Obsah (7)

§ 251§ 249§ 62§ 110§ 47§ 252§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja MÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2645 Määruse kuupäev 18.11.2021 Kohtunik Roby Koik Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 12.11.2021. a käskkirja nr 1-1/137 kehtiv

) § 251 lg 1 p 1 alusel võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Seega tõlgendab kohus X taotlust selliselt, et taotluse esitaja tahteks on peatada vaidemenetluse ajaks tema suhtes Tartu Vangla direktori 12.11.2021. a käskkirja kehtivus, see tähendab taotleja soovib

§ 251lg 1 p-s 1 sätestatud abinõu kohaldamist.

7.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele kinnitanud, et X esitas Tartu Vangla direktori 12.11.

1. a käskkirja peale vaide 15.11.
3. X esitas EÕK taotluses ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid.
4. Kohus võtab

§ 62

lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte Xi vanglasisesest vabakasutuskontost EÕK taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta, s.o 14.07.-13.11.

2. Kohus kontrollis, kas EÕK taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul oli taotleja majanduslik seisund selline, mis ei võimalda riigilõivu tasumist. Kohus leiab, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et riigilõivu seaduse kohaselt tasuda (RLS § 60 lg 6). Kohus vabastab Xi riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel

§ 110lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.

1. Kuna EÕK taotlus on lubatav ja kohus vabastas taotleja riigilõivu tasumisest EÕK taotluse esitamisel, siis võtab kohus sisulise seisukoha EÕK taotluse osas.
2. Kohus mõistab, et taotleja hinnangul on vaidlustatud käskkiri täies ulatuses tema suhtes põhjendamatu ja tema õigusi riivav. Taotleja märkis, et Vabariigi Valitsus piirab ainult neid, kes on vaktsineerimata, aga vaktsineeritud ja Covid-19 läbipõdenud omavad võrdseid õigusi. Tartu 2 Vangla ei piiranud neid, kes on Covid-19 läbi põdenud. Läbipõdenutel on immuunsus. Taotleja on vaktsineeritud, ka temal on immuunsus. Taotleja ei saa aru, miks on tema õigused ja vabadused piiratud.
3. Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Kohtule ei nähtu vaidlustatud käskkirjast kaalutlusi, miks koheldakse erinevalt COVID-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud isikuid ning miks on piirangud kehtestatud ka kinnipeetavatele, kes on haigust põdenud enne 01.09.
4. Kohtule ei ole teada, kas kinnipeetavad, kes haigestusid pärast 01.09.2021, kuid on praeguseks tervenenud, võivad vangla eluosakondades ilma liikumis- ja suhtlemispiiranguteta vanglasiseselt liikuda. Väljaspool vanglat on vaktsineeritud ja läbipõdenud isikuid koheldud võrdselt ning ühetaoliselt, välja arvatud immuunsuse kestuse osas. Tallinna Ringkonnakohus leidis hiljutises 09.11.
5. a esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruses asjas nr 3-21-2245, et ei ole selge, et COVID-19 haiguse läbipõdenud inimesed kujutavad vaktsineeritud inimestega võrreldes viiruse leviku seisukohalt suuremat ohtu (p 21). Kohtule ei ole teada, et üheselt oleks selge ja teada ka vastupidine, et vaktsineeritud inimesed kujutavad võrreldes haiguse läbipõdenud inimestega suuremat ohtu viiruse leviku seisukohalt. Kohus ei pea käesolevas asjas siiski vajalikuks täiendavate tõendite kogumist, sest vaidlustatud käskkirja lühiajaline ja peagi lõppev mõju tingib EÕK taotluse kiireloomulise lahendamise. Kohtule avalikult kättesaadavate andmete põhjal eeldatakse, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda. Kui juba läbipõdenud/vaktsineeritud organismi satub viirus uuesti, võib see seal kiiresti paljunema hakata. Immuunsüsteeme ei pruugi kohe uut nakatumist märgata ega sellele vastata, eriti kui antikehade tase on juba vaikselt langema hakanud. Seega võib tekkida ajavahemik, mil nakatunu kehas toodetakse viirust ja ta võib seda isegi mingil madalal tasemel väljutada, kuid immuunsüsteem pole veel pidurit tõmmanud.1
6. Taotleja leiab, et Tartu Vangla 12.11.
7. a käskkiri nr 1-1/137 rikub tema õigusi ja vabadusi. Taotleja ei ole täpsemalt põhistanud, millised pöördumatud kahjulikud tagajärjed temale saabuvad, kui kohus EÕK ei kohalda. Kohus jaatab, et vaidlustatud käskkiri piirab olulisel määral taotleja vabadust vangla eluosakonnas tavapärase päevakava järgi liikuda ja suhelda teiste kinnipeetavatega. Kohtule ei ole samas taotleja teada andnud, kas vaidlustatud käskkirja tõttu jäävad ära tema huvitegevused või tööhõive (käskkirja p 1.3). Vaidlustatud käskkirja kohaselt on taotlejale siiski tagatud õigus jalutuskäikudele, pika- ja lühiajalistele kokkusaamistele, õigus osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, samuti võimaldatakse helistada. Kuna vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud meede on lühiajaline (10 päeva) ja taotleja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, miks kohus peaks taotleja õiguste kaitseks EÕK kohaldama, siis jätab kohus EÕK taotluse rahuldamata. 15.

§ 249

lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebajale saaks 10-päevane liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangud põhjustada taolisi tagajärgi. Kuna kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, siis ei ole vajalik kohtul kaaluda vastanduvaid huve.

1. X palub lisaks taotluses pöörata kohtul tähelepanu sellele, et 12.11.2021 käskkiri nr 1-1/137 oli kättesaadav reede õhtul ja jõustus 13.11.2021 juba alates hommikust. Vaidlustamise võimalus oli taotlejal alles alates 15.11.2021, kuna kirju ja kirjade esitamist teostatakse ainult tööpäevadel. 1 Erik Abner, funktsionaalse genoomika teadur. Kas haiguse läbi põdenud inimene, kes ise teist korda ei haigestu, kannab viirust edasi? Kättesaadav: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele 3 Taotleja leiab, et taolised otsused tuleb teha 5 päeva enne nende jõustumist, et kinnipeetaval oleks piisavalt aega kaebuse esitamiseks. X taotleb Tartu Vangla kohustamist tegema taolisi piiranguid 5 päeva enne nende jõustumist.
2. Kohus selgitab taotlejale, et vaidlustatud käskkirja viivitamatut jõustamist saab kinnipeetav vaidlustada põhivaidluse raames. Tartu Vangla 12.11.2021.a käskkirjas on märgitud, et haldusmenetluse seaduse 40 lg 3 p 1 ja 6 alusel anti käskkiri menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna avaliku huvi kaitseks oli vajalik viivitamatult tegutseda. Kui kinnipeetav leiab, et vangla oleks pidanud ta eelnevalt ära kuulama ja temale enne käskkirja tutvustama, siis on õigus sellised etteheited vanglale esitada vaidemenetluses. Pärast vaidemenetluse läbimist on seadusega sätestatud korras õigus pöörduda kaebusega kohtu poole (VangS § 11 lg 5 ja

§ 47lg 1).

Kohus rõhutab, et praeguses asjas on vaidluse esemeks Tartu Vangla direktori 12.11.

1. a käskkiri nr 1-1/137 ning kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust võimalike tulevikus antavate haldusaktide osas.
2. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

19. Kohus asendab

§ 175

lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) 4