukaks ja isik kuulutatakse enampakkumise võitjaks protokolli allakirjutamisega enampakkumise korraldamise eest vastutava isiku poolt. Keskkonnaamet tegi enampakkumise tulemuse teatavaks 20.07.2020 (vt kaebuse lisa edastatud protokolliga, millega kuulutas välja enampakkumise võitja. Seega tulenevalt Määrus nr 23 § 10 lg 10 ning

§ 34

lg 9 hakkas

§ 34lg 9 kohane kaebaja taotluse tagastamise tähtaeg kulgema 21.07.2020.

5.

1. Keskkonnaamet möönab, et on kaebaja taotluse tagastanud hilinenult, kuid see asjaolu ei too haldusmenetluse seaduse (HMS)§ 58 kohaselt kaasa 07.12.2020 korralduse kehtetuks tunnistamist. (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1329 p 21.) 5.
2. Enampakkumise võitis Osaühing Eesti Killustik, mistõttu tagastas Keskkonnaamet kaebajale

§ 34lg 8 koosmõjus HMS § 5 lg 2 alusel 11.04.2020 esitatud uuringuloa taotluse.

HMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt lõppeb haldusakti andmise menetlus haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega. Eeltoodust järeldub, et kaebaja 11.04.2020 taotluse menetlus Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks lõppes 19.08.

1. 5.
2. Keskkonnaamet kinnitas 18.08.2020 Määruse nr 23 § 14 lg 1 alusel enampakkumise tulemused ja tunnistas Määruse nr 23 § 10 lg 1 alusel enampakkumise edukaks. Määruse nr 23 § 16 lg 1 kohaselt tuleb enampakkumise võitjal tasuda pakutud ostuhind 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates. Määruse nr 23 § 16 lg 3 kohaselt kui enampakkumise võitnud isik ei ole määruse nr 23 § 16 lg 1sätestatud tähtaja jooksulesitanud loa andjale ostuhinnatasumist tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja enampakkumise nurjunuks. 5.
3. Osaühing Eesti Killustik oli kohustatud ostuhinna tasuma ning esitama ostuhinna tasumist tõendava dokumendi Keskkonnaametile hiljemalt 01.09.
4. Nimetatud tähtajaks Osaühing 7 Eesti Killustik ostuhinda ei tasunud ega eelnimetatud dokumenti ei esitanud, mistõttu pidi Keskkonnaamet vastavalt Määruse nr 23 § 16 lg 3 tunnistama enampakkumise nurjunuks. 5.7.

§ 34

lg 10 kohaselt enampakkumise nurjumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Nimetatud sättest ei tulene kohustust korraldada uus enampakkumine, vaid Keskkonnaamet korraldab uue enampakkumise selle vajadust hinnates. Arvestades asjaolu, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse 19.08.2020, siis oli kaebaja 11.04.2020 taotluse menetlus Väo X uuringuruumis uuringuloa saamiseks lõppenud 19.08.

1. Sellest tulenevalt ei olnud Keskkonnaametil võimalik kaebaja 11.04.2020 taotlust edasi menetleda. 5.
2. Kui haldusorgan on kord juba menetluse lõpetanud, olgu siis isikule soodsalt või ebasoodsalt, ei ole lõpetatud menetlust võimalik niisama lihtsalt uuendada. Menetluse kergekäeline uuendamine seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse lõppenud haldusmenetluse tulemuse kehtima jäämise suhtes ning oleks samuti vastuolus haldusmenetluse efektiivsuse nõudega. Seetõttu on HMS § 44 lg 1 loetletud ammendavad alused, millal menetlus uuendatakse (Aedmaa A jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004 lk 242). Keskkonnaamet HMS § 44 lg 1 sätestatud alustel haldusmenetluse uuendamist põhjendatuks ei pidanud. 5.
3. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 07.12.2020 korralduse andmist ei mõjutanud asjaolu, kas Keskkonnaamet oleks pidanud kaebaja taotluse menetluse uuendama. Keskkonnaamet tunnistas 07.12.2020 Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks Määruse nr 23 § 16 lg 3 alusel. 5.
4. Keskkonnaamet selgitab, et taotluse läbivaatamata jätmise kohta vormistatud dokument ei ole haldusakt. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Taotlust ei lahendata sisuliselt, ei keelduta haldusakti andmisest, vaid üksnes menetluse läbiviimisest. Seega kaebaja 11.04.2020 taotluse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebajalt õigust esitada käesoleval hetkel uus Väo X uuringuruumi uuringuloa taotlus. 5.
5. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et 07.12.2020 korraldus on kooskõlas kehtiva õigusega ning Keskkonnaamet on 07.12.2020 korraldusega õiguspäraselt tunnistanud Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks. Arvestades asjaolu, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja 11.04.2020 esitatud Väo X uuringuruumi uuringuloa taotluse, lõppes HMS § 43 lg 1 p 3 alusel kaebaja 11.04.2020 taotluse menetlus ning Keskkonnaametil ei olnud võimalik kaebaja pakkumist edukaks tunnistada. 5.12.

§ 34

lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist teised taotlused 14 päeva jooksul.

§ 34

lg 7 kolmanda lause kohaselt tagastatakse tagatisraha teistele enampakkumises osalejatele pärast enampakkumise võitja selgumist. Määruse nr 23 §-s 15 on täpsustatud, et tagatisraha tagastatakse 14 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. Enampakkumise võitja tasub pakutud ostuhinna 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates (Määruse nr 23 § 16 lg 1). Kohus leidis 08.01.2021 määruse p-s 9, et

§ 34

lg-s 9 on ilmselt tegemist seaduse tekstis tehtud terminoloogilise veaga, mis seob teiste uuringuloa taotluste tagastamise tähtaja enampakkumise võitja väljakuulutamisega. Samas, kui Määruse nr 23 §-s 15 on tagatisraha tagastamine ning §-s 16 ostuhinna tasumise tähtaeg seotud enampakkumise tulemuste kinnitamise mitte võitja välja kuulutamisega. Seega leidis kohus, et vastustajal oleks olnud võimalik oodata kaebaja taotluse ja tagatisraha tagastamisega peale enampakkumise tulemuste kinnitamist kuni 14 päeva veendumaks, et enampakkumise võitja tasub 10 päeva jooksul ära pakutud ostuhinna (Määrus nr 23 § 16 lg 1) ja esitab vastavad dokumendid. 8 Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kuna tagatisraha tagastamise tähtaega on Määruses nr 23 täpsustatud, aga taotluse tagastamise tähtaega mitte, ei saa olla

