KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2021, Tallinn Haldusasja

) § 124 lg 1 p 5), samuti kui on alust arvata, et välismaalase viibimine Eestis võib ohustada avalikku korda (

§ 124lg 1 p 1).

PPA peab kaitsma Eesti inimeste turvalisust. PPA ei pea võimaldama Eestis viibida inimesel, kes ei täida Eesti seadusi ja paneb toime süütegusid. Auto juhtimist alkoholijoobes ei saa tolereerida. Elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sh oma varasema tegevuse kohta (

§ 124lg 2 p 1).

Taotlejale on elamisluba antud või pikendatud eelnevalt neljal korral. Taotluse menetlemisel selgus, et taotleja oli aastatel 1994–1998 lepingulises ajateenistuses, kuid ta on iga kord vastanud eitavalt küsimusele, kas ta on teeninud mõne muu riigi relvajõududes, sh kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit. Taotleja selgitused ja vabandused ei ole asjakohased ega usutavad. Seega on taotleja korduvalt teadlikult esitanud valeandmeid. PPA andmetel elavad taotleja alaealine laps, ema ja isa Ukrainas ning vend Venemaal. Taotleja lahutas Eestis abielu YY.YY.YYYY ning ta ei ela Eestis perekonnaelu välismaalaste seaduse mõttes. Seega ei rikuta tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega taotleja põhiõigust perekonnaelule.

1. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26.11.2020 otsuse tühistamiseks ja elamisloa taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. 1) PPA on lubamatult tuginenud rikkumistele, mille eest on karistus kantud ja mis on kustunud. Viimati määratud karistust tasub kaebaja vastavalt kohtuotsusele osade kaupa. Kaebaja tegevuses ei leitud raskendavaid asjaolusid ning lisaks arvestati puhtsüdamlikku kahetsust. Puudub alus arvata, et kaebaja sooritab edaspidi süütegusid, mistõttu ei ole õige järeldada, et kaebaja on ohtlik. 2) Kaebaja teenis Ukraina armees lepingu alusel praportšikuna, mis vastab auastmelt veeblile. Tegemist ei ole kaadriohvitseri ametikohaga. PPA oleks pidanud arvestama ka sellega, et Ukraina ja Eesti vahel on sõbralikud suhted ning Ukraina on partnerlussuhetes NATO-ga.
2. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) PPA lähtus kustunud karistustest kaebaja käitumisele hinnangu andmisel, mitte tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel. Arhiveeritud karistused iseloomustavad isiku suhtumist õiguskorda ja tema eelnevat käitumist. Kaebaja süüteod on muutunud ajas raskemaks. 2

§ 124

lg 2 p 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel. Kuigi tegemist on normi sõnastuse kohaselt justkui imperatiivse ja kaalumist mittevõimaldava normiga, tuleb arvestada, et sama alus võimaldab erandina elamisloa andmist (

§ 125lg 1 p 1).

Samuti tuleb normi kohaldamisel sisustada määratlemata õigusmõiste „menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta“, mis omakorda võimaldab kaalumist, millised asjaolud omavad menetluses tähtsust. Kohtupraktika järgi ei saa igasugused valeandmed tuua kaasa keelduvat otsust (Riigikohtu 22.07.2017 otsus asjas nr 3-3-1-4-17, p 18). Vastustaja ei ole põhjendanud, miks omavad kõnealused valeandmed elamisloa andmise menetluses tähtsust. 3) Kaebaja eluloo korrektsete andmete ilmnemisel tuleks

§ 124

lg 2 p 5 ja § 125 lg 1 p 5 alusel kaaluda, kas elamisloa andmine on lubatav olukorras, kus isik on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Selle aluse puhul tuleb hinnata, kas välisriigi (endise) kaadrisõjaväelase viibimine Eestis vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele (

§ 13lg 1).

Eelduslikult erineb vastustaja hinnang valeandmete esitamisele sõltuvalt sellest, kas isik oli näiteks Ukraina, Venemaa, Valgevene, USA, Saksamaa, Soome, Läti või Rootsi tegevteenistuses, samuti sõltuvalt isiku auastmest või lepingulise teenistuse sisust. Kuivõrd vastustaja ei ole sisustanud, miks peaks valeandmete esitamine omama haldusmenetluse tulemuse osas tähtsust, ei saa kohus ka seda ise oma oletuste alusel sisustada. Seega tuleb vastustajal uuesti sisustada tähtsust omavad asjaolud, mille kohta on esitatud valeandmed. Sealjuures võib olla otstarbekas koos sellega ka analüüsida, kas esineb

§ 124lg 2 p-s 5 ja § 125 lg 1 p-s 5 toodud asjaolu koos kaalutud lõppjäreldusega.

