Obsah (7)

§ 428§ 459§ 173§ 168§ 162§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5198 Tsiviilasi V. K.i hagi R.

) § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Hagejal ei ole õigust nõuda elatist kostjalt korduvalt. Hageja ei esitanud elatise suurendamise hagi.

1. 25.11.2021.a esitatud menetlusdokumendis hageja selgitas, et tal on õigust nõuda elatist kostjalt korduvalt, mis oli selgitatud kohtus
2. aastal. Kuna kulud lapse kasvatamisele on suurenenud, pöördus hageja uuesti kohtu poole. Kohtumääruse põhjendused 4.

§ 428

lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

1. Kohus leiab, et V. K.i hagi R. K.i vastu elatise nõudes menetlus tuleb lõpetada, kuivõrd samasisulise nõude osas on olemas jõustunud kohtulahend - Harju Maakohtu 05.12.2014.a otsus tsiviilasjas 2-14-
2. Elatise kohta tehtud kohtuotsus välistab samas asjas kohtusse pöördumise. Kui lapse ülalpidamiseks on elatis jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud, siis ei saa hiljem nõuda hagiga elatise väljamõistmist, vaid laps võib nõuda

§ 459

lg 1 alusel varasema lahendiga väljamõistetud elatise muutmist.

§ 459lg 1 võimaldab nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist.

Selle järgi on pooltel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib

§ 459

lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Esitatud hagiavaldus ei ole käsitletav väljamõistetud elatise muutmise hagina

§ 459lg 1 tähenduses.

Kuna tsiviilasjas 2-14-22410 on kostjalt hageja kasuks elatist välja mõistetud, siis esineb alus menetluse lõpetamiseks

§ 428lg 1 p 2 järgi.

6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 162

2 2-21-5198 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et

§ 162lg 4 ja 168 lg 2 koosmõjus tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kuigi

§ 168

lg 2 kohaselt tuleks jätta menetluskulud hageja kanda, siis oleks see alaealise hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. 7.

§ 433lgi 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

8. Vastavalt

§ 178

lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 3