§ 34

lg-s 9 tegemist seaduse tekstis tehtud ilmselge terminoloogilise veaga, vaid Määruse nr 23 koostamisel tehtud selge valikuga, jätta teiste uuringuloataotluste tagastamise tähtaeg Määruses nr 23 täpsustamata. Seega ei ole Keskkonnaametile ilmselge, et kaebaja uuringuloa taotluse tagastamisega oleks olnud võimalik oodata 14 päeva peale enampakkumise tulemuste kinnitamist. Täiendavalt peab Keskkonnaamet vajalikuks rõhutada, et tagastas kaebaja taotluse ja lõpetas vastava haldusmenetluse enampakkumise tulemuste kinnitamisele järgneval päeval põhjusel, et kaebaja taotluse ja tagatisraha tagastamise hetkel ei olnud Keskkonnaametil põhjust kahelda, kas enampakkumise võitja tasub enampakkumisel pakutud ostuhinna või mitte. 5.

1. Kohus on 08.01.2021 määruse p-s 9 leidnud, et Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduses ei ole ühtegi põhjendust selles osas, miks vastustaja ei jätkanud kaebaja taotluse menetlust. Kohus leidis, et tegemist võib olla olulise menetlusveaga, mis võis kaasa tuua haldusakti tühistamise. Sellises olukorras, kus vastustaja oli ise kaebaja vastava haldusmenetluse lõpetanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 3), tuli vastustajal 07.12.2020 korralduse tegemisel kaaluda mh kaebaja taotluse menetluse jätkamise võimalusi sh selgitada kaebajale, et tal on võimalik esitada menetluse uuendamise taotlus (HMS § 44 lg 1). Keskkonnaamet möönab, et ei selgitatud kaebajale, et tal on võimalik esitada haldusmenetluse uuendamise taotlus HMS § 44 lg 1 alusel. Samas on Keskkonnaamet seisukohal, et tegemist ei ole olulise menetlusveaga põhjusel, et kaebajale edastati Keskkonnaameti 28.09.2020 kirjaga nr DM-111120-2Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebaja on ka ise olnud hooletu ja jätnud enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõule arvamuse esitamata, millest oleks Keskkonnaametil olnud võimalik järeldada kaebaja soovi uuendada talle tagastatud taotluse menetlust. Keskkonnaamet tunnistas Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks 07.12.2020 korraldusega ehk rohkem kui 2 kuud peale eelnõu menetlusosalistele arvamuste saamiseks esitamist. Keskkonnaamet ei saanud kaebajalt eelnõule tagasisidet, seega järeldas Keskkonnaamet, et kuna kaebajal puudub seisukoht enampakkumise nurjunuks tunnistamise osas, ei ole tal ka soovi oma taotluse menetluse uuendamiseks. 5.
2. Määruse nr 23 § 15 kohaselt tagastatakse tagatisraha 14 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates.

§ 34

lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse teised taotlused 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Kumbki säte ei seo taotluse ega tagatisraha tagastamist võitja ostuhinna tasumisega ega näe ette minimaalset päevade arvu, mille jooksul taotlust või tagatisraha ei tohi tagastada. Seega

§ 34

lg 9 ega Määrus nr 23 § 15 ei kohusta Keskkonnaametit ootama enampakkumise võitja pakutud ostuhinna tasumist, et seejärel võitjaks mitteosutunud isikute taotlused ja tagatisraha tagastada. Kuigi selline ootamise võimalus võib olemas olla tagatisraha tagastamise puhul tulenevalt sellest, et enampakkumise võitja peab pakutud ostuhinna tasuma 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvestades (Määrus nr 23 § 16 lg 1), ei tulene õigusaktidest otseselt sellist ootamise kohustust. Seega oli Keskkonnaametil õigus tagastada kaebaja taotlus ja tagatisraha ka enne enampakkumise võitja poolset ostuhinna tasumist. Keskkonnaamet on ka varem välja toonud, et Keskkonnaametil ei olnud kaebajale taotluse ja tagatisraha tagastamise hetkel põhjust kahelda enampakkumise võitja poolses ostuhinna tasumises. Seega ei ole alust väita, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse õigusvastaselt ja kehtivat regulatsiooni rikkudes. Asjaolu, et Eesti Killustik OÜ ei tasunud õigeaegselt ostuhinda, ei muuda Keskkonnaameti poolt kaebajale taotluse ja tagatisraha tagastamist õigusvastaseks. 9 5.