4) Kohus nõustub vastustajaga selles, et valeandmete esitamine on haldusmenetluses tõendatud. Ka siis, kui pidada ühekordset eksimust võimalikuks, ei saa pidada usutavaks sama eksimust vähemalt neljal korral. Elamisloa taotlust allkirjastades kinnitab isik selles esitatud andmete õigsust. Sealjuures on kaebaja viimase taotluse täitnud vene keeles ning samal leheküljel on tehtud käsikirjalisi parandusi, millest nähtub, et kaebaja vaatas esitatavad andmed 3

§ 124lg 1 p 5 kohaldamisel kaalutlusõigus.

Kui kõik süüteod oleksid võrdsed, siis puuduks vajadus kaalutlusõiguse andmiseks. Teiseks on vaidlustatud otsuses märgitud, et joobes juhtimise eest määratud rahaline karistus on tasumata. Sellest jääb mulje, et tegemist on raskendava asjaoluga, kuivõrd kaebaja ei täida talle määratud karistusi. Samas nähtub kohtuotsusest, et karistus määrati kandmisele ositi ning kaebaja esitatud pangakonto väljavõtte järgi on ta osamakseid tasunud. 6) Seadusandja algne tahe oli võimaldada PPA-l kontrollida karistusregistri arhiivi kantud kuritegude toimepanemist, kuid

uue redaktsiooni vastuvõtmisel (millega on kuritegu asendunud laiema mõistega süütegu, hõlmates seega ka väärtegusid) on see laienenud kõigi süütegude toimepanemise kontrollimisele tähtajatult. Seadusandja tahet ei saa kehtiva karistusregistri seaduse (KarRS) § 20 lg 1 p 4 kujunemislugu ja teiste samas normis nimetatud arhiivi juurdepääsu aluseid võrreldes sedavõrd laialt käsitada. Seadusandja ei ole soovinud anda juurdepääsu karistusregistri arhiivi kantud väärteomenetluste andmetele. Eeltoodu tugineb ka sellele, et KarRS § 20 lg 1 muud alused on valdavalt seotud kustunud kuritegude tuvastamisega. Lisaks ei saa nõustuda vastustajaga, et väärteoandmed on praeguses asjas üksnes iseloomustavad andmed ning ei olnud elamisloa andmisest keeldumise aluseks. Haldusaktis on tuginetud väärtegudele nii avaliku korra ohustamise kui ka süüteo eest karistatuse osas. Praegusel juhul ei ole tegemist kohtuasjaga nr 3-19-92 sarnaneva olukorraga, kus kuriteo koosseisuliseks tunnuseks oli varasem väärtegude toimepanemine. Eelnevast tulenevalt ei ole elamisloa andmisest keeldumisel kustunud väärteo andmetele tuginemine lubatav. Pole välistatud, et kaebajale on võimalik keelduda elamisloa andmisest ka üksnes joobes juhtimise eest süüdimõistmise tõttu, kuid oluline osa kaalutluste kogumist on ära langenud, mistõttu tuleb elamisloa andmist uuesti kaaluda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Politsei- ja Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 1) Arvestades, et elamisloa taotlusel on konkreetne küsimus selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes ning üheks elamisloa andmisest keeldumise aluseks on lepingulises teenistuses olemine (

§ 124lg 2 p 6), on ilmselge, et tegemist on menetluses tähtsust omava asjaoluga.

Kuna igasugune sõjaväeline tegevus kodakondsusjärgses riigis võib tähendada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, peab PPA-l olema võimalus elamisloa taotluse menetluse käigus välismaalase sõjaväelist tausta kontrollida. PPA-l puudub selline võimalus, kui taotleja esitab valeandmeid enda sõjaväelise karjääri kohta. Asjaolu, et kaebaja ei ole enam välisriigi relvajõudude teenistuses, ei tee olematuks neljal korral valeandmete esitamist. Halduskohtu viide

§ 125

lg-st 1 tulenevale erandile on asjakohatu, kuivõrd erandina elamisloa andmine on võimalik vaid siis, kui taotleja puhul ei esine muid

§-s 124 nimetatud keeldumise aluseid. Kuna kaebaja suhtes esinesid ka

§ 124

lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud keeldumise alused, puudus vajadus halduskohtu viidatud erandi käsitlemiseks. 2) Üheks avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks on juba kuriteo toimepanemise fakt. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on 4

§ 124

lg 1 p-dele 1 ja 5 ning lg 2 p-le 1.

