KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2021, Tallinn, Lubja 4 Tsiviilasja number 2-21-12414 Tsivii

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 15

lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.

§ 15

lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Avaldaja on esitanud pankrotiavalduse

§ 10lg 2 p 4 alusel, st võlgnik on teatanud võlausaldajale, et on maksejõuetu.

Töötaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti nõutavat summat tasunud, kuna tal puuduvad vahendid deposiidi tasumiseks. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Sama paragrahvi lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et 18.06.2021 töövaidluskomisjoni otsusega on võlgnikult ehk tööandjalt mõistetud võlausaldaja ehk töötaja kasuks välja 4330,20 eurot ja nimetatud otsus on jõustunud 02.08.

1. Kuna võlausaldaja nõude kohta on olemas jõustunud lahend, siis peab kohus 2 seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on oma maksejõuetust tunnistanud ja ei ole alates töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisest lahendit täitnud. Äriregistri e-päringust nähtub, et võlgnikul 2021 III kvartalis käive ja töötajad puudusid ning 2020 majandusaasta aruande järgi oli võlgniku omakapital aruandeaasta lõpuks negatiivne. Maksu- ja Tolliameti e-võlapäringust nähtub, et võlgnikul on seisuga 20.10.2021 maksuvõlg 19 372,03 eurot, mis on tekkinud alates 10.03.
2. Võlgnik ei ole ka käesolevas menetluses esitanud vastuväiteid võlausaldaja nõude suhtes ega maksejõuetuse osas. Töötajate ja käibe puudumine viitab sellele, et ettevõttes ei toimu enam mingisugust majandustegevust, mistõttu ei ole võimalik tasuda ka võlgnevusi. Kinnistusregistri andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

§ 15lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetlemise. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud sama seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3