1. Keskkonnaamet on seisukohal, et HMS § 44 lg 1 p 1 kohast haldusmenetluse uuendamise alust ei esine, sest 18.08.2020 korraldus ei ole kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt. Riigikohtu hinnangul selleks, et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (Riigikohtu 11.06.2019 lahend nr 3-16-781, p 15.1.). Haldusmenetluse käsiraamatu kohaselt on kestvalt isiku õigusi piirav haldusakt, millega näiteks kohustatakse isikut ehitist lammutama ning lammutamise tähtpäev ei ole veel saabunud. Isiku õigusi kestvalt piirav ei ole haldusakt, millega keeldutakse isikule soodustava haldusakti (nt loa, toetuse) andmisest, sest sellisel juhul saab asjaolude muutumisel isik esitada uue taotluse (Aedmaa, A. jt . Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 353 kättesaadav http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14765/9985568605.pdf ). Keskkonnaamet kinnitas 18.08.2020 korraldusega enampakkumise tulemused (tunnistas enampakkumise võitjaks Eesti Killustik OÜ), tunnistas Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks ning otsustas tagastada kaebajale tagatisraha. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selgitanud, millised jätkuva iseloomuga keelud või kohustused 18.08.2020 korraldusega kaebajale kehtestati. 5.
2. Kaebaja menetluskulude osas on Keskkonnaamet seisukohal, et suhtlus ja kirjavahetus kliendiga (arve nr 201137–kõned ja e-kirjad kliendiga; arved nr 2110084ja2110175 –e-kirjad kliendiga) ei peaks olema samaväärse tunnihinnaga õigusteenus, kui nt kaebuse koostamine ja õiguslik analüüs. Ka Riigikohus on kohtuasja nr 2-17-13164 21.06.2021 määruse p-s 10 leidnud, et ühel esindajal võib olla erinevate toimingute tegemisel erinev tunnitasu suurus. Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindaja kulu vajalik ega põhjendatud kulu HKMS § 109 lg 6 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2015 kohtuotsus haldusasjas nr 312-2696, p 25). Seega leiab Keskkonnaamet, et kaebaja menetluskulude arvel nr 2110894 toodud kulu „taotluse koostamine menetluskulude hüvitamiseks“ ei ole põhjendatud. Arvelt ei ole ka võimalik eristada, milline aeg täpselt kulus menetluskulude taotluse koostamiseks. Riigikohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetluskuluks ka arvetel kajastatud bürookulud. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu halduskolleegiumi 31.07.2014 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3). Seega leiab Keskkonnaamet, et menetluskulude arvetel toodud „kantseleikulud“ ei ole samuti põhjendatud menetluskulud. Kaebaja kaebuse rahuldamisel palub Keskkonnaamet kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust vastavalt õigusaktidele ja väljakujunenud kohtupraktikale ning mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). KOLMANDA ISIKU OÜ EK RAE SEISUKOHT
3. Kolmas isik palub jätta kaebaja kaebuse rahuldamata. 6.
4. Kolmas isik toob välja, et

§ 34

lg 6 sätestatud menetluse peatumine lõpeb selle sündmusega, kumb

§ 34lg 6 sätestatud alustest saabub varem.

Antud asjas saabus esimesena enampakkumise võitja väljakuulutamine ja selle sündmusega ka uuringuloa menetluse peatumine lõppes. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine võiks olla uuringuloa menetluse peatamise aluseks, kui tekib alus enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks enne enampakkumise võitja väljakuulutamist, kuid sellist olukorda antud asja ei tekkinud. 6.

1. Lähtudes eeltoodust ei olnud ega ole kaebaja tehtud pakkumus enam jõus põhjusel, et menetlus oleks justkui peatunud kuni enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. Kaebaja 10 tehtud pakkumus ei saanud enam jõus olla ka seetõttu, et vastustaja oli pakkumuse tagastanud 19.08.
2. 6.
3. Vastavalt

§ 34

lg 9 teisele lausele tuleb enampakkumise võitjaks mitteosutunud pakkujate taotlused tagastada taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Enampakkumise tulemused, sh enampakkumise võitja, tehti osalenutele teatavaks 20.07.2020, kui esitati vastav protokoll. Sellest tulenevalt ja kooskõlas

§ 34lg 9 sätestatuga tulnuks vastustajal tagastada kaebaja taotlus juba 03.08.2020.

Kolmandal isikul puudub teadmine, miks vastustaja ei tagastanud kaebajale taotlust seaduses sätestatud tähtajal. 6.4. Puudub vaidlus, et

§ 34

lg 9 sõnastus seob imperatiivselt taotluse tagastamise enampakkumise võitja väljakuulutamisega, millist sõnastust ei ole võimalik ümber lükata seletuskirja ega elementaarse loogikaga. Kolmas isik ei nõustu esialgse õiguskaitse taotlust lahendades antud kohtu tõlgendusega

§ 34lg 9 ega menetluse uuendamisest.

Kolmas isik on seisukohal, et vastustaja oli kohustatud tagastama enampakkumise võitjaks mitteosutunud pakkujate taotlused

§ 34

lg 9 teise lause kohaselt 14 päeva jooksul enampakkumise võitja väljakuulutamisest, kuid isegi juhul, kui arvestada tähtaega enampakkumise tulemuste kinnitamisest, pidanuks vastustaja tagastama kaebaja taotluse enne ostuhinna tasumise tähtaja saabumist. Kolmanda isiku arvates puudub eeltoodud asjaoludel õiguslik alus haldusmenetluse uuendamiseks. Haldusmenetlust saab uuendada HMS § 44 lg 1 kohaselt vaid menetlusosalise taotlusel. Kui kaebajal võiks olla alus haldusmenetluse uuendamiseks, siis vastavalt HMS § 44 lg 3 tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Kaebaja sai teada ostuhinna tasumata jätmisest Keskkonnaametilt teada 28.09.2020 (tl 78-80), milliseks ajaks oli juba ka tagastatud kaebaja pakkumus. Seega, kui isegi kaebajal oli õigus menetluse uuendamiseks, möödus tähtaeg vastava taotluse esitamiseks 28.10.2020. Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole kaebaja menetluse uuendamise taotlust seniajani esitanud. 6.5. Kaebaja on oma seisukoha põhistamiseks põhjalikult analüüsinud

§ 34lg 10 sõnastust ja pööranud suurt tähelepanu sõnapaarile „vajaduse korral“.

Kolmas isik soovib seejuures selgitada, et lisaks „vajadusele“ peab enampakkumise läbiviimiseks eksisteerima ka õiguslik võimalus, milline aga puudub, kui menetluses olnud taotlused on tagastatud. „Vajaduse korral“ all peetakse silmas seda, et enampakkumine tuleb korraldada juhul, kui pärast ühe enampakkumise edutult lõppemist tekib uus enampakkumise olukord

§ 33lg 7 tähenduses.

6.6. Õigusnormide süstemaatilisest analüüsist, seda eelkõige erinevates menetlusstaadiumites enampakkumise nurjunuks tunnistamise aspektist, ilmneb kahe kohtumenetluses esitatud argumendi ebaõigsus. Kohtu ja kaebaja esitatud seisukoht, et „enampakkumise võitja väljakuulutamine

§ 34lg 9 kontekstis tähendab enampakkumise tulemuste kinnitamist“.