§ 124

lg 1 p 1 järgi võib keelduda välismaalasele tähtajalist elamisluba andmast, kui on alust arvata, et tema Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda.

§ 124

lg 1 p 5 lubab elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalast on karistatud süüteo eest. Mõlemat sätet on võimalik kohaldada, võttes arvesse isiku karistamist süüteo eest ning mõlemad sätted annavad PPA-le kaalutlusõiguse. Esimese sätte sõnastus seostab elamisloa andmisest keeldumise kaebaja käitumisest lähtuva ohuga avalikule korrale. Teise sätte sõnastuse järgi võib elamisloa andmisest keeldumist põhjendada üksnes isiku karistamise faktiga, temast lähtuvat ohtu ei ole vaja tuvastada.

§ 124

lg 1 p 5 on kohaldatav erandlikel juhtudel, kui kuriteo toime pannud isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale polegi vaja põhjendada (Riigikohtu 18.11.2020 otsus asjas nr 3-19-92, p 21). Üksnes süüteo toimepanemise faktist siiski ei piisa elamisloa andmisest keeldumiseks, vaid tuleb ka hinnata süüteo raskust ja selle laadi (samas, p 22). Arvestada tuleb sellegagi, et

§ 125

lg 1 p-de 2 ja 4 järgi on võimalik erandina anda tähtajaline elamisluba ka juhul, kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud, ning kui välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 10. PPA otsusest nähtub, et kaebajat karistati XX.XX.XXXX kohtuotsusega karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 alusel rahalise karistusega selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. PPA otsuse tegemise ajaks polnud kaebaja karistust veel ära tasunud ning karistus oli kehtiv. Lisaks sellele süüteole viitas PPA

§ 124

lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud aluse kohaldamisel ka kahe väärteo eest määratud karistusele (rahatrahvile), mis olid kustunud. Viimati nimetatud aluse kohaldamisel leidis PPA, et hoolimata korduvast karistamisest on kaebaja jätkanud süütegude toimepanemist ega ole üritanudki oma käitumist muuta. Halduskohus leidis, et karistusregistri arhiivi kantud väärteomenetluste andmetele tuginemine 5

§ 124lg 1 p 5 alusel.

Võrdlusena märgib ringkonnakohus, et asjas nr 3-19-92 oli isikut karistatud kriminaalkorras vangistusega süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest (KarS § 4231) ning lisaks väärteomenetluses rahatrahviga kiiruse ületamise eest, kuid Riigikohus ei pidanud kuriteo raskust ja laadi selliseks, et välistada isiku viibimine Eestis. 11. PPA on kolmele eelmainitud rikkumisele viidates leidnud, et kaebaja tegudest ilmneb süstemaatiline seaduserikkumine, millega kaebaja on ohustanud enda ja teiste inimeste elu ja tervist; korduv karistatus näitab, et kaebaja ei austa ega täida Eesti Vabariigi seadusi. Kohtupraktika järgi tuleb välismaalasest lähtuva ohuprognoosi tegemisel hinnata toimepandud kuriteo raskust, selle laadi ning võimaliku kordumise tõenäosust. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel (vt Riigikohus 27.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-1-14, pd 17 ja 19). Kaebajat oli vaidlustatud haldusakti andmise ajaks kriminaalkorras karistatud ühel korral. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja rikkumist ei peetud kriminaalmenetluses sedavõrd ohtlikuks, et ta tulnuks vabaduse võtmise abil liiklusest kõrvaldada. Samuti ei allutatud kaebajat käitumiskontrollile. Kriminaalasjas määratud karistusest ei saa küll teha otsest järeldust, et isikust ei lähtu üldse ohtu, kuid PPA peab siiski põhjendama, miks nähakse isikust tulenevat sellist ohtu, et ta tuleb Eestist uute, eelmistega analoogiliste liiklusrikkumiste vältimiseks kõrvaldada (Riigikohtu 18.11.2020 otsus asjas nr 3-19-92, p 25). Arvestades kaebaja suhtes kohaldatud kriminaalkaristuse raskust ja seda, et tema liiklusest kõrvaldamist vabaduse võtmise abil ei peetud vajalikuks, pole alust pidada kaebaja kuritegu raskeks. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja 16.06.2021 toime pandud uus kuritegu1 kinnitab PPA ohuprognoosi paikapidavust, Harju Maakohus tunnistas 10.08.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4734 kaebaja süüdi KarS § 424 lg 2 järgi (korduv sõiduki juhtimine joobeseisundis) ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust (mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra). Samuti allutati kaebaja KarS § 74 alusel käitumiskontrollile ning temalt võeti ära juhtimisõigus kolmeks kuuks. 1 6

§ 124lg 1 p 1 alusel.

