lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Allar Terry süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.04.2021a. kella 17:35 paiku Harju maakonnas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10.km mootorsõidukit xxx reg/nr xxx olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 654T kohaselt tuvastati isikul veres etanooli sisaldus 2,16+0,06mg/g, k=2. lõplik tulemus 2,10 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Allar Terry pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
MS § 245 sätetest on abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Allar Terry ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Allar Terryle karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 sätteid määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Allar Terry ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
lg 2 p 8 alusel kohustada Allar Terryl käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Allar Terry temale
lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Allar Terrylt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Allar Terrylt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu kokku summas 226,80 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Allar Terryl tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Allar Terrylt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 44 eurot (30 eruto + 14 eurot). Kohus leiab, et menetluskulu kokku summas 1146,80 eurot tuleb Allar Terryl tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 95,56 eurot. Asitõend 3 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 2 Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; §180 lg 3; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1,3, 75 lg 1, § 75 lg 4, § 75 lg 2 p 8, § 78 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Allar Terry
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus Allar Terry suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Allar Terry ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 p 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel kohustada Allar Terryt käitumiskontrolli ajal hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
lg 2 p 8 alusel kohustada Allar Terryt käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestada Allar Terryle määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.12.2021.a. Allar Terry määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud Välja mõista Allar Terrylt 876 eurot sundraha, kaitsjatasu 226,80 ja ekspertiisitasu 44 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1146,80 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 95,56 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend 3 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 3 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.