Olukorras, kus võitja väljakuulutamine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine on selgelt seadusandluses eristatavad enampakkumise etapid kindlate õiguslike tagajärgedega, nõuab julgust väita, et seadusandja „on terminoloogiliselt ebatäpne“. Üksnes seadusandja teab, millised tagajärjed ta ühe või teise olukorraga soovib siduda. Sügavalt arusaamatuks jääb kaebaja väide, et „Määruse nr 23 § 15 ja § 16 lg 1 sõnastusest nähtub ühemõtteliselt, et teiste taotluste ja tagatisrahade tagastamise üle saab ja tuleb otsustada alles pärast seda, kui ostuhind on laekunud või selle tasumiseks antud tähtaeg möödunud“. Kaebuse esitaja kahjuks ei selgita, kuidas ta sellise ühemõttelisuseni jõudis. 11 Küll võib tõdeda, et kui seadusandja oleks soovinud selliselt enampakkumist reguleerida, saanuks sätestada, et kõik pakkumused on menetluses ja tagatisrahad deponeeritud seni, kui enampakkumise võitja on ostuhinna tasunud või tähtaja möödalasknud. Seadusandja on Maapõueseaduses ja selle alusel kehtestatud Määruses nr 23 pakkumuste ja tagatisrahade tagastamise reguleeritud kaebaja ettekujutusest oluliselt teistmoodi. Eeltoodu aitab ka mõista

§ 34

lg 10 sätestatut, et enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Kuna antud juhul ostuhinna tasumata jätmise tõttu enampakkumise nurjunuks tunnistamisel ei jäänud menetlusse ühtki pakkumust menetlusse, ei olnud Keskkonnaametil võimalik enampakkumist jätkata ja uus enampakkumine korraldatakse, kui selleks tekib vajadus. Väo X uuringuruumis tekkiski vajadus uue enampakkumise järele, kuna EK Rae OÜ poolt geoloogilise uuringuloa taotluse esitamise järgselt esitas samale maa-alale uuringuloa taotluse P112 OÜ. 6.7. Enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluste analüüs aitab ka mõista

§ 34

lg 6 sätestatut, mille kohaselt enampakkumise korraldamisel peatub uuringuloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni ehk siis enampakkumine on peatunud seni, kuni saabub esimene nimetatud tingimustest. 6.

1. Õigusnormide süstemaatiline analüüs aitab mõista Määruse nr 23 §-s 15 sätestatud tagatisraha tagastamise regulatsiooni, mille kohaselt tagastatakse tagatisraha 14 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. See säte on vahetult seotud vahetult eelneva §-ga 14, mille kohaselt loa andja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata (ja tunnistab enampakkumise nurjunuks) kirjalike pakkumuste avamisest või suulise enampakkumise toimumisest arvates viie nädala jooksul. Määruse nr 23 §-del 14 ja 15 puudub seos §-ga 16, mis on iseseisev nurjunuks tunnistamise alus. 6.
2. Kolmas isik 1 palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku 863,33 eurot (koos käibemaksuga 1036 eurot) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 93-97). KOLMANDA ISIKU P112 OÜ SEISUKOHT
3. Kolmas isik P112 OÜ kohtu poolt määratud ajaks omapoolset seisukohta kohtule ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
5. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud järgmised faktilised asjaolud: 9.
6. Keskkonnaameti 27.04.2020 kirjaga nr 12-2/20/206-5 (tl 6-7p) võttis Keskkonnaamet menetlusse Veldi 5 OÜ (kaebaja) poolt esitatud Väo XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Kaebaja taotles geoloogilise uuringu luba Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413) eesmärgiga selgitada välja uuringuruumis leviva ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Uuringu teostajaks oli taotluse kohaselt Maavarauuringud OÜ ning luba taotleti kehtivusajaga 5 aastat. 9.
7. Keskkonnaameti 27.04.2020 kirjaga nr 12-2/20/143-9 (tl 8-9p) võeti menetlusse Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848) poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus, kus taotleti geoloogilise uuringu luba samale alale, mille suhtes oli omapoolse geoloogilise uuringu loa taotluse esitanud ka kaebaja. 9.
8. 18.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/641 (tl 10-12) otsustas Keskkonnaamet kooskõlas Maapõueseaduse (

) §-ga 34 müüa geoloogilise uuringu loa taotlemise õiguse katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413) enampakkumise korraldamise teel. Pakkumiste esitamise tähtajaks määrati 13.07.

1. 12 9.
2. 20.07.2020 kirjaga nr 12-1/20/12423 edastas Keskkonnaamet mh kaebajale tutvumiseks Väo X uuringuruumi enampakkumise avamise protokoll (tl 13-20p), mille kohaselt osutus enampakkumisel hinnaga 66 000 eurot edukaks pakkujaks OÜ Eesti Killustik. Kaebuse esitaja pakkumus oli protokolli kohaselt paremuselt teine hinnaga 32 781 eurot. 9.
3. Keskkonnaameti 18.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/779 (tl 22-24) otsustati tunnistada 18.06.2020 korraldusega nr 1-3/20/641 algatatud Väo X uuringuruumi enampakkumine edukaks ja kinnitada enampakkumise tulemus. Ühtlasi otsustas vastustaja tagastada kaebajale tagatisraha Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind “ (Määrus nr 23 ) § 15 alusel. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes MPS § 34 lg 9 tagastati Keskkonnaameti 19.08.2020 kirjaga nr DM-111111-3 (tl 25-26p) kaebajale tema poolt esitatud Väo XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ja lõpetati vastavas osas menetlus. 9.
4. 28.09.2020 kirjaga nr DM-111120-2 (tl 27-30p) koostati Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu, kuivõrd OÜ Eesti Killustik ei esitanud Keskkonnaametile enampakkumisel pakutud ostuhinna tasumist tõendavat dokumenti. Vastavalt edastatud eelnõule kuulus OÜ-le Eesti Killustik tagastamisele ka müügisumma, mille viimane oli Keskkonnaametile tasunud 21.09.
5. Eelnõue edastati ka kaebuse esitajale. Keskkonnaameti 07.12.2020 korraldusega nr DM-111120-6 (tl 31-33) otsustati tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le Eesti Killustik. 9.
6. 08.12.2020 kirjaga nr DM-111120-7 (tl 34-35p) tagastas Keskkonnaamet OÜ Eesti Killustik poolt esitatud Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ning lõpetas vastava taotluse osas menetluse. 9.
7. 11.12.2020 kirjaga nr DM-112527-5 (lisa 10 tl 36-37p) võeti menetlusse OÜ EK RAE (registrikood 1493840) poolt esitatud samasisuline (identne) geoloogilise uuringu loa taotlus katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413). OÜ EK RAE ainuosanik ja asutaja on Osaühing Eesti Killustik (lisa 11, tl 38-43p) ning mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on Kaire Lukkanen-Jaas, isikukood 47710126023 (tl 44 ja selle pöördel). 28.12.2020 esitas P112 OÜ geoloogilise uuringu loa taotlus katastriüksusel Kesa (katastritunnus 65301:001:4413).
8. Pooled vaidlevad Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduse nr DM-111120-6 (tl 31-33), millega otsustati tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le Eesti Killustik, õiguspärasuse üle ning selle üle, kas Keskkonnaamet on kohustatud tunnistama Väo X uuringuruumi enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ pakkumuse ning lõpetama OÜ EK Rae poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse.
9. Käesolev vaidlus taandub eelkõige