12.

§ 124

lg 2 p 1 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel.

§ 125

lg 1 p 2 järgi tuleb PPA-l ka

§ 124

lg 2 p 1 alusel elamisloa andmisest keeldumisel teostada kaalutlusõigust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2018 otsus asjas nr 3-17-646, p 14). Tähtajalise elamisloa andmine erandina eeldab, et välismaalase suhtes ei esine muid

§-s 124 nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise aluseid. Tähtajalise elamisloa taotlemisel tuleb isikul märkida, kas ta teenib või on teeninud mõne muu riigi (v.a Eesti) relvajõududes, sh kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või osaleb või on osalenud sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit. Ka 2015–2018 kasutusel olnud taotluse vormidel on samasisuline küsimus/küsimused. Vastustaja heidab vaidlustatud otsuses kaebajale ette, et kaebaja ei märkinud varasemates elamisloa saamise ja pikendamise taotlustes (dtl 253–274), et oli välisriigi relvajõududes lepingulises teenistuses. Viimase taotluse menetluses esitatud sõjaväepiletilt (dtl 19, 32, 36 ja 37; tõlge dtl 216 ja 218–219 ja 223–224) nähtub, et pärast kohustuslikku ajateenistust teenis kaebaja aastatel 1994–1998 Ukraina armees lepingulises teenistuses. Kaadriosakonna ülema 17.12.1994 käskkirjaga omistati kaebajale praportšiku auaste ning 05.01.1995 käskkirjaga määrati kaebaja rooduülema ametikohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et valeandmete esitamine on haldusmenetluses tõendatud. Samas on halduskohus ebaõigesti asunud seisukohale, et vastustaja pole põhjendanud, et kõnealuste valeandmete puhul on tegemist on menetluses tähtsust omavate asjaoludega.

§ 124

lg 2 p 5 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, ning p 6 järgi, kui välismaalane on välisriigi relvajõududes tegevteenistuses või lepingulises teenistuses. Seega on ilmne, et välisriigi relvajõududes teenimise fakt on elamisloa menetluses tähtsust omav asjaolu. PPA ei saa otsustada erandkorras elamisloa andmist

§ 125

lg 1 pde 5 ja 6 alusel, kui taotleja pole avaldanud õigeid andmeid selle kohta, et ta teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes. Kõnealuse otsuse tegemisel võib teatud juhtudel omada tähtsust see, kui suurt ohtu Eesti riigi julgeolekule kujutab riik, mille relvajõududes välismaalane teenib või on teeninud. Kuid nimetatud asjaolu ei mõjuta hinnangut sellele, kas välisriigi relvajõududes teenimise fakt on menetluses tähtsust omav asjaolu ning PPA ei pea seda haldusaktis eraldi põhistama. Eesti riigil peab oma julgeoleku kindlustamiseks ja ohtude ennetamiseks olema teada ja võimalik kontrollida, millise sõjalise taustaga inimene soovib tema territooriumile elama asuda. Seetõttu on oluline, et isik avaldaks sellekohased andmed elamisloa taotlemisel. 1994–1998 Ukraina armees lepingulises teenistuses olnud isik võib sõltuvalt asjaoludest kujutada ohtu Eesti julgeolekule vaatamata sellele, kui head poliitilised ja sõjalised suhted on praegu Eestil Ukrainaga. Ukraina ei ole NATO liikmesriik ja tema kodanikele ei kohaldu

§ 124lg-s 5 ette nähtud erand sama paragrahvi lg 2 p 5 suhtes. 7

§ 125lg 2 p-s 5 nimetatud isikuga.

Kuivõrd vastustaja leidis ebaõigesti, et kaebajast lähtub oht avalikule korrale, oleks otsuse tegemisel tulnud

§ 125

lg 1 p 1 alusel kaaluda, kas kaebajale on alust anda tähtajaline elamisluba erandkorras hoolimata valeandmete esitamisest. Kaalumisel oleks muu hulgas saanud arvestada ka asjaoluga, kas esineb alus keelduda kaebajale elamisloa andmisest

§ 124lg 2 p 5 alusel.

1. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.
2. Kumbki menetlusosaline ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks ega kuludokumente. Menetlusosaliste apellatsiooniastme võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
3. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga ja jäetakse avaldamata muud andmed (sh sünniaeg), mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) 8