§ 34

ning Keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (Määrus nr 23) tõlgendamisele. Nimelt leiab kaebaja arvestades ülal välja toodud faktiliste asjaoludega (OÜ Eesti Killustik poolt ostuhinna tasumata jätmine peale tema pakkumise kinnitamist ning selle tulemusel enampakkumise nurjunuks tunnistamine) ja lähtudes

§ 34

lg 10, et vastustajal tuli 13 jätkata kaebaja taotluse menetlusega ja tunnistada kaebaja pakkumus edukaks pakkumiseks ja kinnitada see. Kaebaja tugineb eelkõige sellele, et

§ 34lg 10 näeb uue enampakkumise korraldamise ette üksnes vajaduse korral.

Käesoleval juhul selline vajadus kaebaja arvates puudub - kaebaja leiab, et vastustaja diskretsioon on siinkohal taandunud 0-ni, kuna olemas on kaebaja nõuetekohane pakkumine, mis on võimalik edukaks tunnistada ja kinnitada.

§ 34

lg 10 sõnastus on, et enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral korraldatakse vajaduse korral uus enampakkumine. Seega on tegemist vastustaja kaalutlusõigusega, kas korraldada uus enampakkumine või jätkata varasemate taotluste menetlusega sõltuvalt olukorrast ja vajadusest. Viidatud sätte täpsest ulatusest ja mõttest aru saamiseks tuleb analüüsida aga

§ 34tervikuna koosmõjus Määrusega nr 23.

Üheks peamiseks sätteks, mida tuleb antud olukorras analüüsida on seejuures

§ 34

lg 9, mis sätestab, et pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Viidatud säte omab suurt tähtsust seetõttu, et juhul kui teised taotlused tuli juba peale võitja väljakuulutamist, mitte peale võitja kinnitamist, tagastada, siis on tegemist olukorraga, kus enampakkumise menetluse nurjumise selgumise hetkeks (ehk antud juhul OÜ Eesti Killustik poolt ostuhinna tasumata jätmise ajaks) ei olnud menetluses enam ühtegi teist taotlust sh kaebaja taotlust, millest tulenevalt ei oleks vastustajal olnud kuidagi võimalik jätkata kaebaja taotluse menetlusega. Kohus märgib siinkohal, et kuigi leidis kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, et

§ 34

lg 9 on ilmselt tegemist seaduse tekstis tehtud terminoloogilise veaga, siis viies edaspidise menetluse käigus läbi põhjaliku analüüsi muudab kohus oma seisukohta ning esitab selles osas alljärgnevad põhjendused. 11.1. Kohus tõlgendas esialgse õiguskaitse taotlust lahendades

§ 34

lg 9 nii, et selles ei ole silmas peetud, mitte võitja väljakuulutamist, vaid võitja kinnitamist, mida reguleerib Määruse nr 23 § 14 lg 1. Viies läbi maapõueseaduse ja Määruse nr 23 süstemaatilise analüüsi jõudis kohus järeldusele, et tegemist ei ole ilmselt terminoloogilise veaga, vaid seadusandja tahtega vaatamata sellele, et teistsugune tõlgendus oleks loogilisem arvestades

§ 34lg 10 sätestatu kaebaja poolt soovitud viisil tõlgendamise võimalust.

Nimelt oleneb

§ 34

lg 10 kohaldamine nii sellest, millises menetlusstaadiumis selgub enampakkumise nurjumine kui ka sellest, millises menetlusstaadiumis on sel hetkel teised uuringuloa taotluste menetlused. Lisaks tuleb

§ 34

lg 10 kohaldamisel lähtuda ka

§ 33

lg-st 7 ehk vastustajal tuleb kontrollida, kas uue enampakkumise korraldamise eeldused (konkureerivate taotluste olemasolu menetluses) on täidetud ka peale enampakkumise nurjumist. 11.2. Kohus vaatlebki järgmisena, millised õiguslikud tagajärjed saabuvad võitja väljakuulutamisega. Kohus leiab, et maapõueseadus seob võitja väljakuulutamisega alljärgnevad õiguslikud tagajärjed: - enampakkumise korraldamisel peatub uuringuloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni (toimub vastavalt määruse nr. 23 § 10 lg 10 enampakkumise protokolli allakirjutamisega enampakkumise korraldamise eest vastutava isiku poolt) või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni (

§ 34

lg 6); - pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Teised taotlused tagastatakse taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist (

§ 34lg 9).

Õige ei ole kolmanda isiku 1 seisukoht selles, et

§ 34lg 7 kolmandas lauses on samuti silmas peetud võitja välja kuulutamist.

Nimelt on viidatud sättes märgitud, et pärast enampakkumise võitja selgumist tagastatakse teistele enampakkumises osalejatele tagatisraha 14 (

§ 34lg 7 3.

lause). Määruse nr 23 § 15 sätestab sealjuures selgelt ja täpsustavalt, et tagatisraha tagastatakse 14 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. Seega on viidatud alus seotud tulemuste kinnitamisega või enampakkumise nurjumisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja seisukoht selles, et enampakkumise võitja väljakuulutamine iseseisvat õiguslikku tähendust ei oma. Võitja väljakuulutamine toob kaasa ülal märgitud õiguslikud tagajärjed ja käesoleva asja kontekstis kohustuse tagastada teiste taotlejate taotlused 14 päeva jooksul. 11.3. Kohus leiab, et õige on kolmanda isiku 1 seisukoht selles, et enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ja tagajärjed sõltuvalt enampakkumise menetlusstaadiumist. Maapõueseadus ja Määrus nr 23 eristavad kolme liiki enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseid sõltuvalt sellest, millises menetlusstaadiumis enampakkumine nurjunuks tunnistatakse. 1) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine enne enampakkumise võitja selgumist.

§ 34

lg 8 sätestab, et enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle käigus põhjustest olenemata ei selgu enampakkumise võitja. Seega enampakkumise nurjumisest

§ 34

lg 8 tähenduses saab rääkida üksnes juhul, kui enampakkumise võitja jääb selgumata. Käesolevas asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et enampakkumise võitja selgus ja selleks oli OÜ Eesti Killustik. Eeltoodut kinnitab ka Määruse nr 23 § 11 lg 1, mille kohaselt loa andja tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui selle käigus, olenemata põhjustest, ei selgu enampakkumise võitja, näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vastanud nõuetele. Selles sättes esitatud loetelu nurjunuks tunnistamise alustest on näitlik, kuid lisaks esineb obligatoorne tingimus enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks – enampakkumise võitjat ei tohi olla selgunud.

§ 34

lg 8 teise lause kohaselt enampakkumise nurjanud taotleja taotlus tagastatakse 14 päeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Maapõueseaduse seletuskirjas on märgitud paragrahv 34 osas järgmist: „Paragrahvis määratakse enampakkumise läbiviija, kelleks on loa andja (lõige 2), enampakkumise teate avaldamine (lõige 3), täpsustatakse, kes võib enampakkumisel osaleda (lõiked 4 ja 5), tagatisraha tasumise ja tasaarveldamise kord (lõige 7), enampakkumise nurjumist ja võitja väljakuulutamist puudutav (lõiked 8–10). Selgitame, et enampakkumise nurjumise korral korraldatakse teiste enampakkumisel osalenud isikute vahel uus enampakkumine. Nende taotlusi ei tagastata.“ Seega võiks tõepoolest asuda seisukohale, et just

§ 34

lg 8 sätestatud olukorra kohta käib ka seletuskirjas märgitud täpsustus: „Selgitame, et enampakkumise nurjumise korral korraldatakse teiste enampakkumisel osalenud isikute vahel uus enampakkumine. Nende taotlusi ei tagastata.“ Teised enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused on märgitud üksnes Määruses nr 23. 2) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine enne enampakkumise tulemuste kinnitamist. Selles menetlusstaadiumis enampakkumise nurjunuks tunnistamist reguleerib Määruse nr 23 § 14 lg 2, milles sätestatakse ammendav loetelu enampakkumise nurjunuks tunnistamise alustest, sätestades, et loa andja jätab enampakkumise tulemused kinnitamata ja tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui: 1) enampakkumise korraldamisel rikuti oluliselt enampakkumise korda; 2) on alust arvata, et enampakkumise tulemust mõjutas oluliselt enampakkumisest osavõtjate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus; 3) enampakkumise võitnud isik on pakkumusest loobunud. 15 Kuivõrd lähtudes

§ 34

lg 9, mille kohaselt pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist ning teised taotlused on tagastatatud taotlejatele 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist, siis teisi taotlusi ülal märgitud alusel enampakkumise nurjunuks tunnistamisel enam menetluses ei tohiks olla v.a. juhul kui vastustaja on selle otsuseni jõudnud 14 päeva jooksul. Sellisel juhul on teised taotlused veel samuti menetluses. Samas, arvestades, et loa andja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata kirjalike pakkumuste avamisest või suulise enampakkumise toimumisest arvates viie nädala jooksul, siis ilmselt on seadusandja ning täitevvõim pigem näinud ette, et enampakkumise tulemuste kinnistamise ajaks teisi taotlusi enam menetluses ei ole. Omaette küsimus on veel selles, mida tähendab enampakkumise võitnud isiku poolt pakkumusest loobumine. Grammatilisest tõlgendusest lähtudes tähendab see, et isik annab enampakkumise korraldajale teada, et ta on oma pakkumisest loobunud. Käesoleval juhul enampakkumise võitjaks kuulutanud isik sellist teadet ei ole esitanud, kuid ta jäi hiljaks pakutud ostuhinna tasumisega. Kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et pakutud ostuhind tasuti, seda, et enampakkumise võitja oma pakkumisest ei loobunud. Kui aga tulemused jäetakse kinnitamata veel ajal, mil teisi pakkumisi ei ole tagastatud, siis saaks vastustaja kohtu arvates siiski ka siinkohal kohaldada kaalutlusõiguse alusel ning vajadusel

§ 34lg 10.

3) Enampakkumise nurjunuks tunnistamine ostuhinna tasumist tõendava dokumendi esitamata jätmise korral (Määruse nr 23 § 16 lg 3). Tegemist on iseseisva alusega enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks, millel puudub seos eelnevalt käsitatud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alustega, kuivõrd see nurjunuks tunnistamine toimub pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Maapõueseadus ega Määrus nr 23 ei sätesta, kuidas peaks menetlus jätkuma sellisel juhul. Samas tulenevalt

§ 34

lg on ostuhinna tasumist tõendava dokumendi esitamise tähtajaks enampakkumise võitja pakkumus juhul, kui haldusorgan järgib seaduses ja määruses ettenähtud tähtaegu teiste taotluste tagastamiseks ainsaks menetluses olevaks taotluseks maapõue uurimisloale (vt ka

§ 34

lg 9), kuid tähtaja möödalaskmisega minetab enampakkumise võitja õiguse saada uuringuluba. Kuivõrd maapõueseadus ega Määrus nr 23 vastavat olukorda ei reguleeri, siis tuleb juhinduda üldistest haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtetest. Kuivõrd ühtegi taotlust menetluses ei ole, siis haldusmenetlus uurimisloa väljastamiseks lõppeb. Järelikult ei pidanud vastustaja siinkohal ka vaidlustatud korralduses põhjendama, miks vastustaja ei jätka kaebuse esitaja taotluse menetlust. Lähtudes haldusmenetluse seaduses sätestatust saaks haldusmenetlus jätkuda üksnes selle uuendamisel (HMS § 44). 12. Käesoleval juhul tegi vastustaja enampakkumise tulemused teatavaks 20.07.2020 edastatud protokolliga, millega kuulutas välja enampakkumise võitja. Sellest hakkas kulgema

§ 34

lg 9 sätestatud kaebaja taotluse 14 päevane tagastamise tähtaeg, mis saabus 03.08.

1. Vastustaja nimetatud tähtaega ei järginud ning tagastas taotluse 19.08.2020 ehk vahetult peale seda kui oli tunnistanud Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks 18.08.
2. Vastustaja on vastuses kaebusele kinnitanud taotluse hilinenult tagastamist, kuid leiab, et see ei too kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist lähtudes HMS §
3. Kohus nõustub eeltoodud vastustaja seisukohaga. Samuti ei kinnita vastustaja, et oleks tõlgendanud

§ 34

lg 9 nii, et taotlus tuleb tagastada peale võitja kinnitamist nagu kohus märkis oma esialgse õiguskaitse määruses, vaid märgib, et tegi menetlusvea. 16 Kohus möönab, et vastustaja on veel põhjendatult välja toonud, et Määruse nr 23 § 15 kohaselt tagastatakse tagatisraha (mitte tagatisraha ja taotlus nagu väidab eksitavalt kaebaja) 14 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise või enampakkumise nurjunuks tunnistamise päevast arvates. Maapõueseaduse (

) § 34 lg 9 teise lause kohaselt tagastatakse teised taotlused 14 päeva jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. Kumbki säte ei seo taotluse ega tagatisraha tagastamist võitja ostuhinna tasumisega ega näe ette minimaalset päevade arvu, mille jooksul taotlust või tagatisraha ei tohi tagastada. Seega tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga selles, et

§ 34

lg 9 ega Määrus nr 23§ 15 ei kohusta vastustajat ootama enampakkumise võitja pakutud ostuhinna tasumist, et seejärel võitjaks mitteosutunud isikute taotlused ja tagatisraha tagastada. Kuigi selline ootamise võimalus võib olemas olla tagatisraha tagastamise puhul tulenevalt sellest, et enampakkumise võitja peab pakutud ostuhinna tasuma 10 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvestades (Määrus nr 23 § 16 lg 1), ei tulene õigusaktidest otseselt sellist ootamise kohustust. Järelikult oli vastustajal õigus tagastada kaebaja taotlus (

§ 34

lg 9 alusel) ja tagatisraha (Määruse nr 23 § 15) ka enne enampakkumise võitja poolset ostuhinna tasumist. Kuivõrd enampakkumise võitja ostuhinda tähtaegselt ei tasunud ja selle tasumist kinnitavaid dokumente ei esitanud, siis tuli vastustajal enampakkumine nurjunuks tunnistada Määruse nr 23 § 16 lg 3 alusel, mida vastustaja ka õiguspäraselt 07.12.2020 korraldusega tegi. Kohus leiab, et siinkohal võiks kaaluda, kas hilinenult ostuhinna tasumise puhul nagu käesoleval juhul juhtus, on võimalik võitja taotlusel tasumise tähtaja pikendamine või ennistamine lähtuvalt vastavast taotlusest ja enampakkumise menetluse eesmärgist anda uurimisluba parima pakkumise teinud isikule. Samas ei oma see küsimus käesoleva asja asjaoludest lähtudes enam tähendust. Kokkuvõtvalt ei ole kohtul alust väita, et Keskkonnaamet tagastas kaebaja taotluse õigusvastaselt ja kehtivat regulatsiooni rikkudes. Asjaolu, et Eesti Killustik OÜ ei tasunud õigeaegselt ostuhinda, ei muuda Keskkonnaameti poolt kaebajale taotluse ja tagatisraha tagastamist õigusvastaseks ega saa kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamist. Nagu ülal toodud regulatsioonist nähtus, siis ei näe maapõueseadus ega ka Määrus nr 23 sellises olukorras ette ka teis(t)e taotlus(t)e (antud juhul kaebaja taotluse) ja nõuetekohase pakkumise menetluse automaatselt jätkamist ning paremuselt järgmise pakkumise automaatselt parimaks tunnistamist, kuivõrd selle aluseks olnud taotlus on juba

§ 34lg 9 alusel tagastatud ja menetlus selles osas lõpetatud.

Kohus möönab siinkohal, et kehtiv regulatsioon on kaheldamatult ebaõnnestunud, segane ja väga raskelt mõistetav, kuid leiab, et vastustaja ei ole seda rikkunud. 13. Järgmiseks tuleb analüüsida kaebaja väidet, et vastustaja oleks pidanud menetluse uuendama. HMS § 44 lg 1 p 1 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja edastas oma 28.09.2020 kirjaga nr DM-111120-2 kaebajale teadmiseks Väo X uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamise eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Kaebaja eelnõule omapoolset seisukohta ei esitanud ja ei taotlenud enda taotluse menetluse uuendamist. Kaebajal oleks tulnud seda soovi korra teha hiljemalt 1 kuu jooksul vastustaja 28.09.2020 kirja saamisest. Riigikohus on oma 11.06.2019 lahendis nr 3-16-781 selgitanud, et haldusmenetlus tuleb HMS § 44 lg 1 p 1 alusel uuendada, kui eksisteerib isiku õigusi kestvalt piirav haldusakt ning sellise haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud (p 14). Selleks, et 17 haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (p 15.1). Haldusorganil on kohustus uuendada haldusmenetlus isiku taotluse alusel siis, kui esineb seaduses sätestatud menetluse uuendamise alus. Lisaks on haldusorganil õigus haldusmenetlus enda initsiatiivil uuendada juhul, kui taotluse sisu võib anda haldusorganile põhjuse oma varasemaid seisukohti muuta. (p 17.1, vt ka RKHK otsus asjas nr 3-3-1-36-04, p-d 11–14). Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud esiteks vastavat taotlust. Haldusorgani enda initsiatiivil haldusmenetluse uuendamata jätmist ei saa kohtu arvates vastustajale antud juhul samuti ette heita. Nagu kohus ülal tuvastas, siis enampakkumise nurjunuks tunnistamine ostuhinna tasumist tõendava dokumendi esitamata jätmise korral on eraldiseisev alus, mis saab tekkida üksnes peale enampakkumise tulemuste kinnitamist ja millisel juhul teisi taotlusi enam vastustaja menetluses ei tohiks olla (

§ 34lg 9 ja Määruse nr 23 § 16 lg 3).

Järelikult ei pidanud vastustaja ka hakkama oma algatusel kaaluma menetluse uuendamist ega esitama ka vastavaid kaalutlusi vaidlustatud korralduses. Kohus leiab veel, et vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist kaebaja õigusi kestvalt piirava haldusaktiga. Samuti ei piira kaebaja õigusi kestvalt vastustaja poolt tehtud toiming, millega tagastati kaebaja taotlus. Isiku õigusi kestvalt piirav ei ole haldusakt, millega keeldutakse isikule soodustava haldusakti (nt loa, toetuse) andmisest, sest sellisel juhul saab asjaolude muutumisel isik esitada uue taotluse. (Aedmaa, A. jt . Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 353 kättesaadav http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14765/9985568605.pdf ). Keskkonnaamet kinnitas 18.08.2020 korraldusega enampakkumise tulemused (võitjaks Eesti Killustik OÜ), tunnistas Väo X uuringuruumi enampakkumise edukaks ning otsustas tagastada kaebajale tagatisraha. 07.12.2020 korraldusega otsustas vastustaja tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumine nurjunuks ning tagastada tagatisraha ja müügisumma OÜ-le Eesti Killustik. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selgitanud, millised jätkuva iseloomuga keelud või kohustused 18.08.2020 ning 07.12.2020 korraldusega kaebajale kehtestati. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest kaebajale õigust asuda tekkinud olukorras oma pakkumisega võitja asemele paremuselt teise pakkumise teinud isikuna. Tema pakkumist on enampakkumise menetluses õiguspäraselt hinnatud ja see ei ole osutunud võitvaks pakkumuseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud väiteid ega astunud võimalikke õiguslikke samme enampakkumise võitja väljakuulutamise ja tulemuste kinnitamise vastu. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on soovi korral võimalik uuesti taotleda uuringuluba ja osaleda enampakkumisel sellele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluse uuendamiseks käesoleval juhul alus puudus ning kaebus on ka selles osas põhjendamatu.

1. Kaebaja esitas veel mitmeid väiteid OÜ Eesti Killustiku ning kolmanda isiku 1 pahatahtlikkuse suhtes, kuivõrd tegemist on seotud isikutega leides, et Keskkonnaameti poolt OÜ Eesti Killustik kui algse enampakkumise võitja loobumisele tuginedes haldusmenetluse lõpetamine ja sisuliselt samaaegselt OÜ Eesti Killustik tütarettevõtte OÜ EK Rae identse uuringuloa taotluse menetlusse võtmine muudab kogu enampakkumise protseduuri farsiks. Kaebaja on põhimõtteliselt õigesti välja toonud, et praktikas puudub kindlus, et ka korduval enampakkumisel võitjaks osutuv isik müügihinna tasuks ja selliselt (ebamõistlikke pakkumusi esitades ilma kavatsuseta müügihinda tasuda) saaks taotleva uuringu loa väljastamist edasi lükata määramatusse. Samas ei saa eeltoodu veel kaasa tuua olukorda, kus vastustaja ei peaks järgima seaduses sätestatut. Lisaks võiks ka kaebaja poolset seaduse tõlgendust kasutades tekkida õigusvastane olukord, kus võitja müügi hinda ei tasu (näiteks lepib selles järgmise pakkujaga kokku, mida on väga raske tõendada) ning sellisel juhul peaks riik müüma igal juhul 18 geoloogilise uuringuloa madalama hinna eest tekitades sellega riigile kahju. Kaheldamatult ei ole see seaduse eesmärk, pigem on selleks siiski ausa enampakkumise teel riigile kõrgeima võimaliku hinna saamine. Käesoleval juhul oli näiteks kaebaja pakkumine üle kahe korra madalam võitnud pakkumisest ja on ilmne, et ainuüksi sellest asjaolust lähtuvalt oli vastustajal alus kaaluda näiteks menetluse uuendamisest keeldumist. Küll aga oleks kohtu hinnangul kindlasti mõistlik siinkohal seadust kaebaja viidatud võimaluse välistamiseks täiendada. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole antud juhul järginud HMS § 5 lg 2, mille kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus rõhutab veelkord, et arvestades kehtiva regulatsiooniga ning käesoleva kaebuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega, ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust, et tema poolt esitatud nõuetekohane pakkumus osutub edukaks ja kinnitatakse. Kohus leiab, et olukorras, kus vastustaja oli kohustatud kaebaja taotluse tagastama ning vastustajal puudus ka kohustus menetluse uuendamiseks, ei saa vastustajale HMS § 5 lg 2 rikkumist ette heita.
2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Keskkonnaameti 07.12.2020 korralduse nr DM-111120-6 näol on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis tühistamisele ei kuulu. Kuivõrd tühistamiskaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja nõue kohustada Keskkonnaametit tunnistada Väo X uuringuruumi enampakkumisel edukaks Veldi 5 OÜ pakkumus ning lõpetada OÜ EK RAE poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse menetlus. Kohus selgitab, et jätab, arvestades käesoleval juhul seaduse erineva tõlgendamise võimalusi, kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni kehtima kaebajale
3. jaanuari 2021 määruse punktiga 3 antud esialgse õiguskaitse. Juhul, kui käesolev kohtuotsus jõustub, kaotab esialgse õiguskaitse määrus kehtivuse. Võimaliku apellatsioonikaebuse esitamise järel võivad teised menetlusosalised taotleda muuhulgas esialgse õiguskaitse lõpetamist ringkonnakohtu poolt
4. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahv lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik (kes on vastustaja poolel) on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 863,33 eurot (koos käibemaksuga 1036 eurot) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 93-97p). Kolmas isik palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kolmanda isiku I menetluskulud on arvestades asja mahtu ja keerukust tervikuna